Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-60169
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik: Mikhail Seregin, isikukood xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi
toimumise
Kohtuistungil osales
aeg 14. detsembril 2009.a Võlgnik ja ajutine pankrotihaldur Tiina Mitt, tõlk Helgi Peeterson
rahuldada pankrotiavaldus. Välja kuulutada Mikhail Seregin (isikukood xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx) pankrot
kuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Tähtaegselt esitamata nõuded, mis osutuvad tunnustatuks, rahuldatakse viimases järjekorras. Määruse ärakiri saata võlgnikule ja Tiina Mitile. Kohtute Raamatupidamiskeskusele saata määrus selle jõustumisel. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse kuulutamise päevast arvates 15 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik Pankrotiavalduse järgi võlgnik avaldab, et ei suuda täita käenduslepingut, mistõttu ei saa rahuldada võlausaldaja nõuet. Temal puuduvad vahendid käenduskohustuse täitmiseks. Ebatõenäoline on füüsilise isikuna teenida sellist tulu, mis võimaldaks võlausaldaja nõuet mõistliku aja jooksul täies ulatuses rahuldada. Võlgnik palub algatada pankrotimenetluse ja välja kuulutada pankrot. Samuti algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutise pankrotihalduri võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks ning kohtule hinnangu andmiseks. Kohtuistungil võlgnik jääb pankrotiavalduse juurde. Avalduse esitamisjärgselt ei ole midagi muutunud. On nõus ajutise haldurile tasu maksmise arvestusega, samuti halduri hinnangu ja kogutud andmetega. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et varaks on 425 krooni ja üks vanarauaks muutunud sõiduk. Osaühingu Tetto osakud 40000 krooni väärtuses ei saa lugeda varaks, kuna osaühing on pankrotis. Kinnisvara puudub. Puudub ka töökoht. Rahalisi kohustusi on pangale ja kahele füüsilisest isikule. Kohustuse suurus on hetkel 2961035 krooni. Maksejõuetus on püsiv. Äriprojekt ei õnnestunud ja kinnisvara turu muutus on peamised põhjused, miks selline lootusetu olukord on tekkinud. Üldine majanduslangus on põhjustanud ka taolise olukorra. Avastatud ei ole kuriteo tunnustega tegusid. Halduri arvamus on, et esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud pankrotiasja kirjalikud tõendid ning ära kuulanud võlgniku ja ajutise pankrotihalduri hinnangu, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Võlgnik on tunnistanud maksejõuetust. Vara, mis kataks võlad, ei ole. Võla katmine on edaspidi võimalik töötasu kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksejõuetus enam lühiajaline ega ajutine. Maksejõuetus on muutunud alaliseks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise asjaolud ei ole hetkel selged. Vajalik on jätkata pankrotimenetlust. Halduri kulutatud 4 töötundi hinnangu koostamiseks on reaalne ja õigustatud. Põhjendatud on ajutise halduri tasustamine 4 töötunni osas. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada tasu, mille määrab kohus. Justiitsministri 18.12.2003.a määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võib tasu välja mõista riigivahenditest mitte rohkem kui 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on taotlenud tasuks 6000 krooni. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja ta on maksejõuetu. Põhjendatud on ajutise haldurile tasu maksmine riigi arvelt. Kohtu hinnangul on võimalik halduritasuks ja kulude katteks maksta 6000 krooni. Kohus juhindus PankrS §-dest 31 lg 1-7, 32, 33 ja TsMS §-dest 464 ja 465 pankrotiavalduse rahuldamisel. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.