Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühingu (edaspidi OÜ) V seaduslik esindaja esitas 23.10.2009 avalduse OÜ V pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu tegevusvaldkonnaks on ehitiste viimistlus. Maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku hinnangul ehitusturul toimuv viimase poolaasta jooksul, mis tingib sissetulekute puudumise ja takistab maksude tasumist Maksu- ja Tolliametile. Harju Maakohtu 10.10.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver E’i. 25.11.2009 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande, millest nähtub, et võlgniku omakapital oli 31.12.2007 seisuga 629 094 krooni ning 31.12.2008 seisuga 689 173 krooni. Võlgniku 19.11.2009 bilansi kohaselt oli võlgnikul 2009.a kahjum 592 464 krooni, mistõttu võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks 272 791.22 krooni. Halduri hinnangul võivad võlgniku raamatupidamises kajastatud andmed olla ebausaldusväärsed. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara näol üksnes amortiseerunud põhivara, mille väärtuseks hindab ajutine haldur ca 5 000 krooni. Võlgnikul on kohustusi 19.11.2009 seisuga kokku 282 413.58 krooni: lühiajalised laenud krediidiasutustelt summas 91 300.04 krooni; võlad tarnijatele 80 krooni; maksuvõlad 33 777.73 krooni; võlad töövõtjatele 53 682 krooni; dividendivõlad 98 222 krooni; intressivõlad 5 351.81 krooni. Ajutine haldur on esile toonud, et võlgniku bilansist ja pankrotiavalduses toodud andmed võlgnevuste summade kohta ei ühti. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 300 000 krooni. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste osas leiab ajutine haldur alljärgmist. 31.12.2008 seisuga oli võlgnikul varasid kokku 737 560.75 kooni, millest 661 260.74 krooni oli raha ja pangakontod ning sellest omakorda 644 483.95 krooni asus kassas. Vastusena sellele, milleks oli kasutatud kassas olnud rahasummat on juhatuse liige edastanud ajutisele haldurile kulutuste aruande ilma algdokumentideta. Ajutise halduri hinnangul on alust kahtlustada, et tegelikkuses tehinguid toimunud ei ole. Samuti nähtus võlgniku pearaamatu väljavõttest ja kassaraamatust, et võlgnik on maksnud 26.01.2009 kassast välja dividende summas 369 500 krooni. Kassaraamatausse on märgitud nimetatud makse kohta „dividendide väljamakse UL“. Samas on võlgniku ainuosanikuks AT ning nimetatud väljamakse näol on tegemist ühe võlausaldaja eelistamisega teisele. Samas tekib kahtlus, kas antud summa üldse võlgnikul kassas oli või on tegemist fiktiivse tehinguga, et varjata reaalset kassas mitteeksisteerivat raha. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Tema võlad ületavad oluliselt tema varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekkimise võimalikuks põhjuseks võib olla ajutise halduri hinnangul raske juhtimisviga või pankrotikuritegu. Ajutine haldur on seisukohal, et menetluses on võimalik

2-09-55596 nõude esitamine võlgniku juhatuse liikme ja osaniku vastu. Samas puudub käesoleval hetkel võlgnikul vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Menetluskulude esialgseks suuruseks hindab ajutine haldur 50 000 krooni. Ajutine haldur on teinud võlausaldajatele ettepaneku kõnealuse summa tasumiseks, kuid Maksu- ja Tolliamet ei ole huvitatud pankroti välja kuulutamisest ning teised võlausaldajad vastanud järelpärimisele ei ole.

II Kohtuistung 25.11.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut.

2-09-55596

OÜ V seaduslik esindaja esitas 23.10.2009 avalduse OÜ V pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara koosneb amortiseerunud põhivarast, mille väärtuseks on ajutine pankrotihaldur hinnanud ca 5 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul 19.11.2009 seisuga kokku 282 413.58 krooni, millest lühiajalised laenud on 91 300.04 krooni; võlad tarnijatele 80 krooni; maksuvõlad 33 777.73 krooni; võlad töövõtjatele 53 682 krooni; dividendivõlad 98 222 krooni; intressivõlad 5 351.81 krooni. Kuna võlgniku poolt esitatud bilansis ja kohtule esitatud pankrotiavalduses toodud andmed erinevad, siis võivad võlgniku kohustused ulatuda kuni ca 300 000 kroonini. Võlgniku 2009.a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 592 464 krooni. Seisuga 19.11.2009 on võlgniku omakapital – 272 791.22 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku juhatuse liikmed on esitanud pankrotiavalduse, milles tunnistavad, et äriühing ei suuda täita oma kohustusi ja on sellest tulenevalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgnik on viimasel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult, võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele ning võlgniku juhatuse liikmed tunnistavad võlgniku maksejõuetust, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud. Võlgniku 2009.a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 592 464 krooni. Seisuga 19.11.2009 on võlgniku omakapital – 272 791.22 krooni. Võlgnikul on seisuga 31.12.2006 olnud vara 482 261 krooni, millest raha on moodustanud 394 864 krooni, seisuga 31.12.2007 on võlgnikul olnud vara 1 113 596 krooni, millest raha on moodustanud 1 050 715 krooni (tl 83). Võlgniku 2007. a rahavoogude aruande (tl 85) kohaselt on võlgniku rahavood 2007. a kokku olnud 655 851 krooni, mille lisandudes 2006. a olemas olnud rahale moodustab kokku (394 864 + 655 851) 1 050 715 krooni. Kuigi nimetatust võiks järeldada, et võlgnik ei ole kogu aasta jooksul teinud märkimisväärseid kulutusi, viitab asjaolu, et võlgniku lühiajalised kohustused on 2007. aastal suurenenud 241 653 krooni võrra (tl 83) võimalusele, et võlgnik ei omanud tegelikult bilansis kajastatud raha. Ka seisuga 31.12.2008 on võlgnikul vara 737 561 krooni, millest 661 261 krooni moodustab raha. Võlgniku seaduslik esindaja on 25.11.2009 toimunud kohtuistungil selgitanud, et hoidis äriühingu raha seifis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku vara on kolmel järjestikusel majandusaastal 2006. a – 2008. a koosnenud enamuses rahasummast, mille moodustab kogu aasta jooksul sissetulnud rahavoog, mida äriühing on võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt hoidnud äriühingu kassas ning samal ajal on võlgnik suurendanud oma kohustusi, siis viitab nimetatud asjaolu sellele, et tegelikult ei ole võlgniku bilansis kajastatud raha eksisteerinud, vaid võlgniku raamatupidamine ei ole korraldatud nõuetekohaselt, sest bilansis ei ole kajastatud äriühingu tegelikku majanduslikku olukorda. Ka asjaolu, et võlgniku seaduslik esindaja on vastuseks ajutise pankrotihalduri päringule vastanud, et kulutas kassas olnud sularaha erinevateks tehinguteks, ega ole nende kinnituseks esitanud ajutisele pankrotihaldurile ega kohtule dokumente, mis kinnitaks kassas olnud raha kasutamist, viitab sellele, et võlgniku bilansis kajastatud raha äriühingul tegelikult ei olnud. Ka asjaolu, et võlgniku pearaamatu ja kassaraamatu kohaselt on võlgnik 26.01.2009 maksnud välja dividende ULle, kes ei ole äriühingu osanikuks, viitab võimalusele, et fiktiivse tehinguga on püütud varjata võlgniku kassas mitteeksisteerivat raha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku bilansis on kajastatud varana raha, mida tõenäoliselt ei eksisteerinud ja mille eesmärgiks oli näidata

2-09-55596 võlgniku maksejõulise ettevõttena, siis ei ole võlgniku raamatupidamine kajastatud nõuetekohaselt. ÄS § 183 kohaselt on juhatus kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist. Karistusseadustiku (KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse teadvalt rikkumine süütegu. Kuna võlgniku juhatus ei ole täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust ja seetõttu on võlgnik, ajavahemikus 2006. a – 2008. a, mil võlgniku bilansis kajastus kuni 1 miljoni krooni suurune raha jääk, äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt olnud, maksejõuline äriühing, kuigi majandusaasta aruanded ei vastanud tegelikule olukorrale kassas puudunud raha tõttu ning võlgnik oli muutunud maksejõuetuks. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele tõenäoliselt juba 2006.a, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 23.10.2009. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle ülesandeks ÄS § 183 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustus ja kes nimetatud kohustust rikkus, millest tulenevalt oli võlgniku 2006. a - 2008. a bilansis kajastatud võlgniku vara ebaõigesti, mille tulemusel jäi võlgniku ettevõttest mulje, kui maksejõulisest ettevõttest, toime pannud raske juhtimisvea. Samuti jättis võlgniku juhatuse liige tähtaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mis on samuti võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisvea tunnustega tegu. Seisuga 31.12.2008 oli võlgnikul varas 708 794.34 krooni ja kohustusi 48 387.59 krooni, seisuga 19.11.2009 aga vara 9 622.36 krooni ja kohustusi 282 413.58 krooni. 2009. a majandusaasta jooksul on võlgnik maksnud välja dividende 369 500 krooni, samas on võlgnik jätnud täitmata kohustused teiste võlausaldajate ees, millega on eelistanud ühte võlausaldajat teistele ja põhjustanud võlgniku varatuse. KarS § 384 kohaselt on võlgniku vara teadev hävitamine, raiskamine, põhjendamatu kinkimine, loovutamine või põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea, eelistades teiste võlausaldajate nõuete rahuldamisele dividendide väljamaksmist, põhjustades sellega olukorra, kus võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Esineb eeltoodud võlgniku juhatuse liikme juhtimisvigadest tulenevalt võimalus võlgniku juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks maksta raha kohtu deposiiti. Kohus leiab, et kuna OÜ-l V ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ V pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.