11. detsember 2009 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-30483 OÜ KK hagi OÜ M vastu 32 157 krooni saamiseks ja OÜ M vastuhagi OÜ KK vastu 86 244,85 krooni saamiseks
Hagihind
32 157 krooni
Vastuhagi hind
47 548 krooni
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja) OÜ KK(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo R ja advokaat esindajad Klen L (Advokaadibüroo Ruus & Vabamets, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Kostja (vastuhagis hageja) OÜ M(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Anatoli M (XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
29.10.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Klen L Kostja lepinguline esindaja Anatoli M
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Välja mõista OÜ M 32 157 (kolmkümmend kaks tuhat ükssada viiskümmend seitse) krooni OÜ KK kasuks.
2.Jätta rahuldamata OÜ M vastuhagi OÜ KK vastu 86 244,85 krooni saamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ M menetluskulud täies ulatuses 100% OÜ KK kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.11.08.2006 sõlmisid pooled valveteenuse osutamise lepingu nr 07.06.022/1, mille kohasel kostja kohustus osutama hagejale tasu eest mehitatud valveteenust valveobjektil aadressil Haapsalu Kastani 28 ja 36 (tl 8-16).
2.Ajavahemikul 22.12.2006 kella 17.00-st kuni 26.12.2006 kella 10.30-ni murti valveobjektil lahti tööliste soojaku ja tööriista konteineri uks ja pandi toime vargus (tl 106-154).
3.27.12.2006 teavitas hageja kostjat kirjalikult toimunud vargusest OÜ MP ehitusobjektil ning palus lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitada (tl 17), millest kostja keeldus 28.12.2006 teatega, kuna kostjal puuduvad lepingulised suhted OÜ-ga MP(tl 18).
4.29.12.2006 edastas hageja kostjale täpsustava teate, milles märkis, et vargus leidis aset hageja ehitusobjektil, kus peatöövõtjaks on OÜ MP(tl 19).
5.22.01.2007 nõudekirjas selgitas hageja kostjale, et nii 27.12.2006 kui 29.12.2006 teatised on esitatud hageja poolt ja nimel ning edastas ka tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja poolt valveteenuse eest hagejale esitatud tasumisele kuuluvad arved summas 24 130 krooni (2022). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 32 157 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 104 lg 4.
7.Lepingu p 2.1.3 kohaselt hõlmas valve valveobjekti ja selle ümbruse jälgimist ohu või kallaletungi avastamiseks ja ennetamiseks ning valveobjekti puutumatuse tagamiseks, mida füüsiliselt pidi Lepingu p 2.1.4 kohaselt teostama kostja turvatöötaja, kes on läbinud turvaalase väljaõppe. Lepingu eesmärgiks oli tagada valveobjektil asuva vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse ning Lepingu p 4.1.1 kohaselt kohustus kostja tagama kogu valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimise.
8.Ajavahemikus 22.12.2006 kella 17.00-st kuni 26.12.2006 kella 10.30-ni toime pandud varguse käigus varastati järgmised esemed: ekskavaatori süütevõti - 350 krooni; betoonlõikur Makita 4112S, koos 400 mm kaitsmega ja teemantkettaga, 3 tk - 3x10 502 kr/tk - 31 506 krooni; piikvasar Makita HR 5001 C - 11 634 krooni; piikvasar Makita HM 1202 C, seeria nr 124055 - 9 817 krooni; käsikettasaag RYOBIWS 512 K, seeria nr 09050357 - 1990 krooni; abrasiivlõikur QVALDA 125 mm - 990 krooni, kokku kahju summas 56 287 krooni, millise summa hüvitas hageja OÜ-le D . Hageja tasaarveldas nimetatud summast 24 130 krooni hageja 22.01.2007 tasaarveldusavaldusega. Seega on hagejale tekkinud kahju summas 32 157 krooni. Kostja hagejale kahju hüvitanud ei ole vaatamata hageja poolsetele nõuetele.
9.Kostja materiaalse vastutuse eeldusteks lepingu rikkumise korral on asjaolud, et: leping on kehtiv, kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi süüliselt ning hagejale on kostja rikkumisest tulenevalt tekkinud kahju. Lepingu p 2.1.2 kohaselt oli lepingu kehtivuse perioodiks 14.08.2006 kuni august 2007. Kuivõrd pooled ei olnud vastupidist soovi avaldanud, kehtis leping ka ajavahemikus 22.12.2006 kuni 26.12.2006. Seega oli kostja lepinguliseks kohustus osutada valveteenust ka varguse toimumise ajal.
10.Vastavalt lepingule kohustus kostja tagama kogu valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimise, kindlustama valveobjekti turvalisuse ning tõkestama kostja käsutuses olevate õiguspäraste vahendite ja võimaluste piires ründed valveobjektile, tõkestama või kinni pidama isikuid, kes ebaseaduslikult tungivad või on tunginud valveobjektile või viibinud seal vastava loata või seadusliku aluseta, häireolukorra tuvastamisel võtma koheselt tarvitusele õigusaktidega lubatud meetmed häireolukorra likvideerimiseks. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mis
2-07-30483 põhjustas hagejale varalise kahju. Kostja oli lepinguliste kohustuste täitmisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes, kuivõrd jättis lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tagamata valveobjektil mehitatud valve olemasolu. Sellega jättis kostja olulisel määral käibes vajaliku hoole järgimata ega taganud valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimist. Seega on kostja jätnud oma kohustuse täitmata süüliselt.
11.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja seisukohad on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade ärikommetega. Kostja vastuse kohaselt on kostja põhimõtteliselt seisukohal, et kuigi kostja valvas varguse toimumise ajal valveobjektil, siis ei pidanud kostja tagama valveobjektil turvalisust. Selline suhtumine valveteenuse osutaja poolt on äärmiselt vastutustundetu ega vasta headele ärikommetele, millest juhindumises on pooled leppinud kokku Lepingu p-s 1.1. 12 Lepingu p 5.1.7 vabastab kostja materiaalsest vastutusest hageja tööriistade ja seadmete eest, mis ei ole valve alla üle antud või ei ole lukustatud raud konteineris. Lepingu p 2.1.1. järgi aadressil Xxx, asuvad hageja õiguspärases valduses olevad ning nendel paiknevad ehitised, rajatised, mis on hageja kasutuses ning mille valveks ja kaitseks on leping sõlmitud. Samuti sätestab lepingu p 1.2., et lepingu igat punkti tõlgendatakse koos teiste lepingu punktidega, lähtudes lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu kui terviku tähendus ja eesmärk on valve tagamine kogu valvataval objektil ning objekti piires teatud esemete valvamise suhtes erandite tegemine ei ole mõistlik arvestades valveteenuse osutamise lepingu eesmärki. Sama seisukohta kinnitab ka lepingu p-s 2.1.3. sisustatud mõiste valve - valveobjekti ja selle ümbruse jälgimine, ohu või kallaletungi avastamiseks ja ennetamiseks ning valveobjekti puutumatuse tagamiseks. Kuigi Lepingu p 5.1.7. vabastab kostja materiaalsest vastutusest hageja tööriistade ja seadmete eest, mis ei ole valve alla üle antud või ei ole lukustatud raud konteineris, võimaldab hea usu põhimõte tõlgendada lepingut laiendavalt. Selleks tuleb võtta arvesse lepingu olemust ja eesmärki, poolte lepingulist käitumist ja kohaldatavaid norme. Lepingu laiendav tõlgendamine on oma olemuselt lepingu täiendamine kaudsete kohustustega VÕS § 23 lg 1 p 4 alusel. Tulenevalt VÕS § 23 lg-st 4 peab lepingu laiendamisel kaudsete kohustustega kohaldama hea usu põhimõtet koos mõistlikkuse põhimõttega. Võlasuhte poolt kaudseteks kohustuseks peetakse tavaliselt lojaalsuskohustust, kaitsekohustust ja koostöökohustust. Valveteenuse osutamise lepingu näol on tegemist usaldusele rajaneva ja pikaajalise lepinguga, mille selgelt ühene eesmärk on tagada valvataval objektil vara säilimine. Valve alla üle antud vara osas oli hageja ja kostja vaheline praktika selline, et valdavas enamuses vara allkirja vastu üle ei antud. Antud olukorras olid hageja ja kostja üle nelja kuu käitunud vastastikuses arusaamises, et lepingu p-s 4.2.12. sätestatud formaalne hageja kohustus anda iga päev või iga kord allkirja vastu aktiga vara kostjale üle, ei ole kuigivõrd sisuline. Vastavat käitumist võib pidada poolte vahel välja kujunenud käitumisreegliks ehk tavaks, millega sisuliselt muudeti lepingu p 4.2.1.2. Sellest johtuvalt ei andnud hageja akti alusel üle ka kahju tekkimise aluseks olevat varastatud vara. Lähtudes koostöökohustuse sisust ning usaldusele rajanevast lepingulisest suhtest oleks kostja pidanud üles näitama hoolsust ning teavitama hagejat ja hageja alltöövõtjaid õiguslikest tagajärgedest vara üleandmise nõuete rikkumisel. Kostja hilisem tuginemine ülaltoodud poolte vahel väljakujunenud tavale kui lepingu rikkumisele enda vastutusest vabastamiseks on heas usus tegutsemise põhimõtte rikkumine kui ka vastuolus heade ärikommetega.
13.Põhjendamatu on kostja väide, et kuivõrd hageja ei teinud kostjale ettepanekut ametialase juurdluse läbiviimiseks, ei saanud kostja teada, kas üleüldse toimus sissemurdmine. Hageja teavitas kostjat kirjalikult 27.12.2006 kirjaga, mistõttu sai kostja vargusest koheselt teada. Kui kostja oleks juhindunud poolte vahel sõlmitud lepingust ning käitunud heas usus ja kooskõlas heade ärikommetega, oleks kostja vastava teate saamisel pidanud koheselt alustama ametialase juurdluse läbiviimise. Selle asemel teatas kostja oma 28.12.2006 kirjaga lepingu lõpetamisest. Seega ei ole kostja olnud oma kohustuste täitmisest huvitatud ei valvamisel ega mittevalvamisest tingitud varguse ja sellega põhjustatud kahju asjaolude selgitamisel.
14.OÜ D kui hageja alltöövõtja hoidis oma tööriistu hageja poolt hallataval ehitusprojektil. OÜ D vara oli antud hageja õiguspärasesse valdusesse, mis oli hageja ja OÜ D vahelist õigussuhet
2-07-30483 arvestades loomulik. Hageja ja kostja vahel sõlmitud valveteenuse osutamise Lepingu p-s 2.1.1. on valveobjekti mõistet defineeritud kui hageja õiguspärases valduses olevad ning nendel paiknevad ehitised, rajatised, mis on hageja kasutuses ning mille valveks ja kaitseks on leping sõlmitud. Lepingu p 4.1.1. kohaselt kohustus kostja tagama kogu valvatava objekti ulatuses vara säilimise. Tööliste soojak, milles oli OÜ D vara, asus hageja õiguspärases valduses. Seega oli tööliste soojaku näol tegemist valveobjektiga, milles asuva OÜ D vara säilimise oleks kostja pidanud lepingu kohaselt tagama. Hageja ja OÜ D vahel oli sõlmitud hoiuleping, mille alusel hageja hoidis OÜ D vara oma õiguspärases valduses. Kõnealuse hoiulepingu alusel on hageja varastatud vara väärtuse OÜ-le D tasunud.
15.Lepingu objektiks olev territoorium oli raudaiaga piiritletud, milline asjaolu nähtub kriminaalasja sündmuskoha 26.12.2006 vaatlusprotokollist. Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et aia parempoolse külje restid on lahti, ja soojaku ukse lukul on silmaga nähtavad kangutamise jäljed, mistõttu pidid D OÜ-le kuulunud tööriistad kaduma soojakusse sissemurdmise tagajärjel. Vastuhagi kostja /põhihagi hageja/ vastuväited vastuhagile.
16.Vastuhagi kostja vastuhagi ei tunnista ja palub jätta see täielikult rahuldamata.
17.27.12.2006 teavitas vastuhagi kostja vastuhagi hagejat kirjalikult toimunud vargusest OÜ MP ehitusobjektil ning palus lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitada 14 päeva jooksul. 22.01.2007 nõudekirjaga esitas vastuhagi kostja vastuhagi hagejale ka tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas vastuhagi hageja poolt valveteenuse eest vastuhagi kostjale esitatud tasumisele kuuluvad arved summas 24 130 krooni oma kahju hüvitamise nõudega kattuvas osas. Tasaarvestusavalduses märgib vastuhagi kostja, et kuivõrd on selge, et varguse ajal vastuhagi hageja oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu tuleb 31.12.2006 arvel nr 339 märgitud tunnid vähemalt 12 tunni osas ümber arvestada. Seega oleks õige arve suurus 24 586-12x38 = 24 130 krooni (käibemaksuta). Tasaarvestusega katmata osas, so 56 28 -24 130 = 32 157 krooni suuruses summas esitas vastuhagi kostja hagiavalduse lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vastuhagi kostjal tekkis õigus nõuda vastuhagi hagejalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist alates kahju tekkimisest ning samal ajal oli tal õigus täita ka tasaarvestatav kohustus. Seega lõppes vastuhagi hageja nõue vastuhagi kostja vastu 22.01.2007 kostja esitatud tasaarvestusavaldusega tagasiulatuvalt alates kostjale kahju tekkimisest so ajavahemikus 22.12.2006 kuni 26.12.2006.
18.Arve nr 347 valveteenuse osutamise eest jaanuari 12 päeva eest summale 9 685,40 on alusetu ja põhjendamatu, sest alates 2007 jaanuarikuust vastuhagi hageja enam valveteenust ei osutanud. Seega puudub ka õiguslik alus valveteenuse tasu sissenõudmiseks.
19.Viiviseid on vastuhagi hagejal õigus nõuda vaid juhul, kui kohus tuvastab vastuhagi hageja nõude olemasolus vastuhagi kostja vastu. Kuivõrd vastuhagi hageja nõue on tasaarvestuse tulemusena lõppenud ja viivisenõude eelduseks on kehtiva võlasuhte olemasolu, puudub vastuhagi hagejal viivisenõue. Asjaolu, et tasaarvestatavad nõuded lõppevad kattuvas ulatuses tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkest ehk tagasiulatuvalt alates ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord, omab eelkõige tähendust tasaarvestatud nõuetega seotud kõrvalkohustusega. Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimisest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka viivisearvestus. Intresse sealhulgas viiviseid, mis seonduvad ajavahemikuga pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist, nõuda ei saa. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
20.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
21.Vastavalt hageja ja kostja vahel 11.08.2006 sõlmitud mehitatud valve osutamise lepingule kohustus kostja osutama valveteenuseid aadressil Xxx asuvate hageja õiguspärases valduses olevate ning nendel paiknevate ehitiste, rajatiste, mis on hageja kasutuses ning mille valveks ja kaitseks on
2-07-30483 leping sõlmitud ja mis on hageja poolt mehitatud valve alla antud ja kostja poolt mehitatud valve alla võetud lepingus ja selle lisades fikseeritud tingimustel. Tagama kogu valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimise ajavahemikus tööpäevadel ajavahemikus 17.00 kuni 08.00 ja riigipühadel ajavahemikus 08.00 kuni 08.00 või poolte kokkuleppimise. Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostjale valve alla seadmed, töövahendid, tööriistad või materjalid, mille olukorda on kostja kohustatud jälgima, kusjuures üleandmise kohta tehakse akt. Akt peab sisaldama kuupäeva, üleantu kirjelduse, üleandja nime ja allkirja ning märkused hoidmise kohta. Kostja võtab üleantud vara allkirja alla. Akt tehakse iga kord või iga päev. Teavitama kostja vähemalt 24 tundi ette kõikidest muudatustest valveobjekti personali koosseisus. Kostja vabaneb lepingu järgi materiaalsest vastutusest, kui varalised väärtused ei olnud kostja töötajatele üle antud vastavalt kokkulepitud tingimustele, puuduvad varguse või rüüste jäljed - lukud puutumata, uksed lukustatud, aknad, seinad, piirded ei ole kahjustatud jne. Lepinguga oli ettenähtud, et kostja ei kanna materiaalset vastutust hageja tööriistade ja seadmete eest, mis ei ole valve alla antud või ei ole lukustatud raudkonteineris, kostjapoolse materiaalse vastutuse aluseks on süüline käitumine, mis põhjustas hagejale varalise kahju. Pooled viivad iga varalise kahju tekkimise juhtumi kohta läbi ametialase juurdluse, mille tulemused vormistatakse kahepoolse kirjaliku aktiga, milles märgitakse ära kahju suurus ja poolte eriarvamused; kumbki pool ei tohi lepingust ja selle lisadest tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Lepingu lisas nr.2 on kehtestatud, et iga hageja alltöövõtja peab, kui soovib kostja poolset sajaprotsendilist materiaalset vastutust, sõlmima kostjaga eraldi täiemahulise turvateenuse lepingu ning rangelt täitma selle tingimused.
22.27.12.2006 Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonnale saabus OÜ D juhatuse avaldus sellest, et 25.12.2006 öösel vastu 26.12.2006 toimus sissemurdmine nende ehitusvagunisse objektil Kastani 28, Haapsalus ning on kaduma läinud tööriistu summale 55 937 krooni (tl 46-47). Teates Lääne Politseiprefektuurist kostjale teatatakse, et toimus sissemurdmine ainult OÜ D kuuluvasse soojakusse, kus asuva vara eest pooltevahelise lepingu p. 5.1.7 kohaselt kostja vastutust ei kanna. 22. 29.12.2006 aga saabus kostjale kiri OÜ MP, nõudega hüvitada kahju, mis oli tekitatud OÜ-le MP sissemurdmisega soojakusse ja tööriista konteinerisse aadressil Xxxs ajavahemikul 22.12.2006 kuni 26.12.2006 summas 56 287 krooni (tl 48). Seejuures mõlemas kirjas on loetletud kõik samad kaduma läinud esemed. Kostjale jääb arusaamatuks, millise kommertsühingu vara, kust kohast ja millal oli varastatud ning miks see vara üldse asus kostja poolt valvataval objektil, kuna kostjal on vastav turvateenuse leping antud aadressil ainult hagejaga, kes ei ole kostjat kuidagi teavitanud oma suhetest mainitud firmadega, ega vara olemasolust objektil, rääkimata sellest, et ei andnud nende vara valve alla aktiga allkirja vastu. Teate vargusest OÜ MPblanketil kirjutas alla küll hageja nimelt keegi HH, kuid sellise isikuga kostja valveteenuste osutamise käigus ei kontakteerunud, miks HH MPOÜ blanketil annab oma allkirja hageja juhatuse liikmena ja missugune seos on kahel ülalnimetatud firmal OÜ-ga D, kelle vara olevat kaduma läinud, jääb kostjale arusaamatuks.
23.Hageja, vaatamata pooltevahelise lepingu punktile 6.1. ei ole kostjale pakkunud läbi viia ametialast juurdlust, seega ei ole kostja teadlik, kas üleüldse toimus sissemurdmine, või mitte, millal ja mis rajatisse, kellele see kuulus, kas oli seal nimetatud tööriistad, mis on nende maksumus ja kas neid tõesti varastati. Kuna kirjeldatud juhtumi käigus selgus, et hageja ei täida nõuetekohaselt pooltevahelise lepingu tingimusi, lõpetas kostja lepingu hagejaga, teatades sellest vastavalt lepingu punktile 10.2 15 päeva ette ning väljastas lõpparved.
24.Lisaks märgib kostja, et mehitatud valve teenuse osutamise lepingus nr. 07.06.022/1 täheldatud Kastani 28 ja 36 objekt asub lahtisel piiramata, läbikäidaval territooriumil, seetõttu valve objektiks ei ole mingi kindel territoorium, vaid sellel territooriumil asuvad objektid. Lepingu p. 4.2.1. ja
4.2.4.kohaselt kohustus hageja tagama valveobjekti piirete, valgustuse, väravate korrasoleku ja kehtestama valveobjektil kostjaga kooskõlastatud valveobjekti kontroll-läbipääsu eeskirjad, mida hageja ei täitnud.
25.Vastuhagi hageja palub vastuhagi kostjalt välja mõista 86 244,85 krooni.
2-07-30483
26.Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 7.1 ja 7.2 kohaselt kohustus vastuhagi kostja tasuma vastuhagi hagejale valve teenuste eest 38 krooni tunnis ja 76 krooni tunnis riiklikel pühadel, millele lisandub käibemaks, kostja pangakontole hiljemalt teenuste osutamise järgneva kuu 14. kuupäevaks. Maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on vastuhagi hagejal õigus nõuda vastuhagi kostjalt viivist 0,5% võlgnetavast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
27.Koostöö käigus selgus aga, et vastuhagi kostja ei täida nõuetekohaselt pooltevahelise lepingu tingimusi, mistõttu lõpetas vastuhagi hageja lepingu vastuhagi kostjaga alates 12.01.2007, teatades sellest vastavalt lepingu punktile 10.2 15 päeva ette 28.12.2006 ning väljastas lõpparved arve nr. 339 2006 detsembri eest summas 29 011,45 krooni (tl 63) ja arve nr. 347 2007 jaanuari 12 päeva eest summas 9 685,40 krooni (tl 64). Vastuhagi kostja ei ole käesoleva ajani vastuhagi hagejale arveid tasunud, seega võlgneb vastuhagi kostja vastuhagi hagejale 86 244,85 krooni, millest 38 696,85 krooni on põhivõlg ja 47 548 krooni viivised (tl 65). Kohtu põhjendused
28.Kohus, ära kuulanud poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
29.Kohus selgitab, et kohtu põhjendustes on hageja all mõeldud ka vastuhagis kostjat ja kostja all vastuhagi hagejat.
30.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
31.Puudub vaidlus, et poolte vahel 11.08.2006 sõlmiti valveteenuse osutamise leping nr 07.06.022/1, mille kohasel kostja kohustus osutama hagejale tasu eest mehitatud valveteenust valveobjektil aadressil Haapsalu Kastani 28 ja 36 ja et leping oli juhtumi ajal kehtiv (tl 8-16). Samuti puudub vaidlus, et ajavahemikul 22.12.2006 kella 17.00-st kuni 26.12.2006 kella 10.30-ni murti valveobjektil lahti tööliste soojak ja tööriista konteineri uks ja pandi toime vargus. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et hageja teavitas 27.12.2006 kirjaga kostjat vargusest. Kohus rõhutab, et kostja enda töötajad avastasid sissemurdmise, mistõttu on ainetu rääkida, et kostja ei saanud koheselt teada vargusest.
32.Kriminaalasja nr 06257000829 toimikus olevate materjalidega (tl 106-154) on tõendatud, et ajavahemikus 25.12.2006 kuni 26.12.2006 tungiti luku lõhkumise teel sisse Haapsalus Kastani 28 juures olevasse soojakusse ning varastati D OÜ-le kuuluvaid tööriistu kokku 56 437 krooni väärtuses. Kriminaalasja menetluse käigus on kindlaks tehtud, et vargus pandi toime kostja poolt valvataval territooriumil ja sissemurdmine toimus soojaku ja metallist akendeta konteineri lukkude lõhkumise teel. 26.12.2006 Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et ehituse territoorium on piiratud raudaiaga, mille restid olid lahti tehtud umbes 17m kaugusel konteinerist.
33.VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja tagama kogu valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimise ajavahemikus: tööpäevadel ajavahemikus 17.00 kuni 08.00, puhkepäevadel ja riigipühadel ajavahemikus 08.00 kuni 08.00 või poolte kokkuleppimisel; kindlustama valveobjekti turvalisuse ning tõkestama tema käsutuses olevate õiguspäraste vahendite ja võimaluste piires ründed valveobjektile; tõkestama või kinni pidama isikuid, kes ebaseaduslikult tungivad või on tunginud valveobjektile või viibivad seal vastava loata või seadusliku aluseta; kinni pidama isikuid, kes oma käitumisega ohustavad valveobjekti turvalisust
2-07-30483 või puutumatust ning segavad täitjat (kostjat) mehitatud valve teenuse osutamisel. Seega kostja lepingujärgselt pidi tagama kogu objekti valve sh seal asuva vara säilimise. Tuginedes punktis 32 nimetatud asjaoludele leiab kohus, et kostja jättis täitmata lepingust tulenevad kohustused tagada valvatava vara säilimise, tõkestama ebaseaduslikult tungivad isikud valveobjektile. Kui kostja oleks nõuetekohaselt lepingut täitnud ei oleks saanud võõrad isikud jõulupühade ajal tungida valvatavale territooriumile ja sooritada takistamatult varguse eelnevalt lõhkudes lukud. Kostja vastuväited, et hageja ei täitnud lepingu punktis 4.2 sätestatud kohustusi ei leidnud tõendamist. Valveobjektil piirete olemasolu on leidnud tuvastamist kriminaalasja nr 06257000829 toimikus olevate materjalidega sh piltidega (tl 111-115). Samuti ei leidnud tõendamist, et valgustus oleks puudunud, mis oleks takistanud kostjal lepingu täitmist. Tõendamist ei leidnud värav mittekorras olek ja et ruumid, millistes hoiti materiaalseid väärtusi oleks lukustamata. Kohus rõhutab, et kriminaalmenetluse raames tuvastati lukkude lõhkumine, millise tegevuse eelduseks on lukkude olemasolu. Kostja vastuväide, et tööriistu ei hoitud rauast konteineris ei ole tõendamist leidnud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et tööriistu varastati metallist konteinerist. Kohus on seda meelt, et metallist konteiner on samastatav lepingus kokkulepitud rauast konteineriga - vähemalt oleks mõistlik inimene sellisel viisil aru saanud. Kohus on veendunud, et lepingu sõlmimisel pooled ei sisustanud sõna „raud” Mendeljevi tabelis tähistatud Fe-ga. Samas on ilmselt metalli koostises ka Fe-t.
34.VÕS § 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Kahju olemasolu Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et ajavahemikus 25.12.2006 kuni 26.12.2006 varastati kostja poolt valvatud territooriumi olevatest soojakust ja tööriista konteinerist ekskavaatori süütevõti - 350 krooni; betoonlõikur Makita 4112S, koos 400 mm kaitsmega ja teemantkettaga, 3 tk - 3x10 502 kr/tk - 31 506 krooni; piikvasar Makita HR 5001 C - 11 634 krooni; piikvasar Makita HM 1202 C, seeria nr 124055 - 9 817 krooni; käsikettasaag RYOBIWS 512 K, seeria nr 09050357 - 1990 krooni; abrasiivlõikur QVALDA 125 mm - 990 krooni, kokku kahju summas 56 287 krooni. OÜ D arvega nr 143 (tl 160-161) on tõendatud, et kahju nõue esitati OÜ-le MP, kes maksekorraldusega nr 16214 (tl 162) on hüvitanud OÜ-le D kahju. OÜ MP arvega nr 50475 koos objekti üleandmise-vastuvõtmisaktiga ja kooskõlastusega (tl 163-165), maksekorraldusega nr 70 (tl 166) on tõendatud, et seoses vargusega tekkinud kahju on hageja poolt hüvitatud OÜ-le MP. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud kahju olemasolu seoses vargusega. Seega kostja väide, et kuna vara kuulus teistele isikutele, mistõttu ei ole hagejale tekkinud kahju, ei ole leidnud tõendamist. Kohustuse rikkumine Otsuse punktis 33 on leidnud tuvastamist, et kostja rikkus lepingu punkti 4.1. Põhjuslik seos Lepingu punkti 6.1 järgi Täitja vastutab Lepingus ja selle lisades sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest vastavalt seadusele. Täitjapoolse materiaalse vastutuse aluseks on süüline käitumine s.o Lepingus ja selle lisades fikseeritud kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, mis põhjustas Tellijale varalise kahju.
2-07-30483 Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mis põhjustas hagejale varalise kahju. Kostja oli lepinguliste kohustuste täitmisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes, kuivõrd jättis lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tagamata valveobjektil mehitatud valve olemasolu. Sellega jättis kostja olulisel määral käibes vajaliku hoole järgimata ega taganud valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimist. Seega on kostja jätnud oma kohustuse täitmata süüliselt.
35.Kohus leiab, et kostja esile toodud vastuväited, mis välistaks kahju hüvitamise ei ole põhjendatud. Lepingu punktis 1.2. on sätestatud, et lepingu igat punkti tõlgendatakse koos teiste lepingu punktidega, lähtudes lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu kui terviku tähendus ja eesmärk on valve tagamine kogu valvataval objektil ning objekti piires teatud esemete valvamise suhtes erandite tegemine ei ole mõistlik arvestades valveteenuse osutamise lepingu eesmärki. Sama seisukohta kinnitab ka lepingu p-s 2.1.3. sisustatud mõiste valve - valveobjekti ja selle ümbruse jälgimine, ohu või kallaletungi avastamiseks ja ennetamiseks ning valveobjekti puutumatuse tagamiseks. Seega pooled on kokku leppinud, et lepingu iga punkti tõlgendamine peab olema koostoimes terve lepinguga ehk ühte lepingu punkti ei saa rebida välja kontekstist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepingu laiendav tõlgendamine on oma olemuselt lepingu täiendamine kaudsete kohustustega VÕS § 23 lg 1 p 4 alusel. Tulenevalt VÕS § 23 lg-st 4 peab lepingu laiendamisel kaudsete kohustustega kohaldama hea usu põhimõtet koos mõistlikkuse põhimõttega. Võlasuhte poolt kaudseteks kohustuseks peetakse tavaliselt lojaalsuskohustust, kaitsekohustust ja koostöökohustust. Valveteenuse osutamise lepingu näol on tegemist usaldusele rajaneva ja poolte vahel pikaajalise lepinguga, mille selgelt ühene eesmärk on tagada valvataval objektil vara säilimine, mille eelnevaks kohustuses on mitte lasta kõrvalistel isikutel objektile tulla. Kostja seisukoht, et ta ei pidanud valveobjektil olevat vara valvama juhul kui ei täidetud lepingu punkti 4.2.12, mille alusel kohustub hageja andma kostja valve alla seadmed, töövahendid, tööriistad või materjalid, mille olukorda on kostja kohustatud jälgima, kusjuures üleandmise kohta tehakse akt. Akt peab sisaldama kuupäeva, üleantu kirjelduse, üleandja nime ja allkirja ning märkused hoidmise kohta. Täitja võtab üleantud vara allkirja alla. Akt tehakse iga kord või iga päev. Eeltoodu tingimuse täitmisest sisuliselt vabastab lepingu p 5.1.7 sõnastus vastupidises tähenduses, et juhul kui asjad on lukustatud raud konteineris. Tuvastamist on leidnud, et varastatud asjad asusid lukustatud soojakus ja metallis konteineris. Kohus leiab, et mõistliku inimesena ei saanud lepingu sõlmimisel pooled eeldada, et igapäevaselt vormistatakse eraldi aktid tööriistade üleandmiseks ükshaaval, mis asusid lukustatud metallist konteineris. Lepingu punktis 6.7 on pooled kokku leppinud, et hageja ei pea valvele kirjalikult üle andma ehitusobjektil paiknevad soojakuid, tellinguid, raketisi, kraanasid, raskeid seadmeid ja materjale jmt. esemeid, mis on objektile tarnitud ning mille olemasolust ja kogust ja maksumust on võimalik tõestada vastavate saatelehtedega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja tulenevalt lepingu punktist 6.7 ei pidanud varastatud asju aktiga üle andma nagu kostja väitis. Lepingu lisa nr 2 punkt 2 ei muuda eeltoodud lepingu tingimuse sisu. Kohus leiab, et tõlgendamisel tuleb juhinduda lepingu eesmärgist milleks leping sõlmiti. Eesmärk on sätestatud lepingu punktis 2.1.1., mille järgi aadressil Xxx, asuvad hageja õiguspärases valduses olevad ning nendel paiknevad ehitised, rajatised, mis on hageja kasutuses ning mille valveks ja kaitseks on leping sõlmitud. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostja ei saanud eeldada, et tema ülesandeks on kaitsta ainult kinnistut st maad. Kohus leiab, et läbi viimata ametialane juurdlus ei vabasta kahju hüvitamise kohustusest. Kostjale oli teada, et toimus vargus ja seda uurib politsei. Kostjal ei olnud takistusi koos hagejaga viia läbi ka varalise kahju tekkimise juhtumi kohta ametialast juurdlust, mille tulemusel oleks vormistatud kahepoolne kirjalik akti. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud üles näitama huvi, kuna tema kohustuste täitmise ajal toimus vargus. Materiaalsest vastutusest vabanemise eeldused lepingu punkti 5.1.6 järgi ei ole täidetud (aktiga ei pidanud vara üle andma, territoorium ümbritsetud aiaga), seega puudub alus haginõude mitterahuldamiseks. Lepingu punkti 5.1.8 kohaselt Täitjal on Õigus valve alla mitte võtta Tellija ruume, soojakud, konteinerid, millel on uste, akende, lukkude, tehniline seisukord mitterahuldav. Kohtule ei ole
2-07-30483 esitatud tõendeid millest nähtuks, et soojaku ja metall konteineri, kust vara varastati, oli uste akende ja lukkude tehniline seisukord mitterahuldav. Kriminaalmenetluse toimikus on kostja töötajate tunnistustest nähtuv, et uste, akende, lukkude, tehniline seisukord oli rahuldav. Seega ka eeltoodud alusel hagi mitterahuldamise eeldus täitmata. Vastuhagi
36.Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 7.1 ja 7.2 kohaselt kohustus vastuhagi kostja tasuma vastuhagi hagejale valve teenuste eest 38 krooni tunnis ja 76 krooni tunnis riiklikel pühadel, millele lisandub käibemaks, kostja pangakontole hiljemalt teenuste osutamise järgneva kuu 14. kuupäevaks. Maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on vastuhagi hagejal õigus nõuda vastuhagi kostjalt viivist 0,5% võlgnetavast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Vastuhagi hageja lõpetas lepingu vastuhagi kostjaga alates 12.01.2007, teatades sellest vastavalt lepingu punktile 10.2 15 päeva ette 28.12.2006 ning väljastas lõpparved arve nr. 339 2006 detsembri eest summas 29 011,45 krooni (tl 63) ja arve nr. 347 2007 jaanuari 12 päeva eest summas 9 685,40 krooni (tl 64). Kuna vastuhagi kostja ei ole käesoleva ajani vastuhagi hagejale arveid tasunud, soovib saada 47 548 krooni viivised (tl 65). Kohus nõustub hageja arvestusega, mis on otsuse punktis 17. Kohus leiab, et ei saa nõuda tasu aja eest mil reaalselt valvet ei osutatud. Pooled on kokku leppinud tasu maksmine teenuse eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta osutas valvet jätkuvalt jaanuaris 2007. Kohus leiab, et 22.01.2007 tasaarvestamise avaldusega tasaarvestas hageja kostja poolt valveteenuse eest hagejale esitatud tasumisele kuuluvad arved summas 24 130 krooni oma kahju hüvitamise nõudega kattuvas osas (tl 20-22). Sellisel viisil tasaarvestus ei ole vastuolus seadusega. Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimisest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka viivisearvestus. Intresse sealhulgas viiviseid, mis seonduvad ajavahemikuga pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist, nõuda ei saa. Kohus leiab, et eeltoodud vastuhagi nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, kuna see on põhjendatud ulatuses tasaarveldatud. Menetluskulud
37.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja (vastuhagi kostja) menetluskulud täies ulatuses 100% kostja (vastuhagi hageja) kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.