Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
14.12.2009, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-38762
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
AS-i SKja OÜ D pankrotiavaldus OÜ D pankroti väljakuulutamiseks Võlausaldaja AS SK(reg XXX asuk XXX), juhatuse liikmed J Ö ja P R Võlausaldaja esindaja vandeadvokaat M Veeroos Võlgnik OÜ D (reg XXX asuk XXX), esindaja juhatuse liige A A
Kohtu eelistungi toimumise aeg
19.11.2009
Istungil osalejad
Võlausaldaja esindaja: adv Merle Veeroos Võlgniku esindaja: T Raudmägi Ajutine pankrotihaldur P Allikvere (OÜ Haldur ).
Lõpetada OÜ D (reg kood XXX, asukoht XXX) kuulutamata raugemise tõttu.
pankrotimenetlus pankrotti välja
Kohustada pankrotihaldurit kustutama osaühing registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur P Allikvere (OÜ Haldur ) pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda OÜ D (reg kood XXX) dokumendid hoiule OÜ D (reg kood XXX) juhatuse liikmele A A ik XXX, eluk XXX Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ D (reg kood 10954700) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulude jaotus Määrata ajutise pankrotihalduri P Allikvere tasu ja hüvitis summas 17.705.- krooni, mis
mõista ajutist haldurit teenindava OÜ Haldur kasuks väljamaksmisele pankrotivarast. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ D (reg kood XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. PankS § 30 lg 4 kuulub kohtu deposiidist AS-le SK tagastamisele 32 000 krooni maksekorraldus (619 13.08.2009) pärast käesoleva määruse jõustumist. TsMS § 146 AS SK ja OÜ D menetluskulu jätta nende enda kanda. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AS-i SK ja OÜ D pankrotiavaldus OÜ D pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt AS Uus Sakala (uus ärinimi AS SK) ja OÜ B (uus ärinimi OÜ D) sõlmisid 19.03.2008 üürilepingu nr 13, mille kohaselt üürileandja kohustus andma ja üürnik kohustus võtma üürile kaubanduspinna kaubanduskeskuses SK(tänase ärinimega SK). Võlgniku võlgnevus 06.08.2009 seisuga juba 1 572 986.88 krooni. 14.07.2009 on võlausaldaja võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus. Võlgnikul kohustus käesoleva ajani täitmata. 14.09.2009 on võlgnik ise esitanud pankrotiavalduse Harju Maakohtusse. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt 2009 esimesest kvartalist on ettevõtte majanduslik olukord oluliselt halvenenud. 31.08.2009 seisuga oli D varasid 170 682 krooni ja kohustusi 2 501 255 krooni. Maksu ja-Tolliamet on esitanud korralduse maksuvõla 614 247 krooni tasumiseks, mida võlgnik ei suuda tasuda ning seetõttu on esitanud käesoleva pankrotiavalduse. Võlgnikul on pooleli ka läbirääkimised AS SK ega üürilepingu lõpetamiseks, AS SK on esitanud leppetrahvi nõude, mille võlgnik on vaidlustanud. Samas on 06.08.2009 AS SK esitanud pankrotiavalduse OÜ D suhtes, millega nõude vaieldavuse tõttu me ei nõustu. 16.09.2009 Harju Maakohtu määrusega on liidetud võlgniku pankrotiavaldus ühte menetlusse võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldusega võlgniku vastu. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt, millele on lisatud ka varade nimekirjad, on võlgnikul vara: 152.960.- krooni. Võlgniku võlad on 2.611.794.- krooni Võlgade nimekirjas ei ole arvestatud võlgniku bilansis kajastamata AS SK leppetrahvi ja viivise nõudega kokku summas 1.572.986.- krooni, mille lepingukohasust võlgniku esindaja tunnistas, kuid hindas kui ebamõistlikku, pahatahtlikku ja headele kommetele mittevastavat. Põhjusel, et pankrotiavalduse on esitanud ka võlgnik, mispuhul maksejõuetust eeldatakse, võlgniku ettevõtte tegevus on lõpetatud ja varad sisuliselt puuduvad, võlad ületavad kümneid kordi varade väärtuse, pole võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks põhjalikum majandusanalüüs vajalik. Võlgniku ettevõte tegeles esimesed kolm tegevusaastat IT-teenuste osutamisega, olulises osas riist- ja tarkvara haldamise ja hooldusega, põhiliseks teenuse ostjaks oli AS H . Põhiteenuseks oli IT-toodete rentimine väljaostu tingimusel. Selleks eraldi tööjõudu ei palgatud, vajadusel tegeles sellega juhatuse liige-tegevjuht isiklikult. Suhteliselt minimaalsete kuludega saavutati stabiilne käive- 400 tuh kuni 700 tuh. krooni aastas, ja kuni 230 tuh. krooni kasum. Käive langes oluliselt 2006/2007 majandusaastal, mil lõppes leping olulise teenusteostja AS-ga H . 2008.aastal muutis võlgniku ettevõte oluliselt tegevussuunda, uue, juba 2007.a. lõpus koostatud äriplaani aluseks oli IT-tarvikute ( Apple tooted) jaemüük avatavates kauplustes, kasutades seejuures ära 2008.a. kevadel omandatud Apple P R ’I (ainuõigusega maaletooja-edasimüüja) õigusi. Augustis-detsembris 2008.a. avas võlgnik rendipindadel kolm kauplust: Tallinnas
Kristiine keskuses ja VK, T T ärikeskuses. Juba märtsis oli sõlmitud rendileping AS-ga SK avatavas ärihoones Solaris kaupluse avamiseks, ka teiste rendipindade kasutamistingimuste läbirääkimised alustati juba 2008.a. alguses. 2008/2009 saavutati kolme kaupluse käibeks 10.539.684.- krooni, samas suurte käivituskulude ja- püsikulude tõttu saadi kahjumit 2,7 miljonit krooni. Olulist osa mängis siin 2009.a. alguses toimunud nõudluse oluline vähenemine, mis sundis alandama müügihindu. Näiteks kolme kaupluse käive, mis jaanuaris 2009.a. oli veel 2,08 miljonit krooni, langes aprilliks 0,63 miljoni kroonini. Juhatuse liikme väitel tõid kauplused igas kuus kahjumit ca 300.000.- krooni, kuna kaupluste püsikulud (renditasu jms.) erinevalt käibest ei vähenenud. Samal ajal lõpetas IT-toodete tarnija (Leedu firma) kaupade müügi krediiditingimustel, nõudes edaspidi ettemaksu, mis aga käibevahendite puudumisel oli ettevõttele üle jõu käiv. Lisaks suurele kahjumile, mis tõi kaasa omakapitali negatiivseks muutumise, oli ettevõtte tegevuse lõpetamine tingitud ka asjaolust, et tarnija poolt võeti aprillis 2009.a.võlgnikult ära Apple P R ’I õigused, Apple uueks esindajaks sai OÜ B S , kes jätkas müügitegevust võlgniku poolt seni kasutatud kauplustes. Võlgnik müüs uuele kaupluste rentnikule maha kauplustes hoitavad kaubavarud ja põhivarad, seejuures kaubad nende soetamishindades, põhivarad – kaupluste sisustus, mööbel jms. hinnaga 50 % nende jääkväärtusest. Kahju katmiseks ja tegevuse jätkamiseks vajalikke lisainvesteeringuid polnud võimalik teha ka omanikfirmal Enter ITM AS-l, kuna aktsiaseltsi suhtes kuulutati septembris 2009.a. välja pankrot. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetus tekkis aprillis 2009.a., ja selle põhjuseks olid muud asjaolud pankrotiseaduse prg. 22 lg.5 mõttes- valesti valitud äriplaan, äririskide ebaõige hindamine, ebaadekvaatne reageerimine muutustele turuolukorras. Majanduskuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid võlgniku tegevuses pole tuvastatud. Ajutine haldur, analüüsides võlgniku tehinguid SEB Pank ja Swedbank AS pangakontodel, ei tuvastanud tehinguid, mis ei olnud seotud ettevõtte majandustegevusega ( näit. sularaha väljavõtt, kaarditehingud jms), samuti on B S OÜ poolt tasutud 29.04.2009.a. ostetud võlgniku kaubavarude ja kaupluste sisustuse eest. Ajutine haldur on seisukohal, et viidatud tehing ei kahjustanud võlausaldajate huve, s.h. tehti tehing hinnaga, mida ei saa hinnata kui ebamõistlikku või müüjat kahjustavat. Seega pole ajutine haldur tuvastanud varade tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi. Lähtuvalt ülaltoodust on ajutine haldur tuvastanud, et kohtul on alust püsiva maksejõuetuse tõttu välja kuulutada võlgniku pankrot, samas puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur juhindudes pankrotiseaduse prg. 22, 23 ja 29 taotleb: Lõpetada OÜ D pankrotimenetlus raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. 19.11.2009 kohtuistungil võlausaldaja ei nõustu menetluse raugemisega. Samal istungil võlgniku esindaja nõus halduri aruandega, võlausaldaja reaalset kahju ei ole kandnud, sees on uus üürnik. Võlgniku seisukoht on, et kuna võlgnik on ise pankrotiavalduse esitanud, ei ole võlausaldajal õigus nõuda kohtukulusid. 19.11.2009 toimunud kohtuistungil ajutise pankrotihalduri seisukoht, et juhul, kui võlausaldaja maksab PankrS § 30 lg 2 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti, tuleb pankrot välja kuulutada PankrS § 31 lg 1 alusel. Halduri seisukoht on, et see summa oleks 50 000 krooni pankrotimenetluse läbi viimiseks. Võlausaldaja esindaja soovib tähtaega deposiiti summa 50 000 kandmiseks. Kohtu määramisel võlausaldajale istungil määratud tähtaeg 26.11.2009 deposiiti tasumiseks, millega võlausaldaja nõustub, kinnitades, et määruskaebust eelnimetatu osas ei esita. 26.11.2009 on esitatud võlausaldaja taotlus deposiiti tasumise tähtaega pikendada kuni 03.12.2009, kuid käesoleva ajani ei ole võlausaldaja kohtule esitanud maksekorraldust kohtu deposiiti tasumise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et võlgniku
pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 19.11.2009 toimunud istungil tegi ajutine pankrotihaldur ettepaneku menetlus lõpetada raugemisega ning juhul kui võlausaldajad finantseerivad pankrotimenetlust 50 000 krooniga, kuulutada välja pankrot. Võlausaldaja AS SK esindaja palus samal istungil kohtul määrata tähtaeg 50 000 krooni deposiiti tasumiseks, et jätkata pankrotimenetlust. 19.11.2009 Harju Maakohtu protokollilise määrusega kohus kohustas AS-i SKt tasuma kohtu deposiiti 50 000 krooni 26.11.2009. Eelnimetatuga võlausaldaja esindaja nõustus, kinnitades, et nimetatud kohustuse täitmisele määruskaebust ei esita ning esitab kohtule maksekorralduse 26.11.2009. 26.11.2009 on esitatud võlausaldaja taotlus deposiiti tasumise tähtaega pikendada kuni 03.12.2009, kuid käesoleva ajani ei ole võlausaldaja kohtule esitanud maksekorraldust kohtu deposiiti tasumise kohta. Kuivõrd võlausaldaja ei ole tasunud nimetatud summat, nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule juhatuse liikmele Antti Aasmale ik 36701260301, eluk Tallinn. Lähtuvalt PankrS § 165 lg-st 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on 16 625 krooni. Ajutine haldur on kulutanud 12,5 tundi ja kohaldanud tariifi 1000 krooni, kuna lubatud on kohaldada tariifi 1500 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 16 625 krooni (koos sotsiaalmaksuga) ja vajalike
kulutuste katteks 540 krooni (koos käibemaksuga) ja välja mõista need Haldurit teenindava OÜ Haldur kasuks pankrotivara arvelt. Eelnimetatud taotlusele menetlusosalised 19.11.2009 kohtuistungil vastuväiteid ei ole esitanud. Vastavalt PankrS § 30 lg 4 kohaselt võlausaldaja AS-le SK poolt kantud kulutused 32 000 krooni kuuluvad käesoleva määruse jõustumisel makse tegijale tagastamisele, kuna ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad tasumisele pankrotivara arvelt. Võlausaldaja AS SKon taotlenud menetluskulude väljamõistmist 19.11.2009 esitatud taotlusega. TsMS § 146 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Kuna AS SK ja OÜ D on taotlenud pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist leiab kohus, et nende menetluskulud jäävad nende enda kanda.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.