Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
21. detsember 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-66304
Tsiviilasi
OÜ Jhagi OÜ Eja SP vastu põhivõla 46279,50 krooni ja viivise väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
46279,50 krooni Hageja: OÜ J(registrikood: XXX XXX) Kostja I: OÜ E(registrikood: XXX; asukoht: XXX) Kostja II: SP(isikukood: XXX elukoht: XXX) 01.12.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt OÜ E ja SP kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (5)
JOÜ (avaldaja) esitas Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SP(võlgnik) vastu 92559,00 krooni nõudes. Harju Maakohus võttis 29.04.2009.a. määrusega JOÜ avalduse menetlusse ja tegi võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale võlgnevus ja menetluskulud. Nimetatud ettepaneku võla tasumiseks sai võlgnik kätte 02.05.2009.a. Võlgnik esitas maksekäsule vastuväite 18.05.2009.a. 22.05.2009.a. määrusega andis kohtunikuabi JOÜ avalduse SPvastu maksekäsu kiirmenetluses üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt OÜ J ja AS K vahel sõlmitud lepingu alusel loovutas AS K 27.12.2007 võlaõigusseaduse § 164 ja § 167 alusel OÜ E ja AS K vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega JOÜ . 10.01.2008 Sõlmisid Kostja 1 ja Hageja võla tunnistamise kokkuleppe tunnistas Hageja nõuet summas 46279,5 krooni.
, mille alusel Kostja 1
Samuti sõlmis Kostja 2 nimetatud võla tunnistamise kokkulepe tagatisena käenduslepingu, millega võttis kohustuse vastutada Kostja 1 kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 92 559,00 krooni. Võlatunnistuse punkti 3 alusel tekkis Hagejal nõudeõigus viivistele, kui Kostjad võlatunnistusest kinni ei pidanud, tähtajaks tasumata summalt 0,5% päevas. Võla tunnistamise kokkuleppe kohaselt kohustusid kostjad tasuma võla hiljemalt 28.02.2008 summas 46279,50 krooni. Kostjad nimetatud kokkuleppest kinni ei pidanud ning kokkulepet ei täitnud. Hagi esitamise seisuga on kostjatel tasumata hagejale 46 279,50 krooni. Hagi esitamise seisuga hagejal kostjate vastu viivise nõue summas 112459,19 krooni, kuid hageja vähendab viivise nõuet ning nõuab kostjatelt viiviste tasumist summas 46 278,50 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevad kostjad SPOÜ J põhisumma 46279,50 krooni ja viivised 46278,50 krooni. Hageja 22.10.2009 kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole kostjad taotlenud oma väidete tõendamiseks allkirjaekspertiisi. Kostjad ei ole täitnud oma tõendamiskohustust. Kohtuistungil 01.12.2009 selgitas hageja, et kostjate vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei nõustunud tõendite esitamise tähtaega pikendama. Kostjate seisukohad Kostja 1 05.10.2009 vastusest hagile nähtub, et kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei vasta tõele, et kostja on sõlminud hagejaga võla tunnistamise kokkuleppe. Kostja 2 on küll käinud hageja kontoris ja hageja on teinud tema isikut tõendavast dokumendist koopia, kuid kostja 2 koostas kontoris üksnes kirjaliku vastuväite. Väidetaval võlatunnistusel märgitud kostja 2 aadress ei vasta tõele. Kostja 2 05.10.2009 vastusest nähtub, et kostja 2 hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei vasta tõele, et kostja on sõlminud hagejaga käenduslepingu. Kohtuistungil 01.12.2009 selgitasid kostjad, et kohtumaterjalides sisalduva võrdlusmaterjali põhjal võib teha järelduse, et võlatunnistusel ja käenduslepingul ei ole kostja 2 allkiri. Kostja 1 on tasunud kõik võlad AS K . Kohtumisel hageja kontoris kirjutas kostja 2 seletuse, et kõik võlad on tasutud, 2 (5)
samuti allkirjastas paberi, mille kohaselt kostjatel ei ole vastuväiteid selle kohta, et asjaga tegeleb hageja.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Kohus tuvastas, et hageja ja AS K vahel sõlmitud lepingu alusel loovutas AS K 27.12.2007 võlaõigusseaduse § 164 ja § 167 alusel OÜ E ja AS K vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega hagejale. Hageja kutsel viibis kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmena hageja kontoris jaanuaris 2008, kus muuhulgas tegi hageja koopia kostja 2 isikut tõendavast dokumendist. Hageja väitel allkirjastas kostja 2 kohtumisel kostja 1 nimel võla tunnistamise kokkuleppe ja kostja 2 nimel käenduslepingu. Kostjate väitel kostja 2 vastavaid dokumente allkirjastanud ei ole. Vaidluse lahendamiseks peab kohus hindama, kas vaidlusalused 10.01.2008 võla tunnistamise kokkulepe ja käenduslepingu on allkirjastatud kostja 2 poolt. Selleks peab kohus lahendama küsimuse, kummal poolel on kohustus vaidluse korral allkirja ehtsuse üle esitada taotlus allkirjaekspertiisi teostamiseks? I Vastavalt TsMS § 293 lg 1 kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Küsimus allkirja ehtsusest ehk kuuluvusest allkirja andjale on spetsiifilisi eriteadmisi nõudev asjaolu. Seejuures ei ole õige väita, et teoreetiliselt võiks teatud asjaolude korral, näiteks väga ilmsete võltsimistunnuste esinemisel, kohus vastava küsimuse ise lahendada. TsMS § 293 lg 1 mõtte kohaselt peab kohus küsimuse, kas allkirja tunnused vastavad isiku tavapärase allkirja tunnustele, lahendama alati lähtudes eriteadmisi omava isiku seisukohast. Eelnev ei välista siiski, et ilma eriteadmistega isiku seisukohata ei võiks menetlusosaline vaidlustada allkirja ehtsust näiteks põhjusel, et väidetaval autoril ei olnud asjaoludest tulenevalt võimalik allkirjastamisel viibida. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Viidatud tõendamiskoormuse reegli kohaselt peab kirjalikus vormis lepingule tuginev pool esitama allkirjastatud lepingu ning väitma, et leping on allkirjastatud vastava isiku poolt. Kui teine pool tugineb lepingu puudumisele seoses allkirja ehtsusega, peab allkirja ebaehtust tõendama tema. Kui allkirja ebaehtsus tuleneb asjaolust, et allkirja tunnused ei vasta allkirja omaniku tavapärastele allkirja tunnustele, peab see pool esitama eriteadmisi omava isiku seisukoha allkirja ehtsuse kohta. Käesoleval juhul on kostja tuginenud üksnes sellele, et allkirja ebaehtsus tuleneb asjaolust, et allkirja tunnused ei vasta allkirja omaniku tavapärastele allkirja tunnustele. Seega oleks kostja pidanud oma väidete kinnituseks esitama eriteadmistega isiku seisukoha dokumentaalse tõendi või ekspertiisi vormis. Kohus märgib, et kostja ei ole tähtaegselt esitanud taotlust allkirjaekspertiisi läbi viimiseks. Vastavalt TsMS § 237 lg 1 kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Vastavalt TsMS § 331 lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või 3 (5)
vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07 selgitanud, et TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtul on diskretsiooniõigus lubada menetlusosalisel erandjuhtudel esitada tõendeid hilinenult. Kohtul ei ole kohustust võtta uusi tõendeid vastu. Hagi menetlusse võtmise määruses 27.08.2009 (tl 35) on kohus kostjatele selgitanud, et vastuses hagile peab kostja märkima kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Kohus on oma kirjaga 07.10.2009 kostjaid teavitanud, et tõendite esitamise tähtajaks on 01.11.2009 (tl 48). Tõendite esitamise tähtajaks kostja taotlust allkirjaekspertiisi tegemiseks ei esitanud. Kostja esitas taotluse allkirjaekspertiisi tegemiseks kohtuistungil 01.12.2009. Kohus on kohtuistungil jätnud kostja taotluse menetlemata koos selgitustega, miks kostja esitatud põhjendusi taotluse esitamisega hilinemiseks ei saa pidada mõjuvaks. Kuivõrd kostjad ei ole tõendanud oma väidet allkirjade ebaehtsuse kohta, loeb kohus tuvastatuks, et 10.01.2008 võla tunnistamise kokkulepe ja käendusleping on allkirjastatud kostja 2 poolt. II Järgnevalt hindab kohus, kas hagejal on tekkinud nõue 10.01.2008 võla tunnistamise kokkuleppe ja käenduslepingu alusel. Vastavalt VÕS § 30 lg 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse lepingust tulenev määr, milline oli võla tunnistamise kokkuleppes poolte vahel kokkulepitud 0,5% päevas tasumata summalt iga viivitatud päevalt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 kohaselt, vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. 10.01.2008 võla tunnistamise kokkuleppest ja käenduslepingust nähtub, et 10.01.2008 sõlmisid Kostja 1 ja Hageja võla tunnistamise kokkuleppe , mille alusel Kostja 1 tunnistas Hageja nõuet summas 46279,5 krooni. Samuti sõlmis Kostja 2 nimetatud võla tunnistamise kokkulepe tagatisena käenduslepingu, millega võttis kohustuse vastutada Kostja 1 kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 92 559,00 krooni. Võlatunnistuse punkti 3 alusel tekkis Hagejal nõudeõigus viivistele, kui Kostjad võlatunnistusest kinni ei pidanud, tähtajaks tasumata summalt 0,5% päevas. Kostjad viivise arvestusele vastu vaielnud ei ole. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhisumma 46279,50 krooni ja viivised 46278,50 krooni. Menetluskulud 4 (5)
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 165 lg 3 kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, seega jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.