Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-09-29393 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule 18.06.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu otsusega välja OÜ Langersen pankrot. OÜ Aktiva Finants esitas OÜ Langersen pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotivõlgniku vastu summas 4 083 334 krooni. 18.05.2009.a. toimunud OÜ Langersen (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul jäi Aktiva Finants OÜ nõue summas 4 083 334 krooni tunnustamata, kuna OÜ Anina vaidles nõudele tervikuna vastu. OÜ Aktiva Finants (võlausaldaja) omas OÜ Langersen (võlgnik) vastu nõuet, mis tulenev võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenu- ja krediidilepingust. Vastavalt laenulepingu 29.02.2008.a. punktile 1.1.1. oli võlausaldaja kohustatud andma võlgnikule tema taotlusel laenu summas 9 000 000 krooni. Seisuga 15.07.2008.a. oli võlausaldaja väljastanud laenu summas 8 083 334 krooni. Lepingu punkti 1.2. kohaselt kohustus võlgnik kogu laenusumma koos intressidega tagastama hiljemalt 31.07.2008.a. Lepingu punkti 1.4.1. kohaselt kohustus võlgnik tasuma laenu jäägilt intressi 12 % aastas. Intressi arvestamine algab laenusumma laenusaajale ülekandmise päevast ja lõpeb kogu laenusumma tagastamisega. Lepingu tähtaja saabumise seisuga 09.12.2008.a. oli võlgniku poolt tasumisele kuuuv intress summas 660 156 krooni. Seisuga 09.12.2008.a. oli laenusaaja poolt tasumata laenu põhisumma 8 083 334 krooni ning intressi summa 660 156 krooni, kokku võlgnevus 8 743 490 krooni. Vastavalt krediidilepingu 27.05.2008.a. punktile

2-09-29393 Pooled ei vaidle, et OÜ Aktiva Finants nõue OÜ Langersen (pankrotis) vastu summas 4 083 334 krooni on põhjendatud hagis toodud asjaoludel ja tõendatud OÜ Langersen (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga, OÜ Aktiva Finants nõudeavaldusega pankrotihaldurile OÜ Langersen vastu, laenulepinguga 29.02.2008.a., Hansapanga kontoväljavõtetega laenusumma ülekandmise kohta, intressi tagastamise graafikuga, krediidilepinguga 27.05.2008.a., laenu tasumise graafikuga, nõude osalise loovutamise teatega OÜ-le Julianuse Inkasso ja OÜ-le Mattel Grupp, maksekorraldustega laenu tasumise kohta (t.l. 61-.72, 79-81). Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et OÜ-l Aktiva Finants on nõue 4 083 334 krooni OÜ Langersen (pankrotis) vastu, nõue on põhjendatud ja tõendatud, nõue oli esitatud õigeaegselt OÜ Langersen pankrotimenetluses. Seega tuleb hagi rahuldada ja lugeda tunnustatuks OÜ Aktiva Finants nõue OÜ Langersen (pankrotis) pankrotimenetluses summas 4 083 334 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 125 lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Käesolevas asjas ei ole võimalik kindlaks määrata hüve, mida hageja on hagi rahuldamise korral õigustatud saama. Seega tuleb hageja haginõue lugeda mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. TsMS § 162 lg 1järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates (tsiviilasja nr. 3-2-1-68-06) on kulude tõendatuks lugemine jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust. Seaduses ei ole nõutud tingimata õigusabiarvete või muude raamatupidamise algdokumentide kohtule esitamist. Kui esitatud kuludokumendid ei ole kohtu arvates kulude tõendamiseks piisavad, võib ta nõuda täiendavate dokumentide, mh arvete või pangaväljavõtete esitamist. Maakohtu arvates on kostja esindaja poolt esitatud kuludokumendid kulude tõendamiseks piisavad. Samuti viitab kohus Riigikohtu 12. detsembri 2006. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06, milles Riigikohus leidis muu hulgas seda, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 5 250 krooni, esindustasu 6 600 krooni ja hageja esindaja sõidukulu 1 704 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt hageja kohtukulude nimekirjale, leiab, et hageja menetluskulusid tuleb vähendada. Kohus tuvastas, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 5 000 krooni (17.06.2009.a. 250 krooni ja 06.07.2009.a. 4750 krooni), seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 5 000 krooni. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt 3(4)

2-09-29393 sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär (kroonides) mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast maksimaalselt 200 000 krooni. Hageja poolt esitatud taotlus õigusabikulude 6 600 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Hagejale esitatud esindustasu arve kohaselt on hagejale osutatud õigusabi hagiavalduse koostamise eest 2 000 krooni ja vastuse koostamise eest 1 500 krooni, kohtuistungil 1 tunni eest on tasu 1 500 krooni ja täiendavate dokumentide esitamise eest 500 krooni, kokku 5 500 krooni, millele lisandub käibemaks 1 100 krooni, seega kogusummas on õigusabi arve 6 600 krooni. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu on põhjendatud õigusabikulud hagiavalduse koostamisel ja hageja seisukoha esitamisel kostja vastusele kokku 1 500 krooni ning hageja esindaja kohtuistungil viibimine koos täiendavate dokumentide esitamisega 1 500 krooni. Seega kohus loeb põhjendatuks kulutused õigusabile 3 000 krooni ulatuses, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o. kokku 3 600 krooni, milline summa tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt ka hageja esindaja sõidukulud summas 1 704 krooni arvestusega 4 krooni kilomeeter kokku 426 kilomeetrit, kohus leiab, et sõidukulude arvestus on liialt suur ja mõistlik oleks sõidukuluna arvestada 2 krooni kilomeeter, seega on kohtu arvates põhjendatud sõidukulu 852 krooni, milline summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks seoses hageja esindaja kohtuistungil viibimisega 09.11.2009.a. Kuna kostja soovis oma kirjalikus vastuses hagile 24.07.2009.a. asja arutamist kohtuistungil, siis on kohtu arvates igati põhjendatud hageja katud kulutused seoses kohtuistungiga Narva kohtumajas.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.