Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
08.12.2009, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-57571
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ S pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Võlgnik: OÜ S (registrikood xxx, asukoht xxx), juhatuse liige M K
Kohtuistungi toimumise aeg
19.11.2009
Istungil osalejad
Võlgniku esindaja M K Ajutine pankrotihaldur P Sepper
Lõpetada OÜ S (registrikood xxxx asukoht xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohustada pankrotihaldurit kustutama OÜ S (registrikood xxx) registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur PSepper ajutise pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda OÜ S (registrikood 10923579) dokumendid hoiule juhatuse liikmele MK (ik xxx). Avaldada Ametlikes Teadaannetes OÜ S (registrikood xxx) teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Pankrotihaldur PSepperi (ik xxx) töötasuks määrata 18 480 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ja kanda see PSepperi kontole nr. xxxxxxxxxxxx ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 3 081,90 krooni ja kanda see OÜ Haldur pangaarvele nr. xxxxxxxxxxxxxxx ning välja mõista eelnimetatud halduri töötasu ja kulutused võlgnikult. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 03.11.2009 esitas OÜ S pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik on maksejõuetu alates aprill 2009. maksejõuetuse põhjuseks on müügimahtude vähenemine, tingituna muutunud turuolukorrast ja selle tagajärjel ettevõtte aktiivsuse lõppemine. Kuna kokku on võlgu 1 582 068.41 krooni ja vara 129 306 krooni ei suuda ettevõte oma kohustusi täita. Ning sel põhjusel on pankrotiavaldus esitatud. 09.11.2009 Harju Maakohtu määrusega on pankrotimenetlus algatatud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks PSepper. Ajutise pankrotihalduri arvamus Pankrotimenetluse algatamise seisuga on majandustegevus lõppenud ning võlgnikul on käibevara bilansilises väärtuses kokku 72 073,43 krooni ning põhivara 56 982 krooni. Võlgniku kohustuste esialgne kogusumma moodustab 1 821 599,60 krooni. Võlgnikul puuduvad varad ja majandustegevus, ta ei suuda püsivalt tasuda võlausaldajate nõudeid. Andmetele tuginedes võib teha järelduse, et välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Makseraskused tekkisid 2008.a. ja alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a. alguses. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu juhatuse liikme tegevuses ei ole tuvastatud. Makseraskuste tekkimine ulatub aastasse 2007., mil sel ajal üüritavates kaupluseruumides Raua 51 toimus üleujutus, mille tagajärjel riknes suures ulatuses kaup ja kaupluse sisustus. Üleujutuse tagajärjel kanti 2008.a. maha vara 1 550 000 krooni eest. Äriühing koliti uutesse ruumidesse ning tegevuse taaskäivitamisse investeeriti olulised summad. 2008.a. müüki mõjutas negatiivselt üldine majanduslangus: riigieelarveliste asutuste tellimuste arv vähenes oluliselt, turule ilmusid uued konkurendid, mis tõi kaasa hinnasõja ning kasumimarginaalide languse. Sama aasta lõpus lahkus töölt koos kliendibaasiga teine võtmetöötaja. Eeltoodu alusel kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu juhatuse liikmete tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Halduri järeldused, et vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kuigi võlgnik on maksejõuetu, ei ole vara puudumise tõttu võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ning kohtul on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Tulenevalt PankrS 30 lg 1 sätestatust ei lõpeta kohus osundatud seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet ei ole nõusolekust maksta nimetatud summat allakirjutanule teatanud, samuti mitte ka võlgnik ega kolmandad isikud. Ülaltoodu alusel ning tuginedes PankrS § 29 lg 1 sätestatule, on seaduslik alus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, seoses sellega, et puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks ja varade tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused.
Võlgniku seaduslik esindaja on haldurile kinnitanud, et ta on nõus tema määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks. Tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst, palub määrata haldur ajutise pankrotihalduri PSepperi töötasuks 18 480 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 3 081,90 krooni ning välja mõista need võlgnikult. 19.11.2009 kohtuistungil võlgnik nõus ajutise halduri aruande ja tasu taotlusega. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku kohustuste kogusumma 1 821 599.60 kroonini. Majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul reaalselt vara ei ole. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur võlgniku enda poolt märgitud põhjust, et on üldine majanduslangus, turule tulid uued konkurendid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda OÜ S dokumendid hoiule juhatuse liikmele MK (ik xxx).
Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Käesoleva menetluse keerukust arvestas lähtub allakirjutanu tunnihinnast 1 200 krooni. Eeltoodu alusel ning tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst, palub haldur määrata ajutise pankrotihalduri PSepperi töötasuks (15,4 töötundi * tariif 1200)= 18 480 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 3 081,90 krooni ning välja mõista need võlgnikult. 19.11.2009 toimunud kohtuistungil võlgniku esindaja nõus kandma eelmärgitud kulutused, kinnitades nõustumist oma allkirjaga kohtuistungi protokollis. Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.