hageja: EAS(registrikood XXX; asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja: Aleksei Nikolajenko kostja: MS(isikukood XXX; elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
03. november 2009.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt MS hageja EAS kasuks välja tagastamata laenusumma 2 000 (kaks tuhat) krooni, intress 550 (viissada viiskümmend) krooni ning viivis 2 000 (kaks tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 75% ulatuses hageja EAS kanda ja 25% ulatuses kostja MSkanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 14. detsembril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.01.08.2008.a on AS E esitanud kohtule hagiavalduse, milles palutakse kostjalt MS hageja kasuks välja mõista põhinõudena tagastamata laenusumma 2 000 krooni ning samuti tasumata intress (seisuga 28.07.2008) 9 683.52 krooni, tasumata viivis (seisuga 28.07.2008) 4 980 krooni, leppetrahv summas 1 000 krooni ja nõudeõiguse loovutamisega seonduvad kulud summas 1 500 krooni. Kokku on hageja esitanud hagiavalduses kostja vastu nõudeid summas 19 163.52 krooni.
2.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ (hageja õiguseellane) ja kostja 12.01.2007 interneti vahendusel lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas SMS Laen OÜ kostjal võtta kiirlaenu (edaspidi nimetatud ka laenuleping). 16.02.2007 esitas kostja ka laenutaotluse 2 000 krooni laenu saamiseks kolmekümneks päevaks intressiga 550 krooni (laenu perioodiks). SMS Laen OÜ rahuldas taotluse ja kandis 16.02.2007 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 2 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma 2 000 krooni ja intressi 550 krooni tagasi maksma hiljemalt 18.03.2007. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. SMS Laen OÜ on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ning esitanud võlateatised, milles palunud võlgnevuse likvideerida. 06.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas SMS Laen OÜ eelnimetatud nõuded kostja vastu hagejale. Nõuded loovutati hagejale koos kõikide seadusest ja laenulepingust ning nõude loovutamise lepingust tulenevate õigustega. 28. juuli 2008.a seisuga on laenu väljastamise päevast möödunud 528 päeva. Lähtudes laenulepingu punktist 4.2.3 moodustab 2 000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,9170% päevas. Seega on hagejal kostja vastu 28. juuli 2008.a seisuga tasumata intressi nõue kogusummas 9 683.52 krooni (s.o 2000 kr x 528 p x 0,9170%). Laenulepingu punkti 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Laenu tagastamise tähtajast (18.03.2007.a) on 28. juuli 2008.a seisuga möödunud 498 päeva ning seega moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 4 980 krooni (s.o 2 000 kr x 498 p x 0,5%). Lisaks on hagejal laenulepingu punkti 14 järgi õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtaegselt tagastanud laenu summas 2 000 krooni, mis on vaadeldav lepingu punkti 9 rikkumisena, mis annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi summas 1 000 krooni. Laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt on nõudekirja, korduva nõudekirja ja hagiavalduse kohtule esitamisel hagejal õigus ka laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel leppetrahv 350 krooni ning hagiavalduse esitamisel leppetrahv 1 000 krooni. Seega kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks kostjalt väljamõistmisele 1 500 krooni (s.o 150 kr + 350 kr + 1000 kr).
4.Kohtule kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. 03.11.2009 toimunud istungil palus kostja kõrvalnõuete vähendamist.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohus määras asjas istungi 03.11.2009, kuhu ilmusid hageja esindaja ja kostja. Kostja on nõus põhivõlaga summas 2 000 krooni, kuid leiab, et kõrvalnõuded on liiga suured.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Kostja ja SMS Laen OÜ (praegune ärinimi SMS Laen AS; ) vahel oli 12.01.2007 interneti vahendusel sõlmitud leping nr XXX, mille alusel võimaldas SMS Laen OÜ kostjal võtta kiirlaenu. 16.02.2007 esitas kostja laenutaotluse 2 000 krooni laenu saamiseks kolmekümneks päevaks. Kostja kohustus tasuma
saadud laenusummalt intressi kokku summas 550 krooni. Laenusumma koos intressiga tuli tagasi maksta hiljemalt 18.03.2007. SMS Laen OÜ kandis 16.02.2007 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 2 000 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud ka enda ülalnimetatud kohustuste tähtaegset täitmata jätmist. 6. detsembril 2006.a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas SMS Laen OÜ oma nõuded kostja vastu hagejale.
8.Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi, viivise ja leppetrahvi tasumist. Hageja leiab, et on õigustatud nõudma kostjalt intressi alates laenu väljastamise päevast (16.02.2007) kuni kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Hageja on arvestanud intressi kuni 28. juulini 2008.a (kokku summas 9 683.52 kr). Hageja on seejuures tuginenud laenulepingu punktile 4.2.3. Kohus hageja toodud käsitlusega ei nõustu. Lepingu alusel sai kostja laenu (krediiti) 2 000 krooni 30 päevaks. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punktis 4.2.2 on pooled käesoleval juhul kokku leppinud, et 2 000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 27,5% laenu perioodiks (s.o 0,92% päevas) laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 550 krooni. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikus oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Esitatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senise praktikaga (vt nt: Riigikohtu 29. jaanuari 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) või 5. novembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15)). Tulenevalt ülaltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi (s.t tasu laenu kasutamise eest) 550 krooni ulatuses. Ülejäänud osas on hageja kõnealune nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu.
9.Hageja on esitanud ka nõude viivise väljamõistmiseks perioodi eest 18.03.2007-28.07.2008 kokku summas 4 980 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kostja leiab, et hageja viivisenõue on põhjendamatult suur. Kohus käsitleb seda kui kostja (võlgniku) taotlust viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt laenulepingu punktile 13 on hagejal käesoleval juhul õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kohtute senises praktikas viivise väljamõistmisel on lähtutud eeldusest, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peaks võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt nt: Riigikohtu 14. juuni 2005.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-66-05 (p 15)). Käesoleval juhul on laenulepingu punktis 13 märgitud viivisemäär (0,5% päevas) suurem seadusjärgsest viivisemäärast (VÕS § 113 lg 1). Arvestades kostja kasutusse antud
laenusumma suurust (2 000 kr) ning ka hageja poolt esitatud leppetrahvi nõudeid, peab kohus põhjendatuks hageja poolt nõutavat viivist vähendada 2 000 kroonini. Hageja ei ole ka põhistanud ega muul viisil tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Lähtudes eeltoodust, saab lugeda hageja viivisenõuet põhjendatuks 2 000 krooni ulatuses. 10 Hageja on esitanud nõude leppetrahvi summas 1 000 krooni väljamõistmiseks. Lisaks nõuab hageja laenulepingu punkti 12.2.1 alusel nõudekirja väljastamise eest leppetrahvi 150 krooni, 12.2.2 alusel korduva nõudekirja väljastamise eest leppetrahvi 350 krooni ning 12.2.3 alusel hagiavalduse esitamise eest hagiavalduse koostamise kulude hüvitisena 1 500 krooni (õigusabikulud, riigilõiv ja muud kohtukulud). Kohus jätab hageja esitatud nõude lepptrahvi nõudes rahuldamata tuginedes Riigikohtu 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsusele, milles kohus on leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist.
11.Kohus märgib esmalt, et hageja nõue hüvitada hagiavalduse koostamise kulud 1000 krooni (laenulepingu punkt 12.2.3) ei ole õiguslikult põhjendatud. Eeldatavalt on tegemist menetluskuluga, mille väljamõistmine toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele (TsMS § 162, § 163, §§ 173 jj). TsMS § 174 lg-st 7 (kuni 31.12.2007.a kehtinud redaktsioonis § 174 lg 5) tulenevalt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
12.Tulenevalt eeltoodust saab lugeda õiguslikult põhjendatuks hageja poolt esitatud nõudeid laenusumma (krediidi) 2 000 krooni tagastamise osas, samuti laenulepingust tulenevat intressi nõuet summas 550 krooni ning viivisenõuet 2 000 krooni ulatuses. Kokku on hagejal laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu seega summas 4 550 krooni.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagis esitanud nõudeid kogusummas 19 163.52 krooni, milles kohus on pidanud õiguslikult põhjendatuks nõudeid 4 550 krooni ulatuses. 4 550 krooni 19 163.52 kroonist moodustab ligikaudu 25%. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 25 % ulatuses kostja ja 75 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele
lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.