Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord

2-09-43066 Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 28.08.2009 esitas AB AS (likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku aktsionäride üldkoosolek algatas 25.09.2008 äriühingu likvideerimise, likvideerimine viidi lõpule ja lõppbilansi koostamise ajal äriühingul kohustused puudusid, mistõttu esitati avaldus võlgniku äriregistrist kustutamiseks. 10.06.2009 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse, millega nõudis 1 359 817 krooni tasumist. Võlgnikul selle kohustuse täitmiseks rahalisi vahendeid ei olnud, seetõttu palus algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja AB AS-i (likvideerimisel) pankrot. 28.09.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku suhtes pankrotimenetluse ning ajutiseks halduriks nimetanud T Saarma. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 20.10.2009 kohtuistungil. Kohus tegi 28.10.2009 määrusega ettepaneku Eesti Vabariigile (Maksu- ja tolliameti kaudu) tasuda AB AS (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaks 80 000 krooni. Kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude ettemaksu ei ole tasutud. 18.11.2009 teatas Maksu- ja tolliamet, et ei pea otstarbekaks AB AS (likvideerimisel) pankrotimenetluse rahastamist. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku põhitegevuseks on olnud elamute ja mitteeluhoonete ehitus (412011/EMTAK 2008). Võlgniku likvideerija poolt esitatud 28.02.2009 seisuga koostatud likvideerimise lõpparuande kohaselt moodustab võlgniku aktsiakapital 400 000 krooni ja jaotamata kasum miinus 399 880.00 krooni. Võlgniku vara Võlgniku arvelduskontol Swedbank AS-is on raha 119.96 krooni. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kinnistu registriosa nr XXX asukohaga XXX jalgtee, transpordimaa 204 m2. Kinnistule hüpoteeke seatud ei ole. Ajutine haldur märgib, et tegemist ei ole realiseeritava varaga ja jalgtee tuleb üle anda Kuusalu valla omandisse. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 120 krooni. Võlgniku võlad Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud 14.10.2009 saldoteatise kohaselt moodustavad võlgniku maksuvõlad kokku 1 359 817.00 krooni, millest erijuhtude tulumaks summas 882 647.00 krooni ja käibemaks 477 170.00 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnevus sama. Kokku on võlgnikul ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 1 359 817.00 krooni.

Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku vara moodustab raha pangakontol summas 119.96 krooni ja kinnistu, jalgtee, XXX . Võlgniku esindaja selgituse kohaselt on kõnnitee üleandmisel Kuusalu valla omandisse:

2-09-43066 14.10.2009 esitas likvideerija Kuusalu vallavalitsusele pakkumise kinnistu üleandmiseks vallale ning 14.10.2009 teatas Kuusalu valla ametnik RK, et AB AS taotlus on vastu võetud ja edastatakse volikogule otsustamiseks. Ajutine haldur on nõustunud, et tegemist ei ole realiseeritava varaga ja jalgtee tuleb üle anda Kuusalu valla omandisse. Kuna kõnnitee hooldusega kaasnevad kulud, tuleb see vallale üle anda esimesel võimalusel. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur toob maksejõuetuse põhjusena alljärgnevad asjaolud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. 25.09.2008 aktsionäride üldkoosolek algatas äriühingu likvideerimise, likvideerimine viidi lõpule ja lõppbilansi koostamise ajal äriühingul kohustused puudusid, mistõttu esitati avaldus võlgniku äriregistrist kustutamiseks. 10.06.2009 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse nr 12-5/240, millega nõudis 1 359 817 krooni tasumist, s.h käibemaks 477 170 krooni ja tulumaksu 882 647 krooni. Maksusumma määramise aluseks oli asjaolu, et AB AS müüs 2007.a 2 korterit alla omahinna ja alla turuväärtust seotud isikule OÜ-le B , mistõttu jäi saamata tulu, mille maksumaksja oleks saanud, müües kortereid mitteseotud isikutele ja seetõttu arvestati saamata jäänud kasumilt tulumaksu summa. Samuti tuvastas maksuhaldur, et AB AS teostas 2007 oktoobris väljamakseid, mida maksuhaldur käsitleb ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena summas 2 478 000 krooni, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Võlgniku selgituste kohaselt jättis maksuhaldur AB AS vastulause kui vaide osundatud kohustuse osas arvestamata. Võlgnikul kõnealuse kohustuse täitmiseks ega maksuotsuse vaidlustamiseks rahalisi vahendeid ei ole. Lisaks märgib ajutine haldur aruandes, et 14.08.2008 on võlgnik tasunud dividende summas 700 000.00 krooni aktsionärile RS’le, (osamakse 360 000.00 krooni). Dividendide väljamaks on deklareeritud Maksu- ja Tolliametile. Pangakonto väljavõttest nähtub laenu andmine OÜle B 15.08.2008 summas 300 000.00 krooni ja 17.09.2008 summas 18 000.00 krooni, kusjuures laenu alusdokumente ajutisele haldurile esitatud ei ole. Ajutisel halduril puuduvad andmed laenude võlgnikule tagastamise kohta. Likvideerija JK on 14.10.2009 teatanud eposti teel, et B OÜ ei ole laenu tagastanud. Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks peab haldur Maksu- ja Tolliameti otsuse tegemise aega (10.06.2009). Ajutine haldur väidab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtumisviga Pankrotiseaduse § 28 mõttes, mis nähtub tehingutest, mis on tehtud lähikondsetega (laenu andmine, dividendide väljamaksmine). Nimetatud tehingute tagajärjel muutus ettevõte maksejõuetuks. Samuti ei saa välistada võlgniku tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Samas ei ole ajutises pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnusega tegu. T Saarma märgib, et täiendavat analüüsi vajavad andmed, mille põhjal otsustada kas on vaja teatada politseile või prokurörile pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest. Ajutise halduri hinnangul pankrotimenetluse läbiviimiseks ja menetluse käigus erikontrolli läbiviimiseks rahalised vahendid puuduvad. Võimalikud kulud moodustavad hagi esitamisel riigilõivu näol ca 37 750 krooni, õigusabikulud (juhul kui hagi jääb rahuldamata) maksimummääras 270 000 krooni, halduri tasu 150 000 krooni ja pankrotimenetluse kulude katteks ca 35 000 krooni. T Saarma palub määrata ajutise halduri töötasuks 24 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks.

2-09-43066 T Saarma on küsinud võlausaldaja esindaja Maksu- ja Tolliameti seisukohta pankrotimenetluse kulude katmiseks, mida aruande koostamise ajaks ei ole esitatud. Juhul kui võlausaldaja ei tasu kohtu deposiiti kohtu poolt pankrotimenetluse läbiviimiseks määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada AB AS (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AB AS (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, AB AS (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Võlgnikul on ajutise halduri aruande järgi võlgu 1 359 817 krooni ulatuses ning vara 120 krooni. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Likvideerija poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt maksuotsuse täitmiseks ega vaidlustamiseks võlgnikul rahalisi vahendeid ei ole. T Saarma on kohtule 19.10.2009 esitanud AB AS (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 24 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h päringute koostamine, kohtumine võlgniku esindajaga, päringutega kogutud andmete ning võlgniku poolt esitatud dokumentide ja andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine) ja palub

2-09-43066 välja mõista ajutise halduri tasu summas 24 000 krooni. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 24 000 krooni tuleb tunnustada. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb maksta välja T Saarma arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank ASis riigi arvelt 6 000 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). T Saarma ei ole taotlenud AB AS (likvideerimisel) dokumentide hoidja määramist. Kohus määrab AB AS (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks AB AS (likvideerimisel) likvideerija JK(isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.