2-09-48522
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Määruse tegemise aeg ja koht
30.12.2009.a Pärnu kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-09-48522
Tsiviilasi
OÜ Halinga hagi E V vastu üüritud kinnistu ja sellel asuva elamu tagastamise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja : OÜ Halinga, reg.kood 10021090, asukoht: Kangru küla, Halinga vald, Pärnumaa Kostja: E V lepinguline esindaja Annika Murulaid
Juhindudes VÕS § 271, § 291 lg.1, § 325 lg.1,2,5 ja TMS § 168 lg.2, § 174 lg.1, § 423 lg.2 p.1, § 425 lg.1 ja § 427
Jätta läbi vaatamata OÜ Halinga hagi E V vastu üüritud kinnistu ja eluruumi asukohaga Halinga vald, Pärnu maakond tagastamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ Halinga kanda. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Sisulised asjaolud OÜ Halinga esitas Pärnu Maakohtule hagi E V vastu nõudes kohustada kostjat andma kinnistu ja sellel asuv elamu, asukohaga Halinga vallas, Pärnumaal valdus üle hagejale kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ja valduse üleandmise mittetäitmisel tõsta kostja E V eluruumist välja .
1 (3)
2-09-48522 Hagiavaldusest nähtub, et hageja OÜ Halinga omandas kinnistu Halinga vallas, Pärnumaal, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 46506 ja hageja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 12.02.2009.a. Nimetatud kinnistul asuvat elamut kasutas eluruumi üürilepingu alusel E V. Eluruumi üürileping sõlmitud 15.06.2007.a. Hageja ütles eluruumi üürilepingu üles, üürilepingu lõpetamise teade hagile lisatud. Hagiavaldusele on lisatud 04.06.2009.a. teade üürilepingu lõpetamisest, milles hageja teatab 15.07.2007.a. sõlmitud eluruumi üürilepingu lõpetamisest üürilepingu p.10.3 alusel ja palub eluruumi vabastada hiljemalt 06.juuliks. Samuti on hageja nõudnud kostjalt eluruumi vabastamist kirjalikult 02.09.2009.a. seoses üürilepingu lõpetamisega 04.06.2009.a. ja palub uuesti ruumid vabastada hiljemalt 11.09.2009.a. Hageja leiab, et kostja kasutab eluruumi ilma õigusliku aluseta, kuna üürileping on üles öeldud. Hageja palub kohustada kostjat tagastama kinnistu ja sellel asuva elamu. Kostja kirjalikus vastuses leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kuna eluruumi üürileping ei ole ülesütlemise tõttu lõppenud. VÕS § 325 lg.1 järgi tuleb elu- v. äriruumi üürileping üles öelda ülesütlemisavaldusega , mis on esitatud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 peab üürileandja poolt esitatavas ülesütlemisavalduses sisalduma nii üüritud asi, lepingu lõppemise kuupäev, ülesütlemise alus ja ülesütlemise vaidlustamise kord. Hageja poolt esitatud avaldus ei vasta nendele nõuetele ja seega on eluruumi üürilepingu ülesütlemine tühine vastavalt VÕS § 325 lg.5. Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi antud eluruumi kasutustingimuste üle alates jaanuarist 2009. E V on andnud erinevaid lubadusi ja tähtaegu, millest ta pole kinni pidanud. Hageja eesmärgiks ei ole laskuda kohtute ja paragrahvide virr- varri , vaid hageja pöördus kohtu poole seoses asjaoluga, et hoone laguneb ja vajab heaperemehelikku kasutajat v. rentnikku. Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist ega võtnud kordagi hagejaga ühendust. Hageja jääb hagi juurde ja soovib , et kostja vabastaks eluruumid. Kohtu seisukoht OÜ Caisiir ja E V vahel on 15.06.2007.a. sõlmitud eluruumi üürileping , mille kohaselt OÜ Caisiir (üürileandjana )andis E V`le (üürnikule) üürile eluruumi asukohaga Halinga vald, Pärnu maakond, elumaja- rehealune. Üürileping sõlmitud tähtajatult. Käesoleval ajal on antud kinnistu omanikuks OÜ Halinga. OÜ Caisiir müüs kinnistu OÜ-le Agroland Syd, kes ühines OÜ –ga Halinga. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 291 lg.1 järgi kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist v. kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel v. pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Seega on antud juhul üürileandjaks hageja OÜ Halinga. VÕS § 325 lg.1 järgi üürileandja ja üürnik võivad elu- ja äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lg.2 järgi üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus, eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
2 (3)
2-09-48522 Hageja ütles eluruumi üürilepingu üles ülesütlemisavaldusega 04.06.2009.a. , mille pealkiri on üürilepingu lõpetamisest ja alljärgnev tekst „ OÜ Halinga teatab 15.07.2007.a. sõlmitud eluruumi üürilepingu lõpetamisest vastavalt üürilepingu punktile 10.3. Eluruumi palume vabastada hiljemalt 6.juuliks 2009.a.“ Üürilepingu p.10.3 sätestab , et lisaks muudele ülesütlemise alustele võivad pooled lepingu üles öelda ka punktis 2 nimetatud suhte lõppemisel. Üürilepingu p.2.1 sätestab lepingu objekti. Lepingu p.2.2 sätestab milliseid teenuseid on võimalik eluruumis kasutada. Seega antud eluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus ei vasta VÕS § 325 lg.2 nõuetele. Ülesütlemisavalduses ei ole toodud üüritud asi, lepingu lõppemise kuupäev ning eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtajad. Samuti ei ole kostjale ega kohtule selge üürilepingu ülesütlemise alus. Ülesütlemisavaldusest peab üürnik aru saama , mille tõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust. VÕS § 325 lg.5 järgi on sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmist peab kohus kontrollima ka sõltumata sellest , kas pooled sellele tuginevad. Seega on ilmne, et hageja poolt eluruumi üürilepingu ülesütlemine 04.06.2009.a. on tühine. TsÜS § 67 lg. 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Antud juhul eluruumi üürilepingu ülesütlemine. TsÜS § 84 lg.1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 326 lg.1 järgi eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis v. kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks alused puuduvad , siis ei saa hakata hindama ülesütlemise vastavust hea usu põhimõttele. Seega ei pidanud ka kostja vastaval alusel üürilepingu ülesütlemist üürikomisjonis v. kohtus vaidlustama. Kuna hagiavaldusest ja selle lisadest selgelt nähtub, et eluruumi üürilepingu ülesütlemine on tühine, siis puudub hagejal ka alus üüritud asja tagasi nõuda. TsMS § 423 lg.2 p.1 järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata , kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega kuna hagi on perspektiivitu jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmine on ka põhjendatud , et vältida täiendavaid menetluskulusid. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb läbi vaatamata , tuleb menetluskulud jätta hageja kanda – alus TsMS § 168 lg.2. Riigilõivu tagastamist sätestab TsMS § 150.
Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.