Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldaja sunnitud tasuma hüpoteegi summa ning täitemenetluse kulud kohtutäitur O Kutsmei’le 25.01.2008.a. kokku summas 2 094 459 krooni. 06.02.2009.a. nõudekirjas teavitas võlausaldaja võlgnikku tema võlgnevusest summas 1 770 000 krooni ning palus võlgnetava summa viivitamatult tasuda. 09.03.2009.a. nõudekirjas teavitas Swedbank võlgnikku nõude esitamisest summas 1 770 000 krooni ning palus selle 10 päeva jooksul tasuda. Kirjas asus Swedbank seisukohale, et tema nõue on võlausaldaja nõudega solidaarne. Võlgnik ei ole võlausaldajale tänaseni midagi, isegi osaliselt täitnud. Samuti ei ole midagi täitnud kaastagatise andjad J. T, M. S , S D OÜ. Võlausaldaja Swedbank on 10.08.2009.a. esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgniku vastus Võlgniku hinnangul puudub avalduse esitajal tema vastu käesoleval hetkel sissenõutavaks muutunud nõue. Avalduse esitajal ei saa võlgnikult nõuda käenduslepingute alusel täitmist – vastav õigus on VÕS § 167 lg 5 alusel Swedbankil. Avalduse esitaja on oma nõude esitamisel tuginenud küll VÕS § 167 lg-le 1, mis sätestab tagatiste ülemineku nõude loovutamise korral (sh on see säte kohaldatav seaduse alusel toimuva nõude ülemineku korral – vt VÕS § 173 lg 2), kuid on jätnud täielikult tähelepanuta sama paragrahvi 5. lõike, mis reguleerib tagatiste üleminekut nõude osalise loovutamise korral. Nimelt sätestab VÕS § 167 lg 5, et nõude osalise loovutamise korral jääb uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Sisuliselt tähendab eeltoodu seda, et kui vana ja uus võlausaldaja ei ole kokku leppinud teisiti, saab uus võlausaldaja, kellele nõue osaliselt loovutati, nõude suhtes eksisteerivaid tagatisi kasutada üksnes ulatuses, milles tagatise realiseerimisest saadu ei ole vajalik nõude loovutanud võlausaldaja enda nõude rahuldamiseks. Käesolevale juhtumile kohaldatuna tähendab eeltoodu aga seda, et Swedbankil on nõude loovutamata osas eesõigus tagatiste arvel nõude rahuldamiseks ning avalduse esitajal tekib õigus rahuldada temale üle läinud nõue tagatiste arvelt selles osas, mis jääb tagatiste realiseerimisest järgi pärast Swedbank nõude rahuldamist. Swedbank on võlgniku vastu esitanud käendusest tuleneva nõude (vastupidiselt avalduse esitaja väidetele), mis nähtub muuhulgas pankrotiavalduse lisaks olevast Swedbanki 09.03.2009.a. kirjast nr 200.120.030/006062 ning Swedbanki 11.08.2009.a. kirjast nr 200.103-030/36526 G.T . Viimati nimetatud kirjas on Swedbank esitanud Võlgniku vastu korduva nõude mõlemast käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vastavalt käenduslepingust 07-135057-KÄ/4 (tagati laenulepingust 1 tulenevaid nõudeid) summas 145 000 krooni ja käenduslepingust 07026475-KÄ/2 (tagas laenulepingust 2 tulenevaid nõudeid) summas 1 625 000 krooni, kokku seega 1 770 000 krooni. Ühtlasi on Swedbank nimetatud kirjas esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse ning märkinud VÕS § 167 lg-le 5 tuginedes, et Swedbankil on eesõigus käenduste arvel nõude rahuldamiseks ning AL (võlausaldajal) tekib õigus rahuldada temale üleläinud nõue tagatise arvelt selles osas, mis jääb tagatiste realiseerimisest järgi pärast Swedbank nõude rahuldamist. Olukorras, kus Swedbankil on eesõigus Võlgniku poolt antud käendustele ning Swedbank on võlgniku vastu esitanud nõude kogu käenduste piirsumma ulatuses, ei saa avalduse esitajal olla võlgniku vastu käendusest tulenevat nõuet. Eelistung Eelistungil 11.11.2009. a võlausaldaja jääb esitatud avalduse juurde. Võlausaldaja esindaja hinnangul on eesõigus panga ja võlausaldaja vaheline küsimus, võlgnik sellele tugineda ei saa. Võlgniku esindaja leiab, et võlausaldajal ei ole sissenõutavat nõuet. Viitab VÕS § 167 lg-le 5. Avaldaja ja Swedpanga vahel ei ole mingit kokkulepet selle kohta, et pank eesõigust ei kasuta ja novembris esitatud kiri näitab, et mingit nõuet ei olegi olemas. Tagatise andajad on solidaarvõlgnikud - see on elementaarne tsiviilõiguslik tõde.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et GTi pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas 18.06.2009. a võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte ja vaidles sellele vastu. (tl 23-24). Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgniku poolt 04.11.2009. a esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal puudub sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu, õigus võlgnikult nõuda käenduslepingute alusel täitmist kuulub VÕS § 167 lg 5 alusel AS-le Swedbank. (tl 91). Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Võlausaldaja leiab, et temal on võlgniku vastu nõue VÕS § 167 lg 1 alusel, kuna avalduse esitajale on üle läinud käenduslepingutest tulenevad õigused. Avalduse esitaja oli sunnitud tasuma hüpoteegisumma ning täitemenetluse kulud kokku 2 094 459 krooni. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et VÕS § 167 lg 5 alusel ei saa võlausaldajal olla käesoleval hetkel võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, mis annaks aluse pankrotimenetluse algatamiseks. VÕS § 167 lg 5 kohaselt jääb uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Seega saab isik, kellele nõue osaliselt loovutati, nõude suhtes eksisteerivaid tagatisi kasutada üksnes ulatuses, milles tagatise realiseerimisest saadu ei ole vajalik nõude loovutanud võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja väitel on temal kokkulepe AS-ga Swedbank tagatiste üleandmises (tl 112). Kohtu hinnangul ei ole tagatiste üleandmise kokkulepe samastatav kokkuleppega selle kohta, et pank eesõigust ei kasuta. Võlausaldaja ja AS Swedbank kokkulepet selle kohta, et pank eesõigust ei kasuta kohtule käesolevas menetluses esitatud ei ole. Kohtule on esitatud seevastu AS Swedbank kinnitus selle kohta, et Swedbank AS on asunud GT nõudma käenduskohustuse täitmist summas 1 770 000 krooni (tl 104). Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et võlausaldajal puudub võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mistõttu vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik GT pankrotimenetlust algatada. Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. TsMS § 173 lg 1 alusel kuulub võlgniku menetluskulu täies ulatuses võlausaldajalt väljamõistmisele. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.