Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas pankrotiavalduse 25. septembril 2009. a. Võlgnikul on vara 436 174 krooni väärtuses, samas kohustusi on 1 408 736.45 krooni. Põhitegevusalaks on metallkonstruktsioonide tootmine. Vara arvelt pole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli valdavalt 2008.a aset leidnud ehitusturu alngus, mille tulemusena vähenes tellimuste arv võlgnikule. Kitsenesid pankade poolsed krediiditingimused.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on äriregistrisse kantud 18. jaanuaril 2006.a. Kuigi äriregistri järgne asukoht on Tartu vallas, tartumaal, on võlgniku tegelik tegevuskoht Tallinnas. Osakapital on 40 000 krooni. Ühingu ainuosanikuks kuni 1. aprillini 2009 oli Toivo Tuur, sellest ajast alates on ainuosanikuks Janek Aegnast. Juhatuse liikmeks on olnud algusest peale Erik Anton, Toivo Tuur oli juhatuse liikmeks kuni 20. märtsini 2008.a. Põhitegevusalaks on metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. Võlgnikul on vara kokku 32 560 krooni, sealhulgas ka materiaalne põhivara. Kohustusi on kokku 1 429 459.06 krooni. Võlgnik on lõpetanud juba 2007.a. majandusaasta 369 724 kroonise kahjumiga. Omakapital oli siis veel 63 623 krooniga positiivne. Järelikult said majandusraskused alguse juba 2007.a. Kõik kulud on võrreldes 2006. aastaga suurenenud 1,83 korda, samas ettevõtte müügitulu kasv oli võrreldes 2006. aastaga üksnes 1, 56 korda. Kõige enam on suurenenud tööjõukulude osatähtsus. 2008.a. majandusaasta aruanne puudub. Alates 20. aprillist 2009 on esitamata maksudeklarastioonid. Sisuliselt terve 2008.a. on võlgnik töötanud kahjumiga. Pankrotiavalduse oleks võlgnik pidanud esitama hiljemalt 2008. a teises pooles. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse palneerimisoskuse puudumine, vähene majandus- ja finantsnäitajate analüüs, tegelikkuses ei saadud aru, et ühing töötas kahjumiga. Juhatuse liikmel puudusid vajalikud oskused äriühingu juhtimiseks.

III KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku tootmine toimus Tallinnas, Maleva põik 3. Olemasoleva varaga ei ole võimalik pankrotimenetlust menetleda. Võlgniku esindaja aruandele ja halduri järeldustele vastuväiteid ei esitanud. Ta selgitas, et oli firmas tavaline töötaja, kellele Toivo Tuur tegi ettepaneku kuuluda juhatusse. Toivo Tuur ise oli Tartus, kohapeal käis vahete-vahel. Kui Janek Aegnast ühingu osa ostis, siis vaatas ta kohapeal firma üle. Räägiti, et soovitakse edasi töötada, oli võimalus saada Venemaalt suur metalluste tellimus, kuid see langes ära, kuna üürielandja poolt ei lastud enam üüritud tööruumidesse sisse. Võlgniku juhatuse liige on enda rahadest tasunud võlgu võlausaldajatele. Võlgnik on pankrotimenetluse raugemisega nõus. Kui vara ei jätku ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, siis on E.Anton nõus puudujääva osa hüvitama.

IV KOHTU SEISUKOHT

Ajutise halduri aruandega ja võlgniku pankrotiavaldusega on tõendatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku tegevus on lõppenud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Kohus leiab, et menetluses on piisavalt vahendeid ajutise halduri tasustamiseks ja menetluskulude sh likvideerimiskulude katteks, kuid puuduvad vahendid edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse poolsed juhtimisvead. Juhtimisveana on käsitletav ka planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mittearusaamine ja selle tõttu järelduste- muutuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Ühingu juhatuse liige pidi aru saama juba 2008. a teisel poolel, et ettevõte majandab kahjumiga, samas ei rakendatud piisavalt meetmeid, et ettevõte madalseisut välja tuua ega ei esitatud ka pankrotiavaldust kohtule. Maksejõuetuse põhjused ei anna alust järeldusele, et maksejõuetuse on põhjustatud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiavaldus on esitatud hilinenult. Pankrotiavalduse hilinenud esitamine süvendas maksejõuetust. Kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja menetluse finantseerimisest ei ole kohtu teada ükski võlausaldaja huvitatud, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Est Metall dokumendid anda hoiule Erik Anton ́ile.

V MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse (tl. 136), milles palub määrata enda tasu suuruseks 25,5 töötunni eest 21900 krooni ja hüvitusena tehtud ja tehtavate kulutuste eest 1500 krooni. Seoses ühingu likvideerimisega on halduril täiendavaid kulutusi 6900 krooni. Kõik hüvised palub haldur välja mõista koos käibemaksuga OÜ-le Tael Halduribüroo. Võlgniku esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada võlgniku vara arvelt. Tasu määramisel arvestab kohus ka halduri tööd likvideerijana: halduril tuleb likvideerijana taotleda töötajatele Tõöötukassast hüvitused. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.