Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Korteriühistu Mõisa tee 5 oli esitanud kohtule hagiavalduse A.Z. ́i vastu 18 171. 79 krooni eluruumi majandamiskulude võla ning A.Z. ́i omanduses oleva korteriomandi, aadressiga: xxx, sundvõõrandamise nõudes põhjusel, et A.Z., olles Korteriühistus Mõisa tee 5 asuva korteriomandi (aadressiga: Mõisa tee 5 – 30, Kohtla – Järve linnas, Ida – Virumaal, Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna, kinnistusregistriosa nr. xxx) omanik, ei ole täitnud oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes. A.Z. ei ole tasunud korteriühistule eluruumi hooldustasu ja kommunaalteenuste eest, milline kohustus lasus korteriomanikul vastavalt Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikirja p.31.1 ja KÜS §151. A.Z. ́i võlg ajavahemiku, alates „01“märtsist 2007.a. kuni „01“veebruarini 2009.a., eest moodustus 18 171.79 krooni, millise summa palus korteriühistu

välja mõista korteriomanikult A.Z. ́ilt. Lisaks eelnevale kohustati A.Z. ́it Korteriühistu Mõisa tee 5 korteriomanike „12“aprilli 2007.a. üldkoosoleku otsusega võõrandama temale kuuluv korteriomand korteriühistus. Korteriühistu Mõisa tee 5 üldkoosoleku otsust „12“aprillist 2007.a. ei olnud A.Z. täitnud, mille tõttu palus korteriühistu kohut kohustada A.Z. ́it võõrandama temale kuuluv korteriomand (aadressiga: xxx, Ida – Virumaal, Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna, kinnistusregistriosa nr. 984707). Samuti palus Korteriühistu Mõisa tee 5 kohut A.Z. ́ilt välja mõista Korteriühistu Mõisa tee 5 kasuks võlg summas 18 171.79 krooni. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, A.Z., kirjalikku vastust hagile kohtule ei esitanud. A.Z. ́inile kohtu poolt riigi arvelt määratud esindaja, advokaat I.G., esitas kohtule 16.veebruaril 2009.a. kirjaliku taotluse (tl.113), kaasata menetlusse iseseisva nõudeta III – isikuna Kohtla – Järve linn (eestkosteasutusena), kuna advokaadi seisukoha kohaselt, vajab täisealine A.Z. eestkostja määramist ja eestkostet Kohtla – Järve linna (eestkosteasutusena) kaudu. Viru Maakohus 16.märtsi 2009.a. määrusega (tl.124-125) kaasas käesolevasse menetlusse iseseisva nõudeta III – isikuna Kohtla – Järve linna (eestkosteasutusena). Kohus teatas Kohtla – Järve linnale (eestkosteasutusena) abivajavast isikust, A.Z. ́ist ning kohustas Kohtla – Järve linna (eestkosteasutusena) kontrollima A.Z. ́i tervislikku seisundit, aga samuti A.Z. ́i toimetulekut iseseisva eluga ning teatama kohtule kirjalikult, kas täisealisele A.Z. ́ile on vajalik eestkostja määramine või ei ole A.Z. ́ile vajalik eestkostjat määrata. Kohtla – Järve linna (eestkosteasutusena) esindaja Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus vastas kohtule kirjalikult 13.aprillil 2009.a. (tl.144). Kirjaliku vastuse kohaselt asus Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus seisukohale, et A.Z. on teovõimeline isik ning eestkostjat saab A.Z. ́ile määrata ainult tema nõusolekul. A.Z. on olnud Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse koduhooldusel. 2007.a. abistas Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus A.Z. ́it isikut tõendavate dokumentide vormistamisel. Sihtasutuse Ahtme Haigla 25.märtsi 2009.a. õiendi kohaselt (tl.142) on A.Z. viibinud aastatel 1972 kuni 2001 ravil Sihtasutuses Ahtme Haigla traumajärgsete häiretega ja alkoholisõltuvuse häiretega. Peale 2001.a. ei ole A.Z. ravile pöördunud ja haiglale ei olnud A.Z. ́i tervislik seisund, järelpärimise esitamise hetke seisuga, teada. Kuna Kohtla – Järve linna (eestkosteasutusena) esindaja Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus ei pidanud õigustatuks alustada menetlust täiealisele A.Z. ́ile eestkostja määramiseks, siis pidas kohus võimalikuks täisealise isiku, A.Z. ́i, suhtes kohtuotsuse langetamist käesolevas tsiviilasjas, kuna kohus on määranud tsiviilkohtumenetlus teovõimetule isikule, A.Z. ́ile, riigi arvelt esindajaks advokaat I.G. ́i. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL

Hageja, Korteriühistu Mõisa tee 5, seaduslik esindaja (juhatuse liige), V.S. (S.) ja lepinguline esindaja, R.G. palusid kohtuistungil hagi rahuldada, A.Z. ́ilt välja mõista majandamiskulude võlg summas 18 171.79 krooni, aga samuti palusid kohustada A.Z. ́nit, võõrandama temale kuuluv korteriomand ning täitma sellisel viisil korteriühistu üldkoosoleku otsust. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas palusid panna A.Z. ́i kanda. Täiendavalt selgitasid seaduslik esindaja (juhatuse liige), V.S. (S.) ja lepinguline esindaja, R.G., kohtule kohtuistungil, et A.Z. rikub oma trepikojas ühiselu reeglid, häirib naabreid ning on oma käitumise tõttu ohtlik nii endale kui ka naabritele. A.Z. ́i ohtliku käitumise kohta andsid tunnistajad kohtuistungil oma ütlused. Kostjale, A.Z. ́ile, kohtu poolt riigi arvelt määratud esindaja, advokaat I.G., tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt. Advokaat I.G. nõustus kohtuistungil võlanõudega summas 17 171.79 krooni. Samas vaidles advokaat I.G. kohtuistungil vastu korteriomandi sundvõõrandamise nõudele, kuna A.Z. on elatunud inimene ja invaliid. A.Z. ́il ei ole teist elukohta ja temal ei ole kusagile minna. Advokaadile I.G. ́ile teadaolevalt ei ole A.Z. ́il ka Eestis selliseid sugulasi, kes võiksid A.Z. ́i enda juurde elama võtta. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas palus advokaat I.G. panna Korteriühistu Mõisa tee 5 kanda. Iseseisva nõudeta III – isiku, Kohtla – Järve linna (eestkosteasutusena) esindaja, Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse direktori kt. G.R. isikus palus hagi rahuldada osaliselt võla osas. Võlga saab kinni pidada A.Z. ́i pensionist. Korteriomandi sundvõõrandamise nõude palus direktori kt. G.R. jätta rahuldamata. Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse direktori kt. G.R. selgitas kohtule kohtuistungil, et Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus on A.Z. ́iga tuttav juba kümme aastat. A.Z. oli koduhooldusel, mis tuli lõpetada A.Z. ́i enda agressiivse käitumise tõttu. 2007.a. aitas Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus A.Z. ́il isikut tõendavat dokumenti vormistada. Hetkel ei lase A.Z. sotsiaaltöötajat uksest sisse, mille tõttu ei ole võimalik A.Z. ́iga kontakti saada. A.Z. ́i sissetulek ei ole suur, ta saab rahvapensioni ja puudega inimeste toetust. Kohtla – Järve linna (eestkosteasutusena) abist on A.Z. keeldunud. A.Z. ́i lapsed elavad Venemaal Peterburi linnas, kuid kontakti A.Z. ́il lastega ei ole. Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse direktori kt. G.R. asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi A.Z. on viibinud psühhiaatrilisel ravil Sihtasutuses Ahtme Haigla ning A.Z. ́i käitumine on agressiivne, ei ole siiski alust täisealisele isikule, A.Z. ́ile, eestkostja määramiseks.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Tunnistaja, V. J., poolt 16.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungil antud ning viimasel kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja elas A.Z. ́iga ühes trepikojas ning teab, et A.Z. tekitab palju pahandusi. Olles alkoholijoobe seisundis, lõhkus A.Z. ära naabri korteriukse, pidevalt kiusab naabrinaisi. A.Z. ́ist korrus kõrgemal elanud naabrinaine suri infarkti selle tagajärjel. Oma korteris olles trambib ja koputab A.Z. kogu aeg, millega häirib naabrite rahu. A.Z. ́ile on korduvalt kutsutud politsei tema käitumise tõttu. A.Z. on korraldanud oma korteris tulekahju, mille tõttu tuli välja kutsuda tuletõrje, kes kustutas A.Z. ́i korteris põleva diivani. A.Z. on ähvardanud ka maja gaasiga õhku lasta. Ebakaine A.Z. on korduvalt jooksnud mööda maja ringi, käes terav kirves, millega lõi trepikojas vastu trepi käsipuud. Tunnistaja asus seisukohale, et A.Z. ́i tigedus ja mürgeldamine on tingitud viinast. Alkohoolseid jooke kuritarvitab A.Z. sageli. Tunnistaja arvates oleks kõigile ohutum, kui A.Z. paigutataks elama teise kohta, kuhugi eriasutusse. Tunnistaja, A. L., poolt 16.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungil antud ning viimasel kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja elab A.Z. ́i korteri peal asuvas korteris. A.Z. segab kõiki naabreid. Öösiti ei saa tunnistaja magada, sest A.Z. paneb öösiti muusika kõvasti mängima. Samuti karjub A.Z. kõva häälega, et laseb kõik gaasiga õhku. A.Z. jookseb ringi trepikojas, terav kirves käes. Tunnistaja leidis isiklikult A.Z. ́i poolt maha pillatud kirve ja andis selle politseile. Umbes kaks aastat tagasi oli A.Z. ́i korteris tulekahju. A.Z. on ise öelnud tunnistajale, et ta ei saa elada ilma inimestele midagi halba tegemata. A.Z. ́ile on korduvalt välja kutsutud politsei. A.Z. ́i korterile on pandud rauduks ja kui A.Z. parajasti korteri võtit üles ei leia, siis hakkab ta vastu raudust kõvasti peksma. Tunnistaja arvates ei ole A.Z. normaalse käitumisega. Tunnistaja, A. T.i, poolt 16.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungil antud ning viimasel kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja korter asub A.Z. ́i korteri kõrval. A.Z. ähvardab tunnistajat pidevalt tappa ja tunnistaja korteri gaasiga õhku lasta. A.Z. segab pidevalt teisi inimesi. Umbes neli nädalat tagasi jooksis A.Z. ringi, kirves käes, nii trepikojas kui ka omas korteris. Tunnistaja korteri ukse on A.Z. ära lõhkunud juba kolm korda. A.Z. ́i korteris on olnud tulekahju. Öösiti häirib A.Z. ́i käitumine naabrite öörahu. Tunnistaja arvates on A.Z. kogu aeg agressiivne. Tunnistaja teab, et A.Z. saab pensioni, kuid ei maksa korteri eest. Pensioni kulutab viinale. Tunnistaja teada on A.Z. ́il probleeme nägemisega ning parem oleks A.Z. paigutada kuhugi asutusse. Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks järgmiste tõenditega. Riigilõivu tasumist tõendavate pangaülekannete väljatrükkidega (tl.5-6). Korteriühistu Mõisa tee 5 registreerimise kaartiga (tl.7). Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve

jaoskonna, registriosa nr.xxx väljatrükiga (tl.8). Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikirjaga (tl.9-16). A.Z. ́inile kuuluva korteriomandi võlaarvestustega (tl.1722). Korteriühistu Mõisa tee 5 poolt koostatud maja hoolduse kalkulatsioonidega (tl.23-26). Väljavõttega Korteriühistu Mõisa tee 5 üldkoosoleku protokollist 18.märtsist 2006.a. (tl.27-31). Väljavõttega Korteriühistu Mõisa tee 5 üldkoosoleku protokollist 12.aprillist 2007.a. (tl.32-36). Jõhvi Politseiosakonna teatisega A.Z. ́i suhtes väärteomenetluse alustamise kohta 25.maist 2007.a. (tl.37). Ida Politseiprefektuuri teatisega 14.maist 2003.a. A.Z. ́i kohta (tl.38). Trepikoja korteriomanike avaldustega Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskusele A.Z. ́i kohta (tl.39-42). Rahvastikuregistri andmete väljatrükiga (tl.43) A.Z. ́i kohta. Viru Maakohtu 11.juuni 2007.a. määrusega (tl.44). Jõhvi Politseiosakonna teatisega 24.juulist 2007.a. A.Z. ́i elukoha kohta (tl.51). Viru Maakohtu 14.jaanuari 2009.a. määrusega (tl.52) A.Z. ́inile kohtu poolt riigi arvelt esindaja määramise kohta. Eesti Advokatuuri juhatuse teatisega nr.46 26.jaanuarist 2009.a. (tl.68). Jõhvi Politseiosakonna teatisega 30.jaanuarist 2009.a. (tl.71) A.Z. ́i elukoha kohta. Korteriühistu Mõisa tee 5 poolt esitatud haginõude suurendamise avaldusega 10.veebruarist 2009.a. (tl.83-84). Täiendava riigilõivu tasumise kviitungiga (tl.85). A.Z. ́ile esitatud arvega (tl.86). A.Z. ́i võla arvestustega (tl.87-90). Korteriühistu Mõisa tee 5 üldkoosolekute protokollide väljavõtetega (tl.91-98). 16.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.107-112). Advokaat I.G. ́i kirjaliku taotlusega (tl.113). Viru Maakohtu 16.märtsi 2009.a. määrusega (tl.124-125). Ida – Viru Keskhaigla tõendiga A.Z. ́i tervise kohta (tl.137-140). Sihtasutuse Ahtme Haigla õiendiga 25.märtsist 2009.a. (tl.142) selle kohta, et A.Z. on olnud aastatel 1972 kuni 2001 haiglas ravil traumajärgsete häiretega ja alkoholisõltuvuse häiretega. Osaühingu Järve Tervisekeskus tõendiga 26.märtsist 2009.a. (tl.143), mille kohaselt pole perearstile A.Z. ́i tervislik seisund teada, kuna A.Z. ei ole pöördunud perearsti poole 2003.aastast alates. Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse tõendiga 13.aprillist 2009.a. (tl.144) selle kohta, et A.Z. ́ile ei ole vajalik määrata eestkostjat. Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus asus seisukohale, et A.Z. on ise piisavalt teovõimeline. 23.novembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada ”Korteriomandiseaduse” §8 sätteid, mille kohaselt võivad kokkuleppe alusel korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. ”Korteriomandiseadusest” kõrvalekalduvad

kokkulepped kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Kui ”Korteriomandiseaduse” või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata. ”Korteriomandiseaduse” §13 lg.1 ja 2 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. Sama seaduse §14 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata „Korteriomandiseaduse“ §11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel. „Korteriühistuseaduse“ §5 lg.5 ja §51 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. „Korteriühistuseaduse“ §9 kohaselt tagavad korteriühistu liikmed korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale. Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist. „Korteriühistuseaduse“ §9 lg.2

sätestatu kehtib ka juhul, kui korteriomand on antud teise hüpoteegipidaja sundvalitsemisele. „Korteriühistuseaduse“ §13 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. „Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikirja p.22 kohaselt arvatakse liige ühisust välja: a) tema surma korral; b) juriidilise isiku lõppemisel; c) omandi võõrandamisel kinkimise või müümise teel; d) korteri või selle osa sundmüügil täitemenetluse korral ning e) kui ta ei täida ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi või oluliselt kahjustas ühistu vara. Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikirja p.31 kohaselt on ühistu liige kohustatud: 1) täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimise – ja kontrollorganite otsuseid; 2) teatama tema omandit koormavatest piiratud asjaõigusest; 3) tasuma ühistu asutamismaksu liikmele üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras; 4) tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus; 5) võtma isiklikult, oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu, osa töödest, mida tehakse maja ühiseks majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsusel; 6) pidama kinni sisekorra – eeskirjadest, tuleohutuse eeskirjadest, üldkasutatavate ruumide hooldus – ja remondieeskirjadest, sanitaarnormidest ja muudest üldkoosoleku poolt kinnitatud normidest; 7) hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju, tsiviilseadusega sätestatud korras, juhul, kui ta on rikkunud elamut, tehnoseadmeid või muud vara; 8) seadma pandi

korteriühistu kasuks, majandamiskulude katteks, osamaksu kuuekordses ulatuses ning 9) juhatuse juures registreerima korteri pantimise laenutagatisena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt hagiavalduses toodud asjaoludel. Kohus luges tõendatuks, et A.Z., Korteriühistu Mõisa tee 5 liikmena, rikkudes teiste korteriomanike õigusi, ei tasunud õigeaegselt majandamiskulusid, mille tõttu kasvas korteri majandamiskulude võlgnevus üle 6 – kuu majandamiskulude summa, rikkudes sellisel viisil Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikirja p.31 nõudeid. Kohus luges tõendatuks, et A.Z. ́ilt tuleb Korteriühistu Mõisa tee 5 kasuks välja mõista kogu võlgnevus summas 18 171.79 krooni. Tunnistajate Vello Jäägeri, A. L. ja A. T. ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et A.Z., Korteriühistu Mõisa tee 5 liikmena rikkus jämedalt Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikirja p.31 sätteid ei järginud üldtunnustatud ühiselu reegleid, ebakaines olekus ähvardas kirvega naabreid, lubades hävitada, nii naabrite kui ka korteriühistu vara, lõhkus ära naabrite korterite välisuksed, organiseeris oma korteris tulekahju, rikkudes sellisel viisil tuleohutuse eeskirju jne.. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Mõisa tee 5 liikmetel oli piisav alus ühistu üldkoosolekul A.Z. ́i Korteriühistu Mõisa tee 5 liikmest väljaarvamise kohta, kuid kohtule esitatud tõenditega luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Mõisa tee 5 ei ole A.Z. ́it oma liikmest välja arvanud, mille tõttu jääb Korteriühistu Mõisa tee 5 nõue korteriomandi sundvõõrandamiseks rahuldamata, kuna Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikiri ei näe ette korteriühistu liikme korteriomandi sundvõõrandamist kohtu poolt. Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikiri näeb ette, et ühistu võib oma nõuete tagamiseks nõuda A.Z. ́ilt pandi seadmist Korteriühistu Mõisa tee 5 kasuks majandamiskulude katteks, osamaksu kuuekordses ulatuses. Kohtule esitatud tõenditega luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikirjas ettenähtud pandi seadmist ei ole Korteriühistu Mõisa tee 5 A.Z. ́ilt nõudnud (ei vabatahtlikus korras ega ka kohtu kaudu). Kohus asus seisukohale, et asjaolu, kas A.Z. on sobilik isik olema korteriühistu liige või mitte, ei kuulu kohtu pädevusse. Kohus asus seisukohale, et selle küsimuse peavad otsustama eelkõige Korteriühistu Mõisa tee 5 liikmed, kuna A.Z. ́i liikmelisus on Korteriühistu Mõisa tee 5 sisesuhte küsimus. Kohus asus seisukohale, et Korteriühistu Mõisa tee 5 poolt esitatud A.Z. ́i korteri sundvõõrandamise nõue on esitatud ”Korteriomandiseaduse” alusel, mille sätted ei reguleeri aga A.Z. ́i ja Korteriühistu Mõisa tee 5 vahelisi suhteid

alates Korteriühistu Mõisa tee 5 moodustamisest. ”Korteriomandiseaduse” §8 sätestab, et korteriomanikud võivad kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) ”Korteriomandiseaduses” sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. „Korteriühistuseaduse“ §9 kohaselt tagavad korteriühistu liikmed korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale. Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist. Kohus asus seisukohale, et Korteriühistu Mõisa tee 5 võib A.Z. ́ilt alati nõuda korterühistu nõuete tagamiseks hüpoteegi seadmist ning mingeid takistusi selleks Korteriühistul Mõisa tee 5 ei ole. Kohus ei näe ka Korteriühistul Mõisa tee 5 hüpoteegi realiseerimist takistavaid asjaolusid, juhul kui A.Z. Korteriühistu Mõisa tee 5 nõudeid ei täida. Korteriomandi sundvõõrandamist ei näe ette nii „Korteriühistuseadus“ kui ka Korteriühistu Mõisa tee 5 põhikiri, mille tõttu tuleb sundvõõrandamise nõue jätta rahuldamata. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta poolte endi kanda. A.Z. ́i kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohus pidas vajalikuks saata ärakirja kohtuotsusest Kohtla – Järve linnale (eestkosteasutusena), kes oma esindaja, Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse direktori kt. G.R., kaudu osutaks sotsiaalabi raske puudega ja kõrges vanuses isikule, A.Z. ́ile ning vajaduse korral kaaluks veelkordselt täiskasvanud isikule, A.Z. ́ile, eestkostja määramise vajadust.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.