Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.03.2026, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-143329
Tsiviilasi
OÜ GS Core hagi
vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
369,05 eurot Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586); Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo; Kostja: KARILATSI PÕLLUMAJANDUSÜHISTU (registrikood 10023380).
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
Rahuldada hagiavaldus osaliselt. Mõista KARILATSI PÕLLUMAJANDUSÜHISTULT OÜ GS Core kasuks välja 287,77 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 247,77 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitisest (VÕS § 1131 lg 1) summas 40 eurot. Jätta rahuldamata OÜ GS Core põhinõue 30 euro ulatuses. Jätta rahuldamata OÜ GS Core viivisnõue täies ulatuses. Jätta OÜ GS Core menetluskulud 50% ulatuses
PÕLLUMAJANDUSÜHISTU kanda ja KARILATSI PÕLLUMAJANDUSÜHISTU menetluskulud 50% ulatuses OÜ GS Core kanda. Määrata kindlaks OÜ GS Core menetluskulude rahaline suurus summas 1940 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 1780 eurot hageja lepingulise esindaja kulud. Mõista KARILATSI PÕLLUMAJANDUSÜHISTULT OÜ GS Core kasuks välja menetluskuluna (vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 toodud menetluskulu jaotusele) 970 eurot. Jätta KARILATSI PÕLLUMAJANDUSÜHISTU menetluskulud kindlaks määramata ja OÜ-lt GS Core välja mõistmata. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
PÕLLUMAJANDUSÜHISTUL tasuda OÜ-le GS Core viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
PÕLLUMAJANDUSÜHISTU (edaspidi ka kostja) vastu 277,77 euro suuruse põhivõlgnevuse, seadusjärgsete viiviste (õiguslikuks aluseks VÕS § 113 lg 1 II lause) ja 40 euro suuruse sissenõudekulu (õiguslikuks aluseks VÕS § 1131 lg 1) nõudes. Hagiavalduse kohaselt on haginõude aluseks OÜ Jaotusvõrk, Eesti Energia AS-i ja kostja vahel 01.11.2007 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingutest nr 332649011/2, 332649012/2 ja 332649013/3 tulenev võlgnevus, mille esialgne võlausaldaja Eesti Energia AS loovutas 21.09.2023 hagejale.
esialgne võlausaldaja Eesti Energia AS oli üldse nõude omanik ja et nõude loovutamine algselt võlausaldajalt kostjale oleks toimunud selleks esindusõigust omava isiku vahendusel. Lisaks ei ole kostja pidanud hageja nõuet selgeks, kuna hagist ei selgu põhinõude kujunemine. Kostja on välja toonud ka selle, et hageja ei ole õigustatud nõudma võrguteenuse tasu aja eest, mil võrguettevõtja oli võrguühenduse katkestanud.
oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (n-ö lihtmenetluses), järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 näeb ette, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt lahendab kohus käesoleva asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas eelkõige õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2
esemeks olev põhinõue kuulus algselt Eesti Energia AS-le, kes omakorda oli õigustatud seda hagejale loovutama. Nii nähtub hagiavaldusele lisatud võrgu- ja elektrilepingutest 332649011/2 (dtl 162-163), 332649012/2 (dtl 164-165) ja 332649013/3 (dtl 166-167), et need on sõlmitud OÜ Jaotusvõrk, Eesti Energia AS-i ja kostja vahel, kusjuures OÜ Jaotusvõrk on lepingute kontekstis võrguettevõtjaks ning Eesti Energia AS on müüjaks ja võrguettevõtja esindajaks. Lepingutes on sätestatud, et võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise eest arvete esitamise õigus on Eesti Energia AS-l. Seega kohustus ostja (s.o kostja) arved tasuma need väljastanud Eesti Energia AS-le, kes oli arvetel kajastatud nõuete osas õigustatud isikuks. Hageja on kohtule esitanud ka asjakohased tõendid nõuete loovutamisest teatamise kohta, sh selle kohta, et loovutamisest teatamine toimus selleks esindusõigust omava isiku poolt (dtl 155, 170, 191, 193, 219).
Ehkki kohus nõustub, et algselt oli hageja põhinõue ebaselge (hagist ei nähtunud nõude täpne kujunemine ning hagiavalduse lisad olid jäetud korrektselt komplekteerimata), siis hageja 20.06.2025 menetlusdokumendi p-s 1.7. toodud tabeli (dtl 212) ja hagiavaldusele lisatud arvete (dtl 42-152) alusel on kohtul võimalik tuvastada, millistest lepingutest, arvetest ja teenustest hageja põhinõue on kujunenud. Neist nähtub, et kostjaga sõlmitud kolme lepingu alusel arvestatud võrguteenuse tasu võlgnevus moodustab kokku 242,29 eurot (99,52€ + 86,88€ + 55,89€) ning samade lepingute alusel arvestatud muude lisateenuste eest nõutav võlgnevus moodustab kokku 35,48 eurot (sissenõudmistasu 6 x 5€ = 30 eurot ja tarbimiskoha väljalülitamise tasu 5,48 eurot).
võrguteenuse tasu aja eest, mil võrguühendus oli katkestatud, kuivõrd vastavalt elektrituruseaduse (ELTS) § 90 lõikele 10 ei vabasta võrguühenduse katkestamine tarbijat liitumislepingus, elektrilepingus, võrgulepingus ega agregeerimislepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest. ELTS §-st 90 nähtuvalt on võrguühenduse katkestamine võrguettevõtja õiguskaitsevahend juhuks, kui tarbija on jätnud teenuse eest tasu maksmata või rikkunud oluliselt muud võrgulepingu kohustust. Sellise õiguskaitsevahendi kohaldamine ei tähenda, et selle kohaldamise ajal ei pea tarbija tasuma võrguteenuse tasu. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja kohustub tasuma arvetel kajastatud võrguteenuse tasu võlgnevuse kokku summas 242,29 eurot.
alusel on algne võlausaldaja esitanud kostja vastu n-ö lisateenuste alla liigituvad nõuded (s.o sissenõudmistasu 6 x 5€ = 30 eurot ja tarbimiskoha väljalülitamise tasu 5,48 eurot).
nr 385078313315 (dtl 48-51) märgitud tarbimiskoha väljalülitamise tasu 4,57 eurot (koos käibemaksuga 5,48 eurot) aluseks on Elektrilevi OÜ hinnakiri alates 01.01.2019 (dtl 217), mis kehtis kuni 31.05.2022. Viidatud hinnakirjas on „Lisateenuste hinnakirja“ sektsioonis välja toodud tasu „Tarbimiskoha väljalülitamine mõõtepunktist kaugjuhtimisega“ summas 4,57 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja leiab, et kostjal tekkis kohustus väljalülitamise tasu tasumiseks tulenevalt ELTS § 74 lg 1 ja Lepingu punktist 2. Kohus loeb eeltoodu alusel tuvastatuks, et kostja kohustus tasuma ka arvel nr 385078313315 märgitud tarbimiskoha väljalülitamise tasu 4,57 eurot (koos käibemaksuga 5,48 eurot).
nr 385222815282, 385931836362, 385946988693, 385574249502, 385319841248, 3
385949951009) märgitud sissenõudmistasu (5 eurot) õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 1 lg 1. Viidatud õigusnorm näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et VÕS § 1131 lg 1 ei saanud anda algsele võlausaldajale õiguslikku alust nõuda viidatud arvetel kajastatud sissenõudmistasu summas 5 eurot. Selline tasu viitab selle kokkuleppelisele olemusele ja peaks lähtuma pooltevaheliste lepingute tingimustest. Lisaks on hageja esitanud eraldi haginõudena VÕS 1131 lõikele 1 tugineva sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 40 eurot, mis tähendab, et hageja ei saa samale õiguslikule alusel tuginedes nõuda kostjalt mitmekordselt oma sissenõudmiskulude hüvitamise eest tasu. Kuivõrd hageja ei ole välja toonud alternatiivset õiguslikku alust arvetel kajastatud sissenõudmistasule, siis on kohus seisukohal, et kostja ei ole kohustatud tasuma arvetele lisatud sissenõudmistasu kogusummas 30 eurot (6 x 5€).
mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 247,77 eurot, millest 242,29 eurot moodustab võrguteenuse tasu ja 5,48 eurot tarbimiskoha väljalülitamise tasu.
Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamise hetkeks (s.o 25.11.2023) sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 51,35 eurot ja alates 25.11.2023 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhikohustuse täitmiseni. Kohus määras 06.01.2026 määrusega hagejale tähtaja oma viivisnõude täpsustamiseks ja kaasajastamiseks. Hageja esitas 20.02.2026 menetlusdokumendi p-s 5 täpsustava viivise arvestuse ja tõi välja, et viivise suurus 20.02.2026 seisuga on 257,69 eurot. Kohus märgib, et hageja 20.02.2026 viivise arvestusest jääb mõistmatuks selle kujunemine, kuivõrd sealtoodud tabelis kajastatud andmed ei ühti hageja hagiavalduse ps 1.4. esitatud tabeli andmetega (ei ole aru saada, millised arved on võetud 20.02.2026 arvestusse, arvete maksetähtajad ja summad ei ühti hagiavalduse p-s 1.4. nimetatud arvetega, viivismäära suuruse õiguslik alus jääb arusaamatuks jne). Seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida hageja viivisnõude kujunemist. Kohus ei pea viivisnõude suurust ise välja arvutama, vaid hageja peab esitama kohtule enda poolt selgelt välja arvutatud viivisnõude. Kuivõrd kohus jättis kostjalt välja mõistmata ka kuuel arvel kajastatud „sissenõudmistasu“ (vt otsuse p 10), siis ei ole kohtul võimalik viivise suuruse määramisel ja väljamõistmisel lähtuda ka hagiavalduse p-s 1.4. esitatud tabeli arvestusest, kuivõrd selles tabelis on vastav „sissenõudmistasu“ viivisarvestuse sisse määratud. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule selget viivisnõuet, siis sellest lähtuvalt jätab kohus hageja viivisnõude rahuldamata.
hüvitamiseks summas 40 eurot. Kuivõrd võlausaldaja võib antud juhul VÕS § 113 alusel nõuda viivist ning võlgniku puhul ei ole tegemist tarbijaga, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 247,77 eurot ja jättis hageja hagi 30 euro ulatuses ja viivisnõude osas täielikult rahuldamata, siis peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta menetluskulud võrdsetes 4
osades poolte kanda, pannes hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda.
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 7 järgi ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
kokku summas 140 eurot. Samuti palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Lisaks on hageja kandnud seoses lepingulise esindajaga kulusid kokku 15 töötunni ulatuses summas 1780 eurot alljärgnevalt:
vajalikuks, millest lähtuvalt määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks summas 1940 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 1780 eurot hageja lepingulise esindaja kulud. Kuivõrd kohus pani hageja menetluskulud kostja kanda 50% ulatuses, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 970 eurot (1940€ x 50%).
kindlaks kostja menetluskulusid ega mõista neid hagejalt välja.
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva 5
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Eeltoodust lähtuvalt märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.