Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-09-25478

ASJAOLUD

01.06.2009 esitas OÜ S Harju Maakohtule avalduse OÜ Apankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud täitmata 01.03.2006 laenulepingu järgsed kohustused ning on võlausaldajale võlgu 4 762 822 krooni. Võlausaldaja palus välja kuulutada OÜ A pankrot. Harju Maakohtu 06.10.2009 määrusega on kohus OÜ A pankrotimenetluse algatanud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Aivar V . 04.11.2009 ja 24.11.2009 esitas Aivar V ajutise halduri esialgse ja täiendava aruande. Kohus arutas pankrotiavaldust 15.07.2009 eelistungil ja ajutise halduri aruannet 05.11.2009 ja 25.11.2009 kohtuistungitel.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

OÜ Aon äriregistrisse kantud 22.11.2005. Võlgniku juhatuse liikmeks on BL. Võlgnik tegeles kinnisvaraprojekti arendamisega Muuga sadama vahetus läheduses, projekti sisuks oli kinnistute omandamine, nende väärtuse tõstmine läbi detailplaneeringu kehtestamise ning kinnistute müük. Võlgnik on perioodil 19.12.2006 – 11.12.2006 omandanud 7 kinnisasja Jõelähtme vallas, Uusküla külas, müünud pole võlgnik ühtki kinnisasja. ERI Põhja-Eesti Kinnisvara OÜ (hindaja Kristin R ) poolt 16.09.2008 kõigile võlgniku kinnistutele antud turuväärtuse eksperthinnangu kohaselt oli 28.08.2008 seisuga võlgniku 7

2(5)

Tsiviilasi nr 2-09-25478 kinnistu turuhind kokku 105 065 000 krooni. Ajutine haldur märgib, et käesoleval ajal on kinnistute turuhinna määratlemine võrdlusmeetodil keeruline, lisaks on äri- ja tööstusmaa müügihinnad hindamisest möödunud 14 kuu jooksul täiendavalt langenud. Teisest küljest, pärast hindamist on osade kinnistute suhtes kehtestatud detailplaneering, mis ühelt poolt tõstab (olenevalt lubatud ehitusmahust) kinnistute väärtust ja teiselt poolt tekitab kohustuse tasuda müügitehingult käibemaksu. Võlgniku varad 1) arvestades kinnisasjade üldist hinnalangust 2008. ja 2009. aastatel ning lähtudes võlgniku esitatud ekspertarvamusest ja võlgniku poolt oma kinnistutele 2008. majandusaasta aruandes antud väärtusest, hindab ajutine haldur võlgniku kinnistute väärtuseks kokku mitte enam kui 73 545 500 krooni; 2) raha kassas kokku 40 000 krooni. Vara kokku hinnanguliselt 73 585 500 krooni. Võlgniku kohustused Halduril olemasoleva info kohaselt on võlgnikul vähemalt allpool loetletud kohustused: - võlg Swedbank AS’ile 62 755 492 krooni (investeerimis-laenuleping); - maksuvõlg kokku on 194 729 krooni; - võlg OÜ-le S 5 058 930 krooni; - võlg OÜ-le H 12 620 863 + 76 003 + 1 596 860 krooni (3 laenulepingut) - võlg OÜ-le VV 1 696 038 + 7 190 031 (2 laenulepingut); - võlg OÜ-le BL K G 16 153 344 krooni). Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi vähemalt summas 107 342 290 krooni. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Kuna praktiliselt kogu võlgniku vara koosneb hoonestamata kinnisasjadest ja kinnisvara (s.h äri- ja tootmismaa) hinnad Eestis 2008. ja 2009. aastatel on nii hinnastatistika kui ekspertarvamuste järgi olulisel määral langenud, on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks kinnisvarahindade üldine langus. Ajutine haldur märgib samas, et turusituatsiooni arvestades võib eeldada, et võlgniku kinnisvara reaalne väärtus võib selguda alles vara müügi käigus. Aruannetest nähtub, et võlgnikul puudub igapäevane majandustegevus tavapärases tähenduses ning tegemist on sisuliselt üht kinnisvaraarendust teostava äriühinguga, mille maksejõuetuse või selle puudumise määrab ära võime realiseerida omandatud kinnistud võimalikult kasumlikult peale nende väärtuse tõstmist läbi detailplaneeringu kehtestamise enne, kui kaasatud laenukapitalist lähtuvad intressi- ja viivisekulud ületavad võimaliku kasumi. Võlgnik ei ole suutnud ettevõetud kinnisvaraarendust enne majanduskriisi puhkemist lõpule viia ja arendatavaid kinnistuid soodsas turusituatsioonis võõrandada. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei ole ajutine haldur märkinud kuriteo tunnustega tegusid ega juhatuse liikme juhtimisvigu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Samas märgib haldur, et 3(5)

Tsiviilasi nr 2-09-25478 nähtuvalt võlgniku Swedbank’i pangakonto väljavõttest on endisele osanikule ja juhatuse liikmele ÜS’ale 2007. ja 2008. aastal tagastatud laenu kokku üle 400 000 krooni. Samuti on endisele juhatuse liikmele ja osanikule MK’ile 2007 tagastatud kokku laenu üle 100 000 krooni. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 16 200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 346 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - suhtlemine võlgniku esindajatega – 2 tundi; - järelpäringute esitamine – 1 tund; - dokumentide analüüs, ajutise halduri aruannete koostamine – 9,5 tundi; - kohtuistungil viibimine – 1 tund. Ajutise halduri tasu kokku 16 200 krooni (13,5 tundi x 1 200 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Aivar V välja mõista 6 000 krooni, s.h bürooruumide kasutamine, teabenõuete koostamine, postikulud, telefon, fotokoopiad, tasulised päringud registritest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 sätestab, et juriidilise isiku poolt toime pandud raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, karistatakse rahalise karistusega. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanded ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara hinnanguliselt 73 585 500 krooni eest, kohustusi vähemalt 107 342 290 krooni eest. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Aivar V on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ A pankrotihalduriks. Aivar V tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas s uses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-09-25478 PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget BL’t (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 07. jaanuaril 2010, kell 10.45. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.