Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Ele Liiv, Reet Allikvere 09.04.2010, Tallinn 2-07-30483 OÜ KASTANI KINNISVARA hagi OÜ Multialfa vastu 32 157 krooni saamiseks ja OÜ Multialfa vastuhagi OÜ KASTANI KINNISVARA vastu 86 244 krooni 85 sendi saamiseks 70 853 krooni 85 senti Harju Maakohtu 11.12.2009 otsus OÜ Multialfa apellatsioonkaebus Hageja OÜ KASTANI KINNISVARA (registrikood 11225050, asukoht Katusepapi 4, 11412 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja OÜ Multialfa (registrikood 10715705, asukoht Punane 68, 13619 Tallinn), lepinguline esindaja Anatoli Majevski Kirjalik menetlus
1.Jätta Harju Maakohtu 11.12.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Määrata tsiviilasja hinnaks 70 853 krooni 85 senti.
3.Mõista OÜ-lt Multialfa riigituludesse riigilõivu 1000 krooni. Käesolevas punktis sätestatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Kohustuse täitmise viivitamise korral tuleb tasuda viivist alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta esimese ja teise astme kohtu menetluskulud kostja OÜ Multialfa kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.16.08.2007 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub OÜ KASTANI KINNISVARA (hageja) välja mõista OÜ-lt Multialfa (kostja) kahju hüvitamiseks 32 157 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 11.08.2006 sõlmitud valveteenuse osutamise leping nr 07.06.022/1, mille alusel kostja kohustus osutama hagejale tasu eest mehitatud valveteenust Haapsalus Kastani 28 ja 36 asuval valveobjektil ajavahemikus 14.08.2006 kuni augustini 2007. Lepingu p 2.1.3 kohaselt hõlmas valve valveobjekti ja selle ümbruse jälgimist ohu või kallaletungi avastamiseks ja ennetamiseks ning valveobjekti puutumatuse tagamiseks, mida füüsiliselt pidi lepingu p 2.1.4 kohaselt teostama kostja turvatöötaja, kes on läbinud turvaalase väljaõppe. Lepingu eesmärgiks oli tagada valveobjektil asuva vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse. Kostja kohustus vastavalt lepingu p-le 4.1.1 tagama kogu valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimise, kindlustama valveobjekti turvalisuse ning tõkestama kostja käsutuses olevate õiguspäraste vahendite ja võimaluste piires ründed valveobjektile, tõkestama või kinni pidama isikuid, kes ebaseaduslikult tungivad või on tunginud valveobjektile või viibinud seal vastava loata või seadusliku aluseta, häireolukorra tuvastamisel võtma koheselt tarvitusele õigusaktidega lubatud meetmed häireolukorra likvideerimiseks. Ajavahemikul 22.12.2006 kella 17.00-st kuni 26.12.2006 kella 10.30-ni murti valveobjektil lahti tööliste soojaku ja tööriista konteineri uks ja varastati järgmised esemed: ekskavaatori süütevõti 350 krooni; betoonlõikur Makita 4112S, koos 400 mm kaitsmega ja teemantkettaga, 3 tk - 3x10 502 kr/tk - 31 506 krooni; piikvasar Makita HR 5001 C - 11 634 krooni; piikvasar Makita HM 1202 C, seeria nr 124055 - 9 817 krooni; käsikettasaag RYOBIWS 512 K, seeria nr 09050357 1990 krooni; abrasiivlõikur QVALDA 125 mm - 990 krooni, kokku summas 56 287 krooni. Nimetatud summa hüvitas hageja OÜ-le Duubel D. Hageja palub VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1p 3 ja 104 lg 4 alusel välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 32 157 krooni, kuna tasaarveldas summast 56 287 krooni 24 130 krooni 22.01.2007 esitatud tasaarveldusavaldusega. Hageja leiab, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja põhjustas hagejale varalise kahju. Kostja oli lepinguliste kohustuste täitmisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes, kuivõrd ei taganud valveobjektil mehitatud valve olemasolu. Sellega jättis kostja olulisel määral käibes vajaliku hoole järgimata ega taganud valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimist. Kostja jättis oma kohustuse süüliselt täitmata. Lepingu p 5.1.7 vabastab kostja materiaalsest vastutusest hageja tööriistade ja seadmete eest, mis ei ole valve alla üle antud või ei ole lukustatud raudkonteineris. Tuvastatud on, et vara ei olnud üle antud kostjale allkirja vastu ja akti ei koostatud. Hageja leiab, et lepingu p 1.2 kohaselt tõlgendatakse lepingu igat punkti koos teiste lepingu punktidega, lähtudes lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu kui terviku tähendus ja eesmärk on valve tagamine kogu valvataval objektil. Objekti piires teatud esemete valvamise suhtes erandite tegemine ei ole mõistlik, arvestades valveteenuse osutamise lepingu eesmärki. Sama seisukohta kinnitab lepingu p 2.1.3, mille kohaselt mõistetakse valve all valveobjekti ja selle ümbruse jälgimist ohu või kallaletungi avastamiseks ja ennetamiseks ning valveobjekti puutumatuse tagamiseks. Hea usu põhimõte võimaldab tõlgendada lepingut laiendavalt. Selleks tuleb võtta arvesse lepingu olemust ja eesmärki, poolte lepingulist käitumist ja kohaldatavaid norme. Lepingu laiendav tõlgendamine on oma olemuselt lepingu täiendamine kaudsete kohustustega VÕS § 23 lg 1 p 4 alusel. Tulenevalt VÕS § 23 lg-st 4 peab lepingu laiendamisel kaudsete kohustustega kohaldama hea usu põhimõtet koos mõistlikkuse põhimõttega. Võlasuhte poolte kaudseteks kohustusteks peetakse tavaliselt lojaalsuskohustust, kaitsekohustust ja koostöökohustust. Valveteenuse osutamise lepingu näol on tegemist usaldusele rajaneva ja pikaajalise lepinguga, mille selgelt ühene eesmärk on tagada valvataval objektil vara säilimine. Valve alla üle antud vara osas oli hageja ja kostja vaheline praktika selline, et valdavas
enamuses vara allkirja vastu üle ei antud. Antud olukorras olid hageja ja kostja üle nelja kuu käitunud vastastikuses arusaamises, et lepingu p-s 4.2.12 sätestatud formaalne hageja kohustus anda iga päev või iga kord allkirja vastu aktiga vara kostjale üle, ei ole kuigivõrd sisuline. Vastavat käitumist võib pidada poolte vahel välja kujunenud käitumisreegliks ehk tavaks, millega sisuliselt muudeti lepingu p 4.2.1.2. Sellest johtuvalt ei andnud hageja akti alusel üle ka kahju tekkimise aluseks olevat varastatud vara. Lähtudes koostöökohustuse sisust ning usaldusele rajanevast lepingulisest suhtest oleks kostja pidanud üles näitama hoolsust ning teavitama hagejat ja hageja alltöövõtjaid õiguslikest tagajärgedest vara üleandmise nõuete rikkumisel. Kostja hilisem tuginemine ülaltoodud poolte vahel väljakujunenud tavale kui lepingu rikkumisele enda vastutusest vabastamiseks on heas usus tegutsemise põhimõtte rikkumine ning vastuolus heade ärikommetega. Hageja ja kostja vahel sõlmitud valveteenuse osutamise lepingu p-s 2.1.1 on valveobjekti mõistet defineeritud kui hageja õiguspärases valduses olevad ning nendel paiknevad ehitised, rajatised, mis on hageja kasutuses ning mille valveks ja kaitseks on leping sõlmitud. Lepingu p 4.1.1 kohaselt kohustus kostja tagama kogu valvatava objekti ulatuses vara säilimise. Hageja alltöövõtja OÜ Duubel D hoidis oma tööriistu hageja poolt hallataval ehitusprojektil sõlmitud hoiulepingu alusel. Tööliste soojak, milles oli OÜ Duubel D vara, asus hageja õiguspärases valduses. Seega oli tööliste soojaku näol tegemist valveobjektiga, milles asuva OÜ Duubel D vara säilimise oleks kostja pidanud lepingu kohaselt tagama. Kõnealuse hoiulepingu alusel on hageja varastatud vara väärtuse OÜ-le Duubel D tasunud. Lepingu objektiks olev territoorium oli raudaiaga piiritletud, milline asjaolu nähtub kriminaalasja sündmuskoha 26.12.2006 vaatlusprotokollist. Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et aia parempoolse külje restid on lahti ja soojaku ukse lukul on silmaga nähtavad kangutamise jäljed, mistõttu pidid Duubel D OÜ-le kuulunud tööriistad kaduma soojakusse sissemurdmise tagajärjel. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostjale valve alla seadmed, töövahendid, tööriistad või materjalid akti alusel. Lepinguga oli ette nähtud, et kostja ei kanna materiaalset vastutust hageja tööriistade ja seadmete eest, mis ei ole valve alla antud või ei ole lukustatud raudkonteineris. Kostja materiaalse vastutuse aluseks on vaid tema süüline käitumine, millega põhjustatakse hagejale varalist kahju. Pooled pidid läbi viima ametialase juurdluse ja tulemused vormistama aktiga. Kumbki pool ei tohtinud lepingust ja selle lisadest tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. 27.12.2006 Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonnale saabus OÜ Duubel D avaldus selle kohta, et 25.12.2006 öösel vastu 26.12.2006 murti sisse nende ehitusvagunisse objektil Haapsalus Kastani 28, ning et kaduma on läinud tööriistu maksumuses 55 937 krooni (t.lk 46-47). Lääne Politseiprefektuuri teates märgitakse, et toimus sissemurdmine ainult OÜ-le Duubel D kuuluvasse soojakusse, kus asuva vara eest kostja lepingu p 5.1.7 kohaselt ei vastuta. 29.12.2006 saabus kostjale kiri OÜ-lt Mapri Projekt nõudega hüvitada kahju, mis oli tekitatud sissemurdmisega Haapsalus Kastani 28 ja 36 asuvasse soojakusse ja tööriista konteinerisse ajavahemikul 22. - 26.12.2006 summas 56 287 krooni (t.lk 48). Mõlemas kirjas on loetletud samad kaduma läinud esemed. Kostjale jääb arusaamatuks, millise äriühingu vara, kust kohast ja millal oli varastatud ning miks see vara asus kostja poolt valvataval objektil. Kostjal oli turvateenuse leping sõlmitud ainult hagejaga. Vaatamata pooltevahelise lepingu p-le 6.1 ei pakkunud hageja kostjale läbi viia ametialast juurdlust. Hageja ei täitnud lepingu p-des 4.2.1 ja 4.2.4 sätestatud kohustust tagada valveobjektil piirete, valgustuse ja väravate korrasolek ega kehtestanud valveobjektil kostjaga kooskõlastatud valveobjekti kontroll-läbipääsu eeskirju. Objekt asus lahtisel piiramata ja läbikäidaval territooriumil. Kostja lõpetas lepingu, kuna hageja seda nõuetekohaselt ei täitnud.
Kostja vastuhagi
3.21.09.2007 esitas kostja vastuhagi, milles ta palub hagejalt välja mõista 86 244 krooni 85 senti. Hageja ei täida nõuetekohaselt lepingu tingimusi, mistõttu kostja lõpetas lepingu hagejaga alates 12.01.2007, teatades sellest vastavalt lepingu p-le 10.2 15 päeva ette 28.12.2006. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-de 7.1 ja 7.2 kohaselt kohustus hageja tasuma valveteenuse eest 38 krooni tunnis ja 76 krooni tunnis riiklikel pühadel, millele lisandub käibemaks. Raha tuli kanda kostja pangakontole hiljemalt teenuste osutamisele järgneva kuu 14. kuupäevaks. Maksetähtaegadest mittekinnipidamisel oli kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 0,5% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja väljastas hagejale lõpparved: arve nr 339 detsembri 2006 eest 29 011 krooni 45 senti ja arve nr 347 12 jaanuari 2007 päeva eest 9 685 krooni 40 senti. Hageja ei ole arveid tasunud ja võlgneb kostjale 86 244 krooni 85 senti, millest 38 696 krooni 85 senti on põhivõlg ja 47 548 krooni viivis. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vastuhagi ei tunnistanud, sest kostja vastuhagi nõue lõppes hageja poolt 22.01.2007 esitatud tasaarvestusavaldusega tagasiulatuvalt alates hagejale kahju tekkimisest ajavahemikul 22. -26.12.2006. 27.12.2006 teavitas hageja kostjat kirjalikult toimunud vargusest OÜ Mapri Projekt ehitusobjektil ja palus lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitada 14 päeva jooksul. 22.01.2007 nõudekirjaga esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostja poolt valveteenuse eest hagejale esitatud tasumisele kuuluvad arved summas 24 130 krooni oma kahju hüvitamise nõudega kattuvas osas. Tasaarvestusavalduses märgib hageja, et kuivõrd on selge, et varguse ajal kostja oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud, tuleb 31.12.2006 arvel nr 339 märgitud tunnid vähemalt 12 tunni osas ümber arvestada. Seega oleks õige arve suurus 24 58612x38 = 24 130 krooni (käibemaksuta). Tasaarvestusega katmata osas, so 56 287 -24 130 = 32 157 krooni suuruses summas esitas hageja hagiavalduse lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist alates kahju tekkimisest ja samal ajal oli tal õigus täita ka tasaarvestatav kohustus. Seega lõppes kostja nõue hageja vastu 22.01.2007 hageja esitatud tasaarvestusavaldusega tagasiulatuvalt alates hagejale kahju tekkimisest ajavahemikus 22. - 26.12.2006. Arve nr 347 jaanuari 12 päeva eest on alusetu, sest jaanuaris kostja enam valveteenust ei osutanud. Kuna kostja nõue on tasaarvestuse tulemusena lõppenud ja puudub kehtiv võlasuhe, siis puudub kostjal viivise nõue. Maakohtu otsus
5.Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 32 157 krooni. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli 11.08.2006 sõlmitud valveteenuse osutamise leping nr 07.06.022/1, mille kohaselt kostja kohustus osutama hagejale tasu eest mehitatud valveteenust Haapsalus Kastani 28 ja 36 asuval valveobjektil. Vaidluse all ei ole asjaolu, et vahemikul 22.12.2006 kella 17.00-st kuni 26.12.2006 kella 10.30-ni murti valveobjektil lahti tööliste soojak ja tööriista konteineri uks ning pandi toime vargus. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja teavitas 27.12.2006 kirjaga kostjat vargusest, mille olid avastanud kostja enda töötajad. Kriminaalasja nr 6257000829 materjalidega on tõendatud, et ajavahemikus 25. - 26.12.2006 tungiti luku lõhkumise teel sisse Haapsalus Kastani 28 juures olevasse soojakusse ning varastati Duubel D OÜ-le kuuluvaid tööriistu kokku 56 437 krooni väärtuses. Vargus pandi toime kostja poolt valvataval territooriumil ja sissemurdmine toimus soojaku ja metallist akendeta konteineri lukkude lõhkumise
teel. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et ehituse territoorium on piiratud raudaiaga, mille restid olid lahti tehtud umbes 17 m kaugusel konteinerist. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja tagama kogu valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimise ajavahemikus: tööpäevadel ajavahemikus 17.00 kuni 08.00, puhkepäevadel ja riigipühadel ajavahemikus 08.00 kuni 08.00 või poolte kokkuleppimisel; kindlustama valveobjekti turvalisuse ning tõkestama tema käsutuses olevate õiguspäraste vahendite ja võimaluste piires ründed valveobjektile; tõkestama või kinni pidama isikuid, kes ebaseaduslikult tungivad või on tunginud valveobjektile või viibivad seal vastava loata või seadusliku aluseta; kinni pidama isikuid, kes oma käitumisega ohustavad valveobjekti turvalisust või puutumatust ning segavad täitjat (kostjat) mehitatud valve teenuse osutamisel. Seega pidi kostja lepingujärgselt tagama kogu objekti valve s.h seal asuva vara säilimise. Kohus leidis, et kostja jättis täitmata lepingust tulenevad kohustused tagada valvatava vara säilimise, tõkestama ebaseaduslikult tungivad isikud valveobjektile. Kostja vastuväited, et hageja ei täitnud lepingu p-s 4.2 sätestatud kohustusi, ei leidnud tõendamist. Piirete olemasolu valveobjektil on tuvastatud kriminaalasja materjalidega s.h piltidega (t.lk 111115). Tõendamist ei leidnud objektil valgustuse puudumine. Tõendamist leidis värava korrasolek ja et ruumid, milles hoiti materiaalseid väärtusi, olid lukustatud. Lukkude lõhkumine ja tööriistade vargus metallist konteinerist tuvastati kriminaalmenetluse käigus. Maakohus leidis, et hageja on tõendanud kahju olemasolu. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kostja poolt valvataval territooriumil olevatest soojakust ja tööriista konteinerist varastati hageja poolt hagiavalduses loetletud esemed kokku maksumuses 56 287 krooni. OÜ Duubel D arvega nr 143 (t.lk 160-161) on tõendatud, et kahjunõue esitati OÜ-le Mapri Projekt, kes maksekorraldusega nr 16214 on selle hüvitanud OÜ-le Duubel D. Maksekorraldusega nr 70 (t.lk 166) on tõendatud, et hageja on hüvitanud vargusega seoses tekkinud kahju OÜ-le Mapri Projekt. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud kahju olemasolu seoses vargusega. Seega kostja väide, et kuna vara kuulus teistele isikutele, ei ole kahju tekkinud hagejale, ei ole õige. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Lepingu p 6.1 järgi vastutab täitja lepingus ja selle lisades sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest vastavalt seadusele. Täitjapoolse materiaalse vastutuse aluseks on süüline käitumine s.o lepingus ja selle lisades fikseeritud kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, mis põhjustas tellijale varalise kahju. Kohus leidis, et kostja oli lepinguliste kohustuste täitmisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes, kuivõrd jättis tagamata valveobjektil mehitatud valve olemasolu. Sellega jättis kostja olulisel määral käibes vajaliku hoole järgimata ega taganud valvatava objekti ulatuses asuva vara säilimist. Seega on kostja jätnud oma kohustuse täitmata süüliselt. Kohus leidis, et kostja vastustus ei ole välistatud. Lepingu p-s 1.2 on sätestatud, et lepingu iga punkti tõlgendatakse koos teiste lepingu punktidega, lähtudes lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu kui terviku tähendus on valve tagamine kogu valvataval objektil ja objekti piires teatud esemete valvamise suhtes erandite tegemine ei ole mõistlik, arvestades lepingu eesmärki. Sama seisukohta kinnitab ka lepingu p-s 2.1.3 sisustatud mõiste valve - valveobjekti ja selle ümbruse jälgimine, ohu või kallaletungi avastamiseks ja ennetamiseks ning valveobjekti puutumatuse tagamiseks. Seega on pooled kokku leppinud, et lepingu iga punkti tõlgendamine peab olema koostoimes terve lepinguga. Tulenevalt VÕS § 23 lg-st 4 peab lepingu laiendamisel kaudsete kohustustega kohaldama hea usu põhimõtet koos mõistlikkuse põhimõttega. Võlasuhte poolt kaudseteks kohustuseks peetakse tavaliselt lojaalsuskohustust, kaitsekohustust ja koostöökohustust. Valveteenuse osutamise lepingu näol on tegemist usaldusele rajaneva ja poolte
vahel pikaajalise lepinguga, mille eesmärk on tagada valvataval objektil vara säilimine. Kohus leiab, et mõistliku inimesena ei saanud lepingu sõlmimisel pooled eeldada, et igapäevaselt vormistatakse eraldi aktid tööriistade üleandmiseks ükshaaval, mis asusid lukustatud metallist konteineris. Lepingu p-s 6.7 on pooled kokku leppinud, et hageja ei pea valvele kirjalikult üle andma ehitusobjektil paiknevaid soojakuid, tellinguid, raketisi, kraanasid, raskeid seadmeid ja materjale jmt. esemeid, mis on objektile tarnitud ning mille olemasolust ja kogust ja maksumust on võimalik tõestada vastavate saatelehtedega. Lepingu lisa nr 2 p 2 ei muuda eeltoodud lepingu tingimuse sisu. Kohus leiab, et ametialase juurdluse läbiviimata jätmine ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest. Kostjale oli teada, et toimus vargus ja seda uurib politsei. Kostjal ei olnud takistusi koos hagejaga viia läbi ametialast juurdlust, kuid kostja oleks pidanud üles näitama ise huvi, kuna tema kohustuste täitmise ajal toimus vargus. Materiaalsest vastutusest vabanemise eeldused lepingu p 5.1.6 järgi ei ole täidetud. Kostjal oli lepingu p 5.1.8 kohaselt õigus mitte võtta valve alla hageja ruume, soojakuid, konteinereid, mille uste, akende, lukkude tehniline seisukord oli mitterahuldav, kuid nimetatud asjaolu ei ole tõendatud. Kriminaalmenetluses on kostja töötajad andnud tunnistusi, et uste, akende ja lukkude tehniline seisukord oli rahuldav. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata, sest hageja oli kostja nõude selle põhjendatud osas tasaarvestatud. Lepingu p-de 7.1 ja 7.2 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale valveteenuste eest 38 krooni tunnis ja 76 krooni tunnis riiklikel pühadel, millele lisandub käibemaks. Kohus leidis, et kostja ei saa nõuda tasu aja eest, mil reaalselt teenust ei osutatud. Seega ei ole kostjal õigust nõuda tasu jaanuarikuu 2007 eest arve nr 347 alusel ja arve nr 339 alusel osaliselt, kuna varguse ajal kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Kohus leiab, et 22.01.2007 tasaarvestamise avaldusega tasaarvestas hageja kostja poolt valveteenuse eest hagejale esitatud arved summas 24 130 krooni oma kahju hüvitamise nõudega kattuvas osas. Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimisest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka viivise arvestus. Tasaarvestust ületavas osas esitas hageja nõude kohtusse 32 157 krooni saamiseks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Apellatsioonkaebus
6.Kostja palub kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning mõista hagejalt välja 38 696 krooni 85 senti põhivõlga ja 38 696 krooni ja 85 senti viivist. Menetluskulud palub apellant jätta hageja kanda. Kohus rakendas valesti materiaalõiguse norme ja hindas vääralt tõendeid. Kohus viitab otsuses kriminaalasjale ebaõigesti, sest uurimine ei ole veel lõpule viidud. Kohus on leidnud otsuses, et lepingut ei pea täitma, kuigi lepingu p 4.2.12 nägi ette, et vara valve alla andmiseks tuli koostada üleantud vara kohta akt. Asjaolud jäid kohtu poolt tuvastamata üleandmise akti esitamata jätmise tõttu. Akti koostamine oli oluline, et tuvastada, milline vara anti antud kuupäeval valve alla, kas vara oli soojakus või konteineris ja milline oli selle turuväärtus. Lepingu p 12.3 ja lisa 3 kohaselt võisid kolmandad isikud astuda lepingusse poolte kirjalikul nõusolekul. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et konteinerisse sissemurdmisel varastati OÜ-le Duubel D kuuluvaid tööriistu, kuid kahju tekkis OÜ-le Mapri Projekt. Nendel osaühingutel ei olnud aga apellandiga seost. Kohus nõustus vastustajaga, et apellant ei osutanud valveteenust jaanuaris 2007, mille eest esitas apellant arve nr 347. Samas ei ole vastustaja poolt esitatud mingeid pretensioone valveteenuse
osutamise kohta jaanuaris 2007. Vastavalt lepingu p-dele 2.12, 10 ja 4.2.6 kehtis leping kuni 12.01.2007. Seega pidi jaanuari arves näidatud summa olema arvestatud lõplikul tasaarvestamisel. Vastavalt lepingu p-le 3.4 on apellandi vastutus piiratud 50 000 kroonini, kuid kohus lähtus hageja nõudest. Kui kohus nõustuks apellandi tasaarvestusnõudega, siis tuleks välja mõista 20 988 krooni 55 senti, millele apellant tegelikult vastu vaidleb. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja peab kohtuotsust õigeks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja ei põhjenda otsust TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus on õigesti hinnanud poolte vahel sõlmitud lepingu sisu, pooltevahelist praktikat ja tuvastanud, et poolte vahel kehtinud tava kohaselt ei antud apellandi poolt valvatavat vara igakordselt eraldi akti alusel üle, vaid see lukustati taraga piiratud objektidel asuvasse soojakusse ja konteinerisse ning apellant valvas neid objekte. Seega hõlmas valveteenuse osutamise leping mh objektil asuvate konteinerite ja soojakute valvamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei ole kriminaalasjas tuvastatud faktid tõendiks tsiviilasjas. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on kriminaalasjas kogutud tõendid tõenditeks tsiviilasjas. Kriminaalasjas on tuvastatud, et ehituse territoorium oli piiratud raudaiaga, et objektil olnud soojakusse ja konteinerisse oli sisse murtud ja sealt OÜ-le Duubel D kuulunud esemeid varastatud. Hageja tõendas, et peatöövõtja OÜ Mapri Projekt hüvitas OÜ-le Duubel D varastatud esemete maksumuse, millise summa omakorda hüvitas hageja. Kuna tõendamist leidis kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumine, rahuldas maakohus õigesti hageja nõude. Samuti on vastuhagi rahuldamata jätmise osas kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei korda põhjendusi. Valveteenuse osutamine jaanuaris 2007 tõendamist ei leidnud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks ja apellandi poolt soovitud lahendi tegemiseks. Hagihinna muutmine ja riigilõivu väljamõistmine
9.Vastustaja on seisukohal, et ringkonnakohus on võtnud apellatsioonkaebuse menetlusse ekslikult, kuna apellant ei ole tasunud riigilõivu seadusega sätestatud määras. TsMS § 137 lg 2
kohaselt, kui pool on edasi kaevanud otsuse nii hagi kui vastuhagi osas, liidetakse kaevatava otsusega lahendatud hagi ja vastuhagi hind kaebuse esitamisel, kui haginõuded teineteist ei välista. Kui haginõuded teineteist välistavad, lähtutakse suurema hinnaga hagist. TsMS § 137 lg 4 (jõustus 01.01.2009) kohaselt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võetakse otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Apellant on vaidlustanud Harju Maakohtu 11.12.2009 otsuse vastustaja kasuks välja mõistetud 32 157 krooni osas ja palub mõista vastustajalt apellandi kasuks välja 11.08.2006 lepingu kohaselt 38 696 krooni 85 senti põhivõlga ja 38 696 krooni 85 senti viivist. Hagi on esitatud 15.08.2007. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-82-09 märkinud, et TsMS § 137 lg 4 ei saa kohaldada hagide suhtes, mis on esitatud enne nimetatud sätte jõustumist ehk enne 01.01.2009. Seega on kohane tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 38 696 krooni 85 sendi asemel 70 853 krooni 85 senti (32 157 krooni + 38 696 krooni 85 senti), mille pealt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 8500 krooni. Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 7500 krooni, s.o 1000 krooni seadusega ettenähtust vähem. Seega tuleb apellandil tasuda apellatsioonkaebuselt täiendavalt riigilõivu 1000 krooni. See summa tuleb apellandilt TsMS § 179 alusel välja mõista riigituludesse. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
U.Loonurm
R.Allikvere
E.Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.