Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2009 Tartu
Tsiviilasi
OÜ Uus Rada pankrotimenetlus
Tsiviilasja number
2-09-50275
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu - võlgnik: OÜ Uus Rada, reg nr 11476177, postiaadress Munga 9, Tartu 51007 - võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige Urmas Moggom - ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Anne Tammer, Advokaadibüroo Tammer ja Tammer, asuk Kalevi 9, Tartu 51010, e-post: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
Lõpetada OÜ Uus Rada (reg nr 11476177, postiaadress Munga 9, Tartu 51007, juhatuse liige Urmas Moggom ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
Võlgnik esitas pankrotiavalduse 1. oktoobril 2009. a. Võlgnikul puudub vara, samas kohustusi on 265 683.86 krooni. Äriideeks oli Tartu Linnavalitsuselt renditud äriruumi allrentimine. See aga ei õnnestunud. 8. oktoobri 2009. a määrusega algatas Tartu Maakohus OÜ Uus Rada pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Anne Tammeri (tl 10).
Võlgnik on äriregistrisse kantud 14. veebruaril 2008.a. Osakapital on 40 000 krooni. Ühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud kogu aeg alates 4. märtsist 2008.a. Urmas Moggom. Võlgnikul on vara kokku 2 krooni. Kohustusi on kokku 345 287 krooni, sellest on võlg Tartu Linnavalitsusele üürilepingu alusel 265 684 krooni, ülejäänud kohustus on võlgnikul Urmas Moggomi ees. Maksuvõlad puuduvad. Kahe tegutsemisaasta jooksul ei ole võlgnik suutnud äriühingus majandustegevust alustada ega tulu teenida. Kuigi äriplaaniks oli Tartu linnalt 17. aprillil 2008. a üüritud äriruumi Riia 11 allüürile andmine, ei suutnud võlgnik sinna kuni 3. veebruarini 2009. a allüürnikke leida.Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel alates 1. jaanuarist 2009.a. Võlgnik ei soovinud neid ruume teistsugusel sihtotstarbel kasutada ja ärikulud kasvasid. Suurimaks kuluallikaks on olnud äriruumi üürilepingust tulenevad üür ja kõrvalkulud. Võlgnik ise peab maksejõuetuse põhjuseks suutmatust ette näha majanduslangust. Seoses majanduslangusega tekkis palju üüripindade pakkujaid ja väehenes samas nõudlus. Peamiselt selletõttu ei suutnud võlgnik allüürilist leida ja oma äritegevust käima saada. Muud äriplaani ei olnud, seega muutus võlgnik sisuliselt üürilepingu sõlmimisest maksejõuetuks. Võlgnik on maksejõuetu alates 2008. a juunikuust.
Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku juhatuse liige põhjendas oma tegevusetust pankrotiavalduse esitamisel oma pikaaegse haigusega ja lootusega jõuda Tartu linnaga kokkuleppele üürivõla asjus. Juhatuse liige on nõus tasuma menetlsukulud.
Ajutise halduri aruandega ja võlgniku pankrotiavaldusega on tõendatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku tegevus ei ole kunagi käivitunud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et menetluses puuduvad vahendid edasise pankrotimenetluse kulude katteks ja puududvad vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus oma äriplaani realiseerida ning üüripindade nõudluse vähenemine üleüldiselt majanduskriisi tingimustes. Pankrotiavaldus on esitatud hilinenult. Pankrotiavalduse hilinenud esitamine on iseenesest raske juhtimisviga, kuna see suurendas oluliselt võlgniku kohustusi ja süvendas maksejõuetust. Samas väidab võlgniku juhatuse liige, et ta oli perioodil, mil maksejõuetus süvenes pikaaegselt haiguslehel. Kui juhatuse liikme tervislik seisund tõepoolest ei võimaldanud temal tegeleda nõuetekohaselt äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisega, siis ei pruugi kohustuste rikkumine olla toimunud tahtlikult või raske holetuse tõttu.
Kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja menetluse finantseerimisest ei ole kohtu teada ükski võlausaldaja huvitatud, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Uus Rada dokumendid anda hoiule Urmas Moggom ́ile.
Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 10,5 töötunni eest 11 400 krooni ja hüvitusena tehtud ja tehtavate kulutuste eest 1440 krooni, mis välja mõista Advokaadibüroo Tammer ja Tammer OÜ kasuks. Võlgniku esindaja taotlusele vastu ei vaielnud ja oli nõus menetluskulud tasuma. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.