Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

raudbetoonseinte ja –postide ehituse, vundamendi- ja vahelagede ehitusega. Tegevuskava nägi ette teenuse pakkumise Lääne-Virumaal ja Harjumaal. 2008.a. oli müügitulu 14,7 miljonit krooni ja kasum 600 000 krooni. 2009.a. oli müügitulu 5 280 659 krooni ja kahjum majandustegevusest kokku 713 729 krooni. Kuna BBP Company OÜ lepingupartnerid sattus majanduskriisi tõttu rahalistesse raskustesse ning ei suutnud tasuda osutatud teenuste eest, siis ei suutnud ka võlgnik ise tasuda tarnijatele materjalide eest ja Maksu- ja Tolliametile maksude eest. Majandustegevus on lõppenud 2009.a. sügisel. Töötajatega on töölepingud 03.12.2009.a. seisuga lõpetamata 12 töötaja osas, puhkusehüvitised on välja maksmata. Võlgniku väitel on töötasud välja makstud. Võlgniku raamatupidamine tervikuna ei ole selge, vajab revideerimist. Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamise materjalid on puudulikud. 2008.a majandusaasta aruanne on auditeeritud, audiitori hinnangu kohaselt kajastab õigesti finantsseisundit 31.12.2008.a seisuga. Kinnistusraamatus BBP Company OÜ nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Samuti pole Maanteeameti liiklusregistris BBP Company OÜ nimele sõidukeid registreeritud. Võlgnikul on Swedbank AS-is arvelduskonto, konto saldo 4,09 krooni, konto broneeritud summas 60 krooni. Teistes pankades BBP Company OÜ nimele arvelduskontosid avatud ei ole. Raha kassas on 10 549 krooni ja 77 senti ning seega kokku on raha 10553 krooni ja 86 senti. Võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgniku debitoorsed võlad kokku on summas 1 188 717 krooni ja 95 senti, milles: Betoneks Ehitus OÜ võlg 265 754 krooni ja 90 senti, Matrak Building OÜ võlg 99 608 krooni ja 20 senti, Q Ehitus OÜ võlg 143 015 krooni ja 80 senti, ErimOÜ võlg 402 139 krooni ja 95 senti, NRE Ehitaja OÜ võlg 79 386 krooni ja 10 senti, Mindex Invest OÜ võlg 8 260 krooni, Viskari AS võlg 186 713 krooni. Arvestades võlgniku endiste juhatuse liikmete seletusi on tõenäone, et debitoorsed võlad ei laeku või laekuvad oluliselt vähemas mahus kui raamatupidamisbilansis kirjendatud. Varad raamatupidamislikult on kokku 1 199 271 krooni ja 81 senti, kuid reaalselt on varaks kassajääk ja raha pangas 10553 krooni ja 86 senti. Võlgnikul on seisuga 25.11.2009.a. Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlg kokku 598 827 krooni ja 88 senti, milles käibemaks 122 032 krooni, kinnipeetud tulumaks 91 633 krooni, kogumispensionimakse 4 599 krooni, sotsiaalmaks 26 4317 krooni ja 51 senti, töötuskindlustusmakse 14 740 krooni, intress 60 147 krooni, arvestuslik intress 41 359 krooni ja 37 senti Lisaks maksuvõlale on võlgnikul veel järgmised võlad: ALD Automotive AS 333 506 krooni ja 26 senti, Assar Lukuauk AS 1 601 krooni ja 90 senti, Betoonmeister Jõhvi AS 80 443 krooni ja 50 senti, HC Betoon AS 146 321 krooni ja 09 senti,

ALTT AS

174 290 krooni ja 85 senti, Haljala Ehitus AS 861 krooni ja 40 senti, Töötajate puhkusetasud 83 333 krooni Võlad on kokku 1 419 185 krooni ja 88 senti. Täpsem võlgade koosseis saab selguda pankrotimenetluse käigus. Konkreetseid tagasivõitmise aluseid raamatupidamisandmete puudulikkuse tõttu ei ole selgunud, kuid võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Võimalik on mingis osas debitoorsete nõuete sissenõudmine. Ajutise halduri arvates on BBP Company OÜ maksejõuetus tekkinud 2009.a, mil majanduskriisi tõttu vähenes ehitustegevus ja kui majanduskriisi tõttu sattusid BBP Company OÜ lepingupartnerid rahalistesse raskustesse ning ei suutnud tasuda osutatud teenuste eest, mistõttu ei suutnud ka võlgnik ise tasuda tarnijatele materjalide eest, tekkisid maksuvõlgnevused Maksu- ja Tolliameti ees. Samas peab ajutine haldur pankroti põhjuseks ka ebapiisavat juhtimist, mille tagajärjel on jäänud sisse nõudmata debitoorsed võlad ning on

kuhjunud maksuvõlad. Rasket juhtimisviga ja kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur esialgu leidnud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada ei ole võimalik. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks, kuid esinevad alused tagasinõudmiseks ja tagasivõitmiseks. Seega on põhjendatud BBP Company OÜ (registrikood 11481190) pankrot välja kuulutada. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur esitab taotluse välja mõista ajutise halduri tasu tehtud töö eest ja samuti tehtud kulutused vastavalt esitatud aruandele. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Lähtuvalt tuvastatust kohus leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud rahuldada, BBP Company OÜ, reg.kood 11481190, asukoht Vahtra pst. 54a, Rakvere 44306, Lääne-Virumaa, juhatuse liige A J , pankrot välja kuulutada ja pankrotihalduriks nimetada Reet Relvik. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus oli peamiselt betoonpõrandate, raudbetoonseinte ja postide ehitus, vundamendi- ja vahelagede ehitus. Võlgniku äritegevus on lõppenud. Võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku seaduslik esindaja on seda kinnitanud. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. PankrS § 31 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg. 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kohus leidis, et ajutise halduri taotlus on vastavuses ajutise halduri poolt tehtud tööga ning taotlus kuulub rahuldamisele. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses koostanud ja esitanud järelepärimisi, suhelnud võlgniku ja temaga puutumust omanud isikutega, koondanud ja analüüsinud andmeid ning koostanud ajutise halduri aruande. Kokku 10 tundi tunnitasuga 1 000 krooni ja halduri tasuga kokku 10 000 krooni. Juhindudes Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, et ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla väiksem kui 1 000 krooni tund, on halduri palve põhjendatud rahuldada ja ajutise pankrotihalduri tasu 10 000 krooni ilma käibemaksuta pankrotivara arvelt välja mõista. PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub

päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg. 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS § 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS § 1 lg. 2, § 3 lg. 2, § 4, § 17 lg. 1, § 23, § 31, § 32, § 54-56 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 467 lg. 5, § 661 lg. 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 13.jaanuaril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.