2-08-56056/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ (hageja õiguseellane) ja kostja 21.08.2006 interneti vahendusel lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas SMS Laen OÜ kostjal võtta kiirlaenu (edaspidi nimetatud ka laenuleping). 30.12.2006 esitas kostja ka laenutaotluse 3 000 krooni laenu saamiseks kolmekümneks päevaks intressiga 700 krooni (laenu perioodiks). SMS Laen OÜ rahuldas taotluse ja kandis 30.12.2006.a kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma 3000 krooni ja intressi 700 krooni tagasi maksma hiljemalt 29.01.2007. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. SMS Laen OÜ on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ning esitanud võlateatised, milles palunud võlgnevuse likvideerida. 06.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas SMS Laen OÜ eelnimetatud nõuded kostja vastu hagejale. Nõuded loovutati hagejale koos kõikide seadusest ja laenulepingust ning nõude loovutamise lepingust tulenevate õigustega. 28. juuli 2008.a seisuga on laenu väljastamise päevast möödunud 576 päeva. Lähtudes laenulepingu punktist 4.2.3 moodustab 3000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,7780% päevas. Seega on hagejal kostja vastu 28. juuli 2008.a seisuga tasumata intressi nõue kogusummas 13 443.84 krooni (s.o 3000 kr x 576 p x 0,7780%). Laenulepingu punkti 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Laenu tagastamise tähtajast (29.01.2007.a) on 28. juuli 2008.a seisuga möödunud 546 päeva ning seega moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 8 190 krooni (s.o 3000 kr x 546 p x 0,5%). Lisaks on hagejal laenulepingu punkti 14 järgi õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtaegselt tagastanud laenu summas 3000 krooni, mis on vaadeldav lepingu punkti 9 rikkumisena, mis annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi summas 1 500 krooni. Laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt on nõudekirja, korduva nõudekirja ja hagiavalduse kohtule esitamisel hagejal õigus ka laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel leppetrahv 350 krooni ning hagiavalduse esitamisel leppetrahv 1 000 krooni. Seega kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks kostjalt väljamõistmisele 1 500 krooni (s.o 150 kr + 350 kr + 1000 kr).

7.Kostja ja SMS Laen OÜ vahel 21.08.2006 sõlmitud lepingut nr XXX (laenulepingut) saab käsitleda krediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 tähenduses. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Hageja leiab, et on õigustatud nõudma kostjalt intressi alates laenu väljastamise päevast (30.12.2006.a) kuni kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Hageja on arvestanud intressi kuni 28. juulini 2008.a (kokku summas 13 443.84 kr). Hageja on seejuures tuginenud laenulepingu punktile 4.2.3. Kohus hageja toodud käsitlusega ei nõustu. Lepingu alusel sai kostja laenu (krediiti) 3000 krooni 30 päevaks. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punktis 4.2.3 on pooled käesoleval juhul kokku leppinud, et 3000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 23,3% laenu perioodiks (s.o 0,78% päevas) laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 700 krooni. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikus oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Esitatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senise praktikaga (vt nt: Riigikohtu 29. jaanuari 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) või 5. novembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15)). Tulenevalt ülaltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi (s.t tasu laenu kasutamise eest) 700 krooni ulatuses. Ülejäänud osas on hageja kõnealune nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu.