Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-09-15747

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 09.04.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt 10.08.2001 lepingu nr 264/a lisale nr l, punkt 4, tasub AS Narva Soojusvõrk (―Müüja‖) KÜ-le ―Valge Sein‖ (Ostjale) komisjonitasu suuruses 3 % Müüjale saabunud maksete summast. 2008.a oktoobri eest 3 % tasunud arvest on 931,78 krooni, 2008.a novembri eest – 1 496,96 krooni, 2008.a detsembri eest – 1 817,74 krooni, 2009.a jaanuaari eest – 2 123,24 krooni, 2009.a veebruaari eest – 2 230,16 krooni, kokku – 8 599,88 krooni. Kostja keeldus komisjonitasu maksmisest, ilmselt, uue soojuse piirhinna 431,50 krooni/MWh kehtestamist alates 01.10.2008.a. Hageja aga ei andnud oma nõusoleku antud lepingutingimuse muutmisele. Vastavalt VÕS §101 lg l p 1 ühe lepingupoole poolt kohustuse rikkumisel võib võlausaldaja (antud juhul KÜ Valge Sein) nõuda seda täitmist. Eeltoodu aluseks võttes palus hageja välja mõista AS-lt Narva Soojusvõrk 8 599,88 krooni; hüvitada hageja kulul korteriühistu menetluskulud (riigilõivu ja õigusabi tasumine).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (tl 19-21) kostja leiab, et hageja hagiavaldus on põhjendamata ja see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei tunnista Valge Sein Korteriühistu hagiavalduses toodud nõudeid ning esitab hagiavaldusele vastuväited, põhjendades neid alljärgnevate tõenditega. Hageja ja Kostja vahel oli 10.08.2001 sõlmitud soojusenergia müügileping nr 264/A (edaspidi Leping), mille kohaselt AS Narva Soojusvõrk müüb ja Korteriühistu Valge Sein ostab soojusenergiat. Samuti oli Lepingus fikseeritud nimetatud lepingu tüübile mitteomane tingimus, mille kohaselt soojusenergia eest tasutavate maksete kogumisega seotud teenuste osutamise eest maksab Müüja Ostjale komisjonitasu 3% ulatuses Müüja arvelduskontole laekunud maksete summast (Lepingu lisa nr l). Kostja maksis komisjonitasu nimetatud teenuse osutamise eest Lepingu sõlmimise hetkest kuni uue soojuse piirhinna 431,50 krooni/MWh kehtestamiseni alates 01.10.2008 (Konkurentsiameti otsus nr 021/08S). AS Narva Soojusvõrk on vastavalt kaugkütteseadusele (edaspidi - KKütS) soojusettevõtja, kes tegutseb soojuse jaotamise ja müügi alal ning on kohustatud oma soojuse müügi piirhinna kooskõlastama Konkurentsiametiga.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-09-15747

Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine, investeeringud tegevusja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, põhjendatud tulukus. Uue soojuse piirhinna (431,50 krooni/MWh) kooskõlastamisel ei aktsepteerinud Konkurentsiamet põhjendatud kulutustena Tarbijatele hüvitise maksmist osutatud teenuste eest. Hüvitise edasine väljamaksmine, ilma selle soojuse piirhinna sisse arvamiseta, osutus võimatuks, millega seoses oli soojusettevõtja sunnitud sellest loobuma. AS Narva Soojusvõrk tunnistab vaieldamatuks asjaoluks lepingupoolte vahel soojusenergia müügilepingu olemasolu. Lepingu on oma nimel sõlminud Valge Sein Korteriühistu ning järelikult kannab vastutust ka selle täitmise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudis tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 (RT III, 23.12.2004, 36, 373) seisukohale, et „kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes‖. Samuti ei vaidlusta AS Narva Soojusvõrk „osutatud teenuste eest komisjonitasu maksmist‖ ajavahemikul 10.08.2001.a kuni 01.10.2008.a ning ei esita hagejale vastunõudeid. Vastavalt võlaõigusseadus (edaspidi — VÕS) § 1 lg 2, kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Lepingu lisa nr 1 punkti 4 kohaselt „Müüja maksab soojusenergia eest tasutavate maksete kogumisega seotud teenuste osutamise eest Ostjale komisjonitasu 3% ulatuses Müüja arvelduskontole laekunud maksete summast‖. Nimetatud tingimus, mille kohaselt Ostja osutab Müüjale teenuseid soojuseenergia eest tasu kogumisel, on reguleeritud võlaõigusseaduse 8. osa 35. peatükis (Käsundusleping). VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 630 võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Käsundi nimetatud ülesütlemine on imperatiivne ning kehtib olenemata teise lepingupoole tahteavaldusest. Vastavalt VÕS § 631 kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kostja teavitas 19.06.2008 hagejat komisjonitasu maksmise lõpetamisest alates 01.10.2008 (lisatud), märkides ühepoolse teenuse ülesütlemise õiguslikud alused (24.07.2008 kiri). Seega, kostja peab hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudeid kohustuste täitmise ja arvete nr l0/08t, nr ll/08t, nr 01/09t, nr 01a/09t, nr 02A/09t tasumise kohta põhjendamatuks ning Lepingu lisa nr 1 punktis 4 sätestatud kohustused lõppenuks alates 01.10.2008. Lähtudes eeltoodust kostja palub jätta Korteriühistu Valge Sein poolt esitatud hagiavaldus rahuldamata; jätta Korteriühistu Valge Sein menetluskulud tema enda kanda. AS-i Narva Soojusvõrk menetluskulud mõista välja Korteriühistult Valge Sein vastavalt kohtuistungil esitatud menetluskulude loetelule. 3(7)

Tsiviilasi nr 2-09-15747

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 40-41) oma vastuses kostja kinnitab, et ta maksis komisjonitasu teenuse osutamise eest kuni 01.10.2008. Kosija on ebatäpselt räägib, ei Konkurentsiamet kehtestab soojuse piirhinna. Tegelikult hinnad arvestab ja kehtestab ise kostja - AS Narva Soojusvõrk. Konkurentsiamet ainult kooskõlastab piirhinnad. Kostja teatab õigesti, et Konkurentsiamet kooskõlastab nimelt p i i r h i n n a. Kuid, esiteks, keegi ei kohusta kostjal müüma soojus ainult selle, aga mitte madalama hinnaga. Teiseks, Konkurentsiamet ei kirjuta soojusettevõtjale ette, mida nimelt arvata aga mitte müüdava soojuse hinna sisse. Seepärast, AS-i Narva Soojusvõrk poolt Tarbijatele maksele kogumise eest makstava hüvitise väljaarvamine kulutustest on kostja enda otsus. Kostja eksib, väites, et KÜ jaotab soojust korteriomanike vahel. Tegelikult korteriühistu ei müü ega jaota soojusenergiat, vaid üksnes arvutab välja korteriomanike poolt tarbitava soojuse ja soojuse eest maksete kogub. Seepärast, kostja poolt viide Riigikohtu lahendile nr.3-2-1-111-04 on ebakohane. Tarbitud soojuse eest maksete kogumine - see on kostja mitte käsundis hagejale, mille AS Narva Soojusvõrk võib teha ülesandeks teisele isikule. Mainitud töö täitmist jätkab KÜ-s ka peale 01.10.2008.a, nagu kõike teisi lepingulisi kohustuse. Hageja arvab, et tema nõuded on tõendatud. Arvestades eeltoodul, samuli asjaolu, et kostja ei ole ümber lükanud hageja viiteid lepingu nr 264a punktile 8.1. ja punktile 8,3 ning üldpõhimõttele lepingute tingimuste muutumatusest mõlema poole nõusolekuta, tuleb järeldada, et AS Narva Soojusvõrgu seisukoht on vastuolus seadusandlusega, muuhulgas on vastuolus VÕS § 76 lg 1 ja lg 2.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja esindaja täiendavalt põhjendas oma vastuväited sellega, et soojusenergia 10.08.2001 müügilepingu nr 264/A (edaspidi - Leping) tingimuste kohaselt AS Narva Soojusvõrk müüb ning Korteriühistu Valge Sein ostab soojusenergiat ja termofikatsioonivett. Lepingu punkti 4.7 kohaselt kohustub ostja tasuma arveid tarbitud soojusenergia eest 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul arve esitamise hetkest. Arve mittetähtaegsel tasumisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivise tasumist 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates 22 (kahekümne teisest) kalendripäevast, arvates arve esitamise kuupäevast ning Ostjal on kohustus see tasuda Müüja poolt nimetatud tähtpäevaks. Müügilepingu õiguslik olemus on reguleeritud võlaõigusseaduse 2 osa (Võõrandamisleping) 11. peatüki sätestatud normiga. Vastavalt võlaõigusseaduse § 208 on müügilepingu esemeks olemasolev, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatav asi, mille müüja kohustub ostjale üle andma, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Mõttelt analoogiline õigusnorm sisaldub ka müügilepingu sõlmimise hetkel kehtinud ENSV Tsiviilkoodeksis. Tsiviilkoodeksi § 242 kohaselt „kohustub müüja ostu-müügilepingu järgi vara 4(7)

Tsiviilasi nr 2-09-15747

üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ning tasuma selle eest kindlaksmääratud tasu‖. Seega on käsitletava Lepingu esemeks Müüja kohustus varustada Ostjat soojusenergiaga ning vastavalt Ostja kohustus nimetatud energia vastu võtta ja selle eest tasuda. Sealjuures on Lepingu lisa nr 1 punktis 4 sätestatud tingimus, milles on ette nähtud Ostjale hüvitise maksmine elanikkonnalt maksete kogumise teenuse osutamise eest, vastuolus soojusenergia müügilepingu õigusliku olemusega ning ei saa olla aluseks hageja nõuete rahuldamiseks. Müügilepingu õiguslik olemus välistab kauba eest tasumise kohustuse olemasolu samaaegselt selle eest maksmiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks osutatava teenusega. Lähtudes poolte vahel kujunenud õigussuhetest, ei saanud hageja osutada kostjale tasulist teenust soojusenergia eest tasu võtmise osas, kuna seaduse ja kehtiva Lepingu nõuete kohaselt on tasumiskohustus pandud Ostjale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poolte vahel 10.08.2001 sõlmitud kuuma vee soojusenergia ostu-müügilepingu nr 264/A (tl 6970) p 2.1 kohaselt alates 01.08.2001 Müüja müüb ja Ostja ostab soojusenergiat ja termofikatsioonivett Lepingu Lisaga 1 määratud soojuskoormuste piires ja hinnaga. Ülalnimetatud lepingu lisa 1 (tl 70 pöördel) p 4 kohaselt soojusenergia maksete kogumise teenuse eest tasub Müüja Ostjale komisjonitasu 3% Müüja arveldusarvele laekunud maksete summast. Kostja teatas hagejale oma 19.06.2008 teatisega (tl 25), et 17.06.2008.a kooskõlastas Konkurentsiamet oma otsusega nr. 021/08S AS-le Narva Soojusvõrk uue soojuse piirhinna 431,50 kr/MWh. UUs soojuse müügihind 431,50 kr/MWh (ilma käibemaksuta) kehtestatakse alates 01.10.2008.a. Konkurentsiametiga kooskõlastatud uus soojuse piirhind ei võimalda maksta klientidele 3%list vahendustasu tasutud arve summast. Lähtudes ülaltoodust alates 01.10.2008.a lõpetatakse kõikidele AS Narva Soojusvõrk klientidele vahendustasu välja maksmine. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ENSV Tsiviilkoodeksi § 242 lg 1 kohaselt ostu-müügilepingu järgi kohustub müüja vara üleandma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. 5(7)

Tsiviilasi nr 2-09-15747

Alates 01.07.2002 kehtima hakanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt 1) asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Vastavalt VÕS § 1 lg 2 kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Kohus leiab, et poolte vahel 10.08.2001 sõlmitud lepingu lisa 1 punkt 4 vastab käsunduslepingu tingimustele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 13 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Hageja ei olnud nõus lepingu lisa 1 punktis 4 sätestatud tasu maksmise lõpetamisega ning jätkas korterite omanikelt soojusenergia eest tasu võtmist ja kostjale ülekandmist. Tulenevalt VÕS § 186 punktist 6 võlasuhe lõpeb muuhulgas lepingu ülesütlemisega. Vastavalt VÕS § 195 lg 1 lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Vastavalt VÕS § 630 lg 1 kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kohus leiab, et oma 19.06.2008 teatisega kostja ütles lepingu lisa 1 punkti 4 üles, teatades sellest hagejale mõistliku tähtajaga ette. VÕS § 195 lg 1 ülesütlemisavalduse vorminõuet ette ei näe, ei näe seda ette ka käsunduslepingu ülesütlemise käsitlevad sätted. Seega leiab kohus, et kostjal oli õigus lepingu lisa 1 punkti 4 ülesöelda ja see oli tehtud seadusega kooskõlas, mistõttu hageja nõuded ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 6(7)

Tsiviilasi nr 2-09-15747

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi on jäetud rahuldamata, seega kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mistõttu menetluskulud tuleb jätta tema kanda. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.