Natalia Aru hagi Rasmus Schneideri ja Eesti Vabariigi vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks; Natalia Aru hagi Rasmus Schneideri ja Hans Peter Sergo vastu kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks ja ostueesõiguse teostamise korras kinkelepingutesse astumise õiguse tunnistamiseks; Natalia Aru hagi Rasmus Schneideri vastu eluruumi hõivamise omavoliliseks tunnistamiseks ning eluruumi valduse taastamiseks; Rasmus Schneideri vastuhagi Natalia Aru vastu uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise õiguse tunnustamiseks ja eluruumi üürilepingu lõppenuks tunnistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2008. a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 612 076 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalia Aru apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Natalia Aru (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx, postiaadress: xxxxxx xx-xxx xxxxxxx xxxxx), tehinguline esindaja Aleksandr Strelov; Kostja 1 vastustaja
ja vastuhageja 1): Rasmus
(apellatsioonimenetluses Schneider (isikukood
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-05-1145 xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx, aadress: xxxx-xxxxxxx xxx xxxxxxx xxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider; Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja 2): Hans Peter Sergo (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata, e-post: [email protected]); Kostja 3 (apellatsioonimenetluses vastustaja 3): Eesti Vabariik - Justiitsministeeriumi kaudu (registrikood 70000898, asukoht: Tallinn, aadress: Tõnismägi 5A, 15191 Tallinn) tehinguline esindaja Gunnar Vaikmaa; - Siseministeeriumi kaudu (registrikood 70000562, asukoht: Tallinn, aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn) tehinguline esindaja Aare Hõbe; Kolmas isik: Põhja-Tallinna Linnaosa valitsus (asukoht: Tallinn, aadress: Niine 2, 10414 Tallinn) tehinguline esindaja Mai Sõber Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja Natalia Aru esindaja Aleksandr Strelov; kostja 1 Rasmus Schneider, kostja 1 tehinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider; kostja 3 Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi kaudu) esindaja Aare Hõbe; kolmanda isiku esindaja Mai Sõber
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.12.2008.a otsus jätta muutmata.
2.Natalia Aru apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Lisaks maakohtu otsuses märgitule, mõista hagejalt, Natalia Aru ́lt kostja 1, Rasmus Schneider ́i kasuks välja kohtukulu summas 11 328 krooni.
4.Lisaks maakohtu otsuses märgitule, mõista hagejalt, Natalia Aru ́lt riigi tuludesse välja 97 500 krooni. Vastav kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest alates võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-05-1145 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.04.07.2000.a esitatud ja edasise menetluse käigus täiendatud hagi kohaselt sisenes kostja 1 hageja teadmata ja nõusolekuta hageja poolt üüritud eluruumi. Kostja 1 asendas korteri ukse ja võttis sellega omavoliliselt ära hageja eluruumi valduse. Sellest tulenevalt ei saanud hageja teostada võimu oma eluruumi üle, siiani ei saa hageja oma eluruumi kasutada, vallata ja käsutada. Hagejale kuuluvad asjad toimetas kostja 1 korterist minema, mille tagajärjel osa asju läks kaduma ja osade asjade väärtus vähenes. Hagejal olid kostja 1 tegevuse tagajärjel üleelamised, mistõttu ta oli sunnitud pöörduma tervishoiuteenuse osutajate poole ning tarvitama kergeid rahusteid. Sellest tulenevalt oli kostja 1 tegu õigusvastane ja tekitas hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Hagi kohaselt tekitas hagejale kahju ka Eesti Vabariik politsei ja prokuratuuri tegevuse ja tegevusetuse tõttu. Politsei keeldus rakendamast kostja 1 suhtes seaduses ettenähtud meetmeid, ei koostanud protokolli, ei sisenenud eluruumi uurimistoiminguteks, et fikseerida asetleidnud sissetungimine. Samuti keeldus politsei kostja 1 suhtes kriminaalasja algatamisest. Politsei tegevusetus tõi kaasa olukorra, kus kostjal 1 oli võimalik jätkata õigusvastaseid tegusid hageja suhtes ja hageja jäi riigi kaitseta kuritegeliku ründe eest. Prokuratuur algatas asja suhtes küll kriminaalmenetluse, kuid ei võtnud tarvitusele kostja 1 suhtes mõjutusvahendeid, mis oleks tõkestanud kuriteo jätkumist ning taastanud hageja õigused. Seega oli riigi tegevusega ja tegevusetusega seoses tekkinud hagejale varaline ja mittevaraline kahju. Hageja valdas ja käsutas Tallinnas Xxxx-xxxxxx xxx-x asuvat eluruumi üürilepingu alusel, mis on siiani kehtiv. Omandireformi tulemusel oli kostja 2 tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ja talle tagastati mõtteline osa elamust. Oma osa kinkis kostja 2 notariaalsete lepingute alusel kostjale 1. Notar ei tuvastanud lepingute tõestamisel asjaõiguste mahtu, piiranguid ega tuvastanud ostueesõigusega isikuid. Seega aitas notar kaasa tühise tehingu sõlmimisele, kuna nendega rikuti hageja ostueesõigust. Seetõttu on kinkelepingud tühised. Eespool toodust tulenevalt palus hageja tunnistada kostja 1 tegevus Xxxx-xxxxxx xxx-x eluruumi hõivamisel, so valduse äravõtmisel ning jätkuval rikkumisel ebaseaduslikuks; kohustada kostjat 1 andma hagejale üle Xxxx-xxxxxx xxx-x eluruumi valdus; tunnistada politsei ja prokuratuuri tegevus, tegevusetus ning otsused, mis seonduvad keeldumisega kaitsta hageja tervist, au, väärikust ja vara õigusvastaste rünnete eest EV põhiseadusega vastuolus olevaks; tunnistada kostja 1 ja kostja 2 vahel 30.04.1996.a ja 19.06.1996.a sõlmitud kinkelepingud kehtetuks; tunnistada hageja õigust asuda kostja 1 asemele kinkelepingutesse; mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1 045 000 krooni, millele lisandub viivis.
Kostja 1 vastuväited hagile
2.Kostja 1 hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja 1 ei ole hageja eluruumi ebaseaduslikult hõivanud ning kostja 1 valdus ei ole õigusvastane. Hageja valduses olnud eluruumis toimus veeavarii. Kuivõrd hagejat ei olnud võimalik kätte saada ja veeavarii tuli likvideerida, murdis kostja 1 hageja valduses olnud eluruumi ukse lahti ning likvideeris
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-05-1145 veeavarii. Kuivõrd uks oli katki tehtud, asendas kostja 1 hageja valduses olnud eluruumi katkise ukse uue uksega. Veeavarii tagajärjel tuli vaidlusaluses eluruumis teha remonti. Kostja 1 küsis remondi tegemiseks luba hagejalt. Hageja ema ja hageja õde lubasid eluruumis remonti teha, katsid korteris oleva mööbli kiledega ning olid nõus, et korteris olnud mööbel viiakse remondi ajaks sama maja keldrisse. Ka hageja ise oli remondi tegemisega nõus, lubades teha kosmeetilist remonti. Veeavarii toimumise päeva õhtul hilja nõudis hageja, et talle võimaldataks vaidlusaluse eluruumi valdus. Sellel hetkel kostja 1 sellest keeldus, sest oli juba hilja. Edaspidi ei ole hageja kostjalt 1 eluruumi valdust nõudnud. Hageja suhtles edaspidi politsei ja prokuratuuriga, kuid kostjalt 1 ei ole hiljem enam eluruumi valdust nõutud. Vaidlusaluse eluruumi remont viibis seetõttu, et hageja ei olnud nõus remondi kulusid kandma, kuigi hageja ja kostja 1 vaheline üürileping hagejat selleks kohustas. Hageja vaidlusaluses eluruumis ei elanud. Kostja 1 toimetas kõik vaidlusaluses eluruumis olnud asjad sooja ja niiskusevabasse, puhtasse ja valvatud ruumi sama maja keldris. Seal on asjade säilimine täielikult tagatud. Hageja poolt väidetud asjade kaotsiminek või hävimine on tõendamata. Kinkelepingute tühisuse alused puuduvad. Hagejal ei ole ostueesõiguse teostamise õigust, sest ta ei ole ostueesõiguse teostamise avaldust esitanud.
Kostja 2 vastuväited
3.Kostja 2 leidis, et hagi tema vastu on põhjendamatu, alusetu ja absurdne. Kostja 2 ei soovinud asjas toimuvatest kohtuistungitest osa võtta ning loobus menetlusdokumentide, mida e- posti teel saata ei saa, saamise õigusest.
Kostja 3 vastuväited
4.Kostja 3 leidis, et hagi on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata.
Kolmanda isiku seisukoht
5.Kolmas isik kinnitas, et hagejal on võimalik saada munitsipaaleluruum, et hageja on korterisaajate nimekirjas järjekohal nr 1, ning et hagejale on korduvalt erinevaid eluruume pakutud. Kolmas isik ise ei saa hagejale ühtegi eluruumi määrata, sest hageja peab vabade eluruumide hulgast endale sobiva valima ning konkreetse eluruumi osas sooviavalduse kirjutama. Hagejale on korduvalt pakutud munitsipaaleluruume vastvalminud sotsiaalmajadesse, mis vastasid elamuseaduse §-s 33 sätestatule.
Kostja 1 vastuhagi
6.Kostja 1 esitas hageja suhtes vastuhagi. Hageja oli tagastatud maja üürnik xxxxxxxxxxx xxx korteri x osas. Maja tagastati 01.07.1994.a. Peale vastava majaosa kinke teel omandamist läksid kostjale 1 üle üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. 25.06.2002.a teatas kostja 1 hagejale, et nendevaheline üürileping lõpeb alates 01.07.2002.a ja et kostja 1 ei ole nõus hagejaga uut üürilepingut sõlmima, sest vastav eluruum on vajalik kostjale 1 endale. Kostja 1 töötas Tallinnas, kuid tal ei olnud Tallinnas vaba elamispinda, kus elada, sest ülejäänud eluruumid, mis kostjale 1 kuulusid, olid asustatud tagastatud maja üürnikega, kes erinevalt hagejast, vastavaid eluruume ka valdasid. Hagejal on soovi korral võimalik saada munitsipaaleluruum. Sellist võimalust on hagejale käesoleva kohtumenetluse raames ka korduvalt pakutud. Eespool toodust tulenevalt palus kostja 1 tunnustada õigust keelduda uue üürilepingu sõlmimisest hagejaga ja lugeda hageja üürileping aadressil Xxxxxxxxxx xxx-x asuva eluruumi osas lõppenuks alates 01.07.2002.a.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-05-1145
Hageja vastus vastuhagile
7.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja leidis, et vastuhagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjal 1 on võimalik elada mujal. Hagejal ei ole mujal võimalik elada, talle tuleks vastu anda teine samaväärne eluruum. Hageja ei ole saanud pikka aega vaidlusalust eluruumi kasutada, mistõttu pikeneb eluruumi üürileping automaatselt selle aja võrra, mille vältel hageja ei saanud eluruumi kasutada.
Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus mõistis hagejalt kostja 1 kasuks välja riigilõivu 200 krooni ja õigusabi kulude katteks 35 400 krooni. Riigi tuludesse mõistis maakohus hagejalt 23 120 krooni. Kohus leidis, et hageja ei elanud vaidlusaluses korteris alaliselt ja seega tal ei olnud õigust teostada ostueesõigust eelpool mainitud kinkelepingute osas. Ostueesõigust ei saanud hageja teostada ka seetõttu, et hageja ei ole mitte kunagi esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust. Kostja1 ei hõivanud hageja korterit omavoliliselt, vaid see oli vajalik, et ära hoida veekahjustus. Kohus asus seisukohale, et kostjal 1 oli kohustus hageja eluruum pärast selle veeuputuse tõttu avamist uuesti sulgeda ja kasutada selleks teist ust, kuna eelmine uks oli mahalõhkumise tõttu saanud kannatada ja muutunud kasutuskõlbmatuks. Kohus asus seisukohale, et hageja ja kostja 1 vaheline üürileping lõppes 01.07.2002.a ja hagejal ei ole õigust nõuda selle eluruumi valdust. ORAS §st 121 ja ES §-st 32 ei tulenenud üürilepingu tähtajalisus ja pikenemine seoses asjaoluga, et kostja 1 ja kostja 2 püüdsid varjata müügitehingut kinkega. Kahju hüvitamise nõude ja viivise nõude osas leidis maakohus, et kuna hagejal oli seoses üldhaigestumisega olnud tervisega probleeme enne 13.10.1997.a sündmusi ja tõendamata oli asjaolu, et elamispinnaga seotu oleks hageja tervislikku olukorda oluliselt halvendanud, ei saa nõuet rahuldada. Ainuüksi hingeline valu seoses ebameeldivustega ei ole hinnatav mittevaralise kahjuna. Hageja ei ole tõendanud tervisekahju tekkimist ja seega ei ole alust kahju hüvitamiseks. Samas leidis kohus, et kuna kostja 1 ei pannud toime õigusvastast tegu, siis ei lasu kostjal 1 ka kahju hüvitamise kohustust. Kohus asus seisukohale, et ka kostja 3 ja kostja 4 ei ole hageja õigusi rikkunud – riik on menetlenud hageja kaebusi halduskohtus ja ei ole seega jätnud hagejat kaitseta väidetavate rünnete eest. Seega jättis maakohus ka riigi vastu esitanud nõude rahuldamata. Kinkelepingud ei olnud tühised ning vastavasisuline nõue jäi rahuldamata. Kuivõrd kostja 1 ja kostja 3 tegevus ei olnud õigusvastane, jäid ka kostja 1 ja kostja 3 tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõuded rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 03.12.2008.a otsuse tervikuna ja teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi ja vastuhagi jäetakse rahuldamata. Hageja asus seisukohale, et kohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme, kohtuotsus on vastuolus demokraatlikkuse põhimõtete ja heade tavadega. Kohus arutas õigustamatult kaua antud asja ja väljus põhjendamatult hagi eseme ja aluste raamest. Kohus ei võtnud arvesse, et kostja 1 tungides ebaseaduslikult sisse hageja eluruumi rikkus hageja PS § 26, 32 ja 33 tagatud õigusi ja vabadusi. Kohus ei arvestanud asjaolu, et kostja 1 tegevuses nähtuvad õigusrikkumise tunnused, mis on sätestatud KrK §-des 133, 188 ja 195 lg-s 2, HK §-s 163, AÕS § 40 lg-tes 2 ja 3, TsÜS § 24 lg-s 1 ja lg 2 p-des 1-6 ning lg-s 3. Hageja pidevalt nõudis kostjalt 1 tagasi eluruumi ja asju, mis olid kostja 1 poolt õigusvastaselt hõivatud. Alates 1997. aastast on hageja pidevalt oma õigusi ja vabadusi
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-05-1145 kaitsnud. Politseitöötajate tegevusetus on õigusvastane, kuna politsei teadis infot toimepandud õigusrikkumiste kohta aga keeldus koostamast õigusrikkumise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, fikseerimast muid kuriteoga seotud fakte. Samuti ei võtnud politsei õigusrikkuja suhtes kasutusele vastavaid meetmeid ega tõkestanud õigusvastast tegevust. Eelnimetatud politsei tegevus/tegevusetus jättis hageja ilma tõenditest, mis tõendaksid, et kostja 1 sisenemine hageja eluruumi oli õigusvastane. Hageja leidis, et Eesti Vabariik tegutses ebaseaduslikult, vastutustundetult ja hoidus kõrvale talle seadusega pandud funktsioonide ja kohustuste täitmisest. Riik asus avalikult kaitsma eesti rahvusest kostja 1 huve, kes omas materiaalseid vahendeid ja sidemeid, samas keeldus tagamast hageja kui mitte-eestlase, ühiskonnas vähekindlustud liikme õiguste ja vabaduste kaitset. Vaatamata hageja korduvatele avaldustele keeldus politsei hageja õiguste ja vabaduste taastamisest. Eraelu, eluaseme, vara, au ja väärikuse kaitsmiseks keeldus kostja 3 võtma kostjat 1 vastutusele tema tegude eest. Sellise tegevustusega politsei stimuliseeris kostjat 1 jätkama oma õigusvastast tegevust, kuid hageja jäi ilma garanteeritud riigi poolsest kaitsest. Selline tegevus/tegevusetus põhjustas hagejale psüühilisi kahjustusi, tema au ja väärikuse alandamist, sügavaid hingelisi üleelamisi ja kannatusi. Hageja tundis end ühiskonnas õigusteta ja üleliigse liikmena, kes oli ebaseaduslikult ja ebaõiglaselt jäetud ilma riigipoolsest ja seadusega tagatud kaitsest. Alates 1997. aastast kuni käesoleva ajani ei võtnud riik kostja 1 suhtes ette mineid meetmeid, et takistada tema õigusvastast tegevust ja seega jätkab kostja 1 siiani hageja eluruumi ja vara valdamist tekitades hagejale vaimseid ja füüsilisi üleelamisi ja kannatusi. Hageja elas alates lapsepõlvest (vanemad viibisid pidevalt komandeeringus) algul koos vanaema ja vanaisaga, hiljem iseseisvalt vaidlusaluses korteris, kus hageja omas ka sissekirjutust ja täitis korrapäraselt kõiki talle üürilepinguga pandud kohustusi. Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud hageja väidetega mittenõustumise põhjuseid, samuti jättis kohus analüüsimata ja hinnanguta kostja 1 alusetu sissetungimise ajendi ja hageja väljatõstmise.
Vastustajate seisukohad
10.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Kolmanda isiku seisukoht
11.Kolmas isik leidis, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta selle muutmata. Kolmas isik kinnitas, et hagejal on jätkuvalt võimalik taotleda munitsipaal eluruumi.
Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus puudub. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi üle kordama ei hakka. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolset menetlusega materiaalõigusnormide rikkumist, samuti ei ole maakohus tõendeid valesti hinnanud. Aluseid, millest lähtuvalt saaks väita, et maakohtu otsus oleks vastuolus heade kommete, põhiseaduse, seaduste või Eesti Vabariigile kohustuslike rahvusvaheliste normidega, ei ole. Maakohus ei ole hagi menetlemisel hagi piiridest väljunud ega kohtuotsuse tegemisel tuginenud asjaoludele
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-05-1145 ega tõenditele, mida maakohtu menetluses ei oleks arutatud. Hageja vastupidised väited on paljasõnalised.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja vaidlusaluses korteris ei elanud. Vastavaid põhjendusi ringkonnakohus üle kordama ei hakka. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kostja 1 poolne korterisse sisenemine ning kostja 1 edasine tegevus korteri valdamisel ei olnud õigusvastane. Isegi siis, kui kostja 1 tegevus oleks olnud õigusvastane, ei ole hagejale kahju tekkimine ega kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks olevad asjaolud ei materiaalse ega mittevaralise kahju osas tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja andis nõusoleku vaidlusaluses eluruumis remondi tegemiseks, et hagejal lasus eluruumi üürilepingust tulenevalt remondi kulude kandmise kohustus ja hageja vastavat kohustust ei täitnud.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et Eesti Vabariigi tegevus õigusvastane ei olnud.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusaluste kinkelepingute tühisuse, tühistamise ja kehtetuse alused puuduvad.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuivõrd hageja ei ole käesoleva ajani esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust, ei saa hageja ostueesõigust teostada. Kostja 2 aadressi puudumine ei loo hagejale ostueesõiguse teostamise õigust.
18.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et seda, et apellant vaidlusaluses eluruumis elas, saaks lugeda üldtuntud asjaoluks. See, et hagejal oli võib-olla õigus vaidlusalust eluruumi vallata, ei tähenda, et seda eluruumi saaks pidada kohaks, kus apellant elas. Kuigi igal isikul on õigus valida omale elukohta, ei tähenda see seda, et isiku elukohaks on see eluruum, mida isik oma eluruumiks nimetab. Eluruum on koht, kus isik reaalselt elab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et vaidlusalune eluruum hageja elukohaks ei olnud.
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on ka vastuhagi rahuldamise osas seaduslik. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures apellandi väitega, et eluruumi üürileping pikeneb automaatselt selle aja võrra, mille vältel üürnik eluruumi kasutada ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega selles, et hageja oli nõus sellega, et kostja 1 teeb vaidlusaluses eluruumis remonti. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited ei anna teistsugusele seisukohale asumiseks alust. Maakohus on selles osas õigesti tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjal 1 oli õigus mitte jätkata eluruumi üürilepingut hagejaga (ES §-d 32 ja 33). Maakohus on õigesti tuvastanud, et ES §-s 33 sätestatud eeldused olid täidetud. Apellandi vastupidised väited on alusetud ja tõendamata. Apellant ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostjal 1 oli muu eluruum Tallinnas või Tallinna ümbruses, kuhu apellant oleks saanud kolida. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejale pakuti vastu kohast munitsipaaleluruumi ning apellandi vastupidised väited on alusetud. Seda, et apellandile on korduvalt pakutud erinevaid munitsipaaleluruume kinnitas 04.12.2009.a kohtuistungil ka kolmanda isiku esindaja ning apellant ei vaielnud sellele väitele vastu.
20.Ringkonnakohus märgib, et maakohus aegumist ei kohaldanud, vaid tuvastas õigesti, et hageja on ostueesõiguse teostamise õiguse minetanud.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-05-1145
21.Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtukulude ja riigilõivu väljamõistmine
22.Vastavalt TsMS RS § 1 lg-le 1 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alanud kohtumenetluste puhul menetluskulude kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud seadust. Viidatud seaduse § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele hagihinnast kuni 5% ulatuses (enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1). Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hagejalt kostja 1 kasuks, lisaks maakohtu otsuses märgitule välja mõista kostja 1 poolt apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud. Kostja 1 esitas 04.12.2009.a kohtuistungil oma õigusabikulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Taotletavad õigusabikulud jäävad 5%-lise määra piiresse. Tegemist on vajalike ja põhjendatud õigusabi kuludega. Dokumentidest nähtuvalt on kulud kantud käesoleva tsiviilasja raames. Kulude suurus ja tsiviilasja raames tehtud töö vastab tsiviilasja mahule ja keerukusele. Seega kuuluvad õigusabikulud väljamõistmisele summas 11 328 krooni (sisaldab käibemaksu). Muud menetlusosalised ei ole kohtukulude väljamõistmist apellatsioonikohtult taotlenud.
23.Hageja sai apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi. Hageja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel osaliselt riigilõivu maksmisest 97 500 krooni ulatuses. Seejuures on oluline rõhutada, et ringkonnakohus määras oma 26.03.2009.a määrusega kindlaks apellatsioonkaebuse hinna (1 612 076 krooni) ja see määrus on jõustunud (vt t IV kd lk 36). TsMS § 190 lg 3 kohaselt kuulub summa, mille osas oli hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud, hagejalt riigi tuludesse väljamõistmisele. Hagejal tuleb vastav kohustus täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates (TsMS § 179 lg 5) ja kohustuse täitmisega viivitamisel kulub kohaldamisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest alates (TsMS § 179 lg 9).
Ülle Jänes
Kaupo Paal
Malle Seppik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.