Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Hageja nõue ja põhjendused 24.06.2008 toimus Järvamaal Roosna-Alliku vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 101,9 kilomeetril liiklusõnnetus, mille põhjustas Jane Hansing, juhtides sõidukit VOLVO reg märgiga XXX XXX. J. Hansingul puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Kostja poolt kasutatud sõiduki suhtes oli sõlmitud AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaalis liikluskindlustuse tavaleping. Selle alusel on hageja teinud kannatanutele tekitatud kahju hüvitamiseks väljamakseid 73 015 krooni, millele lisanduvad kahjukäsitlemise kulud summas 1500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 74 515 krooni ja viivise seaduses sätestatud määras. Kostjate vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Toimunud liiklusõnnetust kostja ei vaidlusta, kuid vaidlustab kahju suuruse. Kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsus on tehtud 11.08.2008, liikluskahju väljamaksu arvestus-otsus nr 384 – 14.08.2008, kuid sõiduki ülevaatusakt on koostatud 28.08.2008. Selle kohaselt on üle vaadatud TOYOTA Land Cruiser 1991 XXX XXX must. Kostja järeldab sellest, et hageja on teinud väljamakseid ilma sõidukit üle vaatamata ning liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusi sõidukil tuvastamata. Hageja ei ole tõendanud, et T.K. on Toyota Land Cruiseri omanik. Ülevaatusaktis märgitud sõiduki keredetailid ei tähenda nende vigastatust või vigastuste ulatust, vaid kirjeldab nende olemasolu sõidukil. Ülevaatusaktile lisatud pildid ei tõenda kahju tekkimist 24.06.2008. Väidetav kannatanu T.K. on ühtlasi Maasturid OÜ juhatuse liige. Nimetatud asjaolu seab kahtluse alla kogu kahjumenetluse hageja poolt ning viitab tõendite ebausaldusväärsusele. Kostja ei nõustu hageja arvel nr 384, 13.08.2008 loetletud tööde ja materjalidega. Tegemist on ralliautoga, mis osaleb maastikurallidel ning seda eriti ekstreemsetes tingimustes. Hageja nõue 49 900 krooni väljamõistmiseks seoses sõidukile tekitatud kahju hüvitamisega tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata. U.K. töövõimetuslehel nr 00046406 on töölt vabastamise põhjusena märgitud olmevigastus, mitte liiklusõnnetus, mistõttu temale makstud hüvitis summas 4 503 krooni ei kuulu rahuldamisele. Järgmisel töövõimetuslehel on U. K töölt vabastamise põhjuseks märgitud liiklusõnnetus, kuid kostja ei näe, kuidas on seotud 19.07.2008 väljastatud töövõimetusleht 24.06.2008 toimunud liiklusõnnetusega. Ka U. K osutatud raviteenuse arve ei kuulu hüvitamisele, sest ka sellel on märgitud blanketile liiklusõnnetuse kohale EI. Hageja vastuväited kostja vastuväidetele Kostja poolt esile toodud asjaolud on seotud trükivigadega dokumentide vormistamises. Sõiduki Toyota Land Cruiser ülevaatus tehti hageja volitatud esindaja Roheline Laine OÜ töötaja Toivo Elbra poolt 26.06.2008, mitte augustis. Koos ülevaatusega vormistati kliendi seletuskiri, tehti sõidukist, kliendi dokumendist ja sõiduki tehnilisest passist fotod ning saadeti need T. Elbra poolt e-kirja manustena Roheline Laine OÜ üldmeilile, kust see edastati 04.07.2008 hageja e-posti aadressile. Kuivõrd dokumendid on edastatud 3. ja 4. juulil, siis ei saanud sõiduki ülevaatus toimuda augustis. Kostja väites, et sõiduki ülevaatusel fikseeriti sõidukil olevad detailid, mitte vigastatud detailid, puudub loogika. Sõiduki tehnilisest passist nähtub, et sõiduki Toyota Land Cruiser reg märgiga XXX XXX omanik on T.K.. AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali autoremondi eksperdid Ervin Vallandi ja Vallo Näripea kontrollisid sõiduki ülevaatuse akti ja fotode põhjal iga sellel sõiduki remontimiseks tehtava kuluartikli üle. Eksperdid kinnitasid, et kõik Maasturid OÜ poolt teostatud tööd ja detailide vahetused olid vajalikud antud sõiduki liiklusõnnetuse eelse seisukorra taastamiseks. U K tekkisid vigastused seoses liiklusõnnetusega, mis on tõendatud teatisega raviasutusest. Lääne Politseiprefektuuri teatisega ja ELKF andmebaasi väljatrükiga. U. K töövõimetuslehe väljastanud perearst R. Jaanson on töövõimetuslehe korrigeerinud, märkides väljastamise põhjuseks liiklusvigastuse. Samuti on teinud paranduse esitatud raviteenuste arvele AS Järvamaa Haigla.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lg kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKS § 28 lg 1 kohaselt Liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Isikukahju on LKS § 28 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ajutisest töövõimetusest tulenev kahju ja kannatanu ravikulud. LKS § 28 lg 3 kohaselt Varakahju on asja kahjustamise või hävimise kahju. LKS § 48 lg 2 p 4 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. LKS § 48 lg 3 lubab hagejal nõuda kostjalt kindlustusjuhtumi käsitluskulusid. Kohus on seisukohal, et kostja ükski vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus on kohtuistungil selgitanud kostja esindajale, et sõiduki Toyota Land Cruiser remondi maksumuse vaidlustamiseks peab kostja esitama tõendid selle kohta, et liiklusõnnetuses kannatada saanud sõidukit saanuks remontida ja liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viia väiksema rahasumma eest kui on 49 900 krooni. Kostja esindaja ei esitanud taotlust täiendavate tõendite esitamiseks. Toyota Land Cruiseri, reg märgiga XXX XXX omanik on T.K., nähtuvalt sõiduki tehnilise passi koopiast (tl 96) ja ELKF kodulehel oleva info väljatrükist (tl 97). T.K. töökoht on OÜ Maasturid, kus kannatada saanud sõiduk remonditi ning vaidlust ei ole ka selles, et avariisse sattunud sõiduk on osalenud ja osaleb nn maastikurallidel. Kuid ükski nimetatud asjaoludest ei tähenda seda, et liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile Toyota Land Cruiser tekitatud kahju ei kuuluks hüvitamisele. T. K kuuluv sõiduk sai Liiklusõnnetuse akti (tl 118) kohaselt järgmised vigastused: parem poritiib deformeerunud; esikapott; parempoolne esituli koos suunatuledega purunenud; kängururauad deformeerunud; esistange deformeerunud; esivintsi korpus purunenud; esiklaas mõranenud. Loetletud vigastused sõidukil on sarnased Sõiduki ülevaatuse aktis (tl 7) loetletud vigastatud sõidukiosadega ning sõiduki ülevaatusel tehtud fotodel nähtavaga (tl 8-10). Kohus nõustub hageja esindaja väitega, et Sõiduki ülevaatuse aktis ei ole mõtet loetleda kõiki sõiduki osi, vaid ainult avarii tõttu purunenud või vigastatud sõidukiosi. Nimetatud akti ei olnud võimalik saata e-kirjaga 3. ja 4. juulil 2008, kui akt koos lisadega oleks tegelikult koostatud 26. augustil 2008. Kohus loeb tl-l 7 oleva Sõiduki ülevaatuse akti kuupäeva 26.08.2008 veaks, sest see kuupäev ei ole kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega. Toyota Land Cruiser sai 24.06.2008 liiklusõnnetuses vigastada, mida tõendavad Väärteosasja nr 2510,08,003372 materjalid: otsus nimetatud väärteoasjas, mille kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduk Toyota reg nr XXX XXX sai vigastada (tl 113); samasisulise väärteoprotokolliga (tl 114); liiklusõnnetuse aktiga, kus on loetletud sõiduki vigastused (tl 118). Hageja on nõustunud Maasturid OÜ arvega (tl 12), mille kohaselt Toyota Land Cruiser, reg märgiga XXX XXX, remondi maksumus on 49 900 krooni. Hageja kahjukäsitlejad V. Näripea ja E. Vallandi on hagejale kinnitanud, et Maasturid OÜ poolt teostatud remont summas 49 900 krooni oli vajalik sõiduki liiklusõnnetuse eelse seisukorra taastamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja töötajate seisukoha, mistõttu kostjalt tuleb välja mõista 49 900 krooni liiklusõnnetuses kannatada saanud sõiduki Toyota Land Cruiser remondi kulude katteks. Kostja on esitanud vastuväited seoses 24.06.2008 toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud U.K. ravikulude ja töövõimetuse hüvitise maksmisega, tulenevalt ravikulude arvel märgitust ja esimesel töövõimetuslehel märgitust, mille kohaselt ei olevat olnud tegemist liiklusõnnetuse, vaid olmetraumaga. Olenemata eksimustest, mis on raviasutuste poolt tehtud seoses dokumentide väljastamisega (mille üle vaidlust ei ole), on faktiliselt tegemist 24.06.2008 liiklusõnnetuses kannatada saanud isikuga. Nimetatud asjaolu nähtub eelkõige Väärteosasja nr

2510,08,003372 materjalidest (tl 129, 130, 135). AS Järvamaa Haigla on politseile teatanud liiklusõnnetuses kannatanud U.K, kes sattus kaasreisijana liiklusõnnetusse 24.06.2008 Rakvere-Pärnu mnt Kirissaare ristmikul, saades vasaku I roide murru, rindkere ja parema õlaliigese põrutuse. Tl-l 120 oleva T.K. poolt Paide politseijaoskonnas antud seletuse kohaselt oli temaga koos avarii momendil sõidukis tema ema. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada U.K. osutatud raviteenuste arve summas 697 krooni (tl 30, 31 ja 104) ning Eesti Haigekassale makstud U. K töövõimetuse hüvitis 7635 krooni (tl 26, 27, 28, 107, 108). Kostja ei ole vaidlustanud liiklusõnnetuses vigastada saanud A. L ravikulude hüvitamist 345 krooni ulatuses (tl 13-15), H. N ravikulude hüvitamist summas 284 krooni (tl 16-18), M. U ravikulude hüvitamist summas 13 643 krooni (tl 19-24) ja J. Hansingu ravikulude hüvitamist summas 511 krooni (tl 32-34) ning kahjukäsitluskulude nõuet 1 500 krooni ulatuses (käskkiri käsitluskulude arvestamise kohta tl-l 39). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Hagi on kohtusse esitatud 05.01.2009. Hageja nõue põhineb seadusel ning tuleb rahuldada alates hagi esitamisest kohtusse. Varasema viivise väljamõistmiseks oleks hageja pidanud selle esitama sissenõutavaks muutunud viivise nõudena, mida hageja teinud ei ole. Kohus mõistab Jane Hansingult välja viivise VÕS §-des 94 ja 113 lg 1 sätestatud määras alates 05.01.2009, so EKP intress + 7 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viivise määr kuni 01.07.2009 oli 9,5 % aastas, alates 01.07.2009 – 8 % aastas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.