2-09-44644/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Ajutise pankrotihalduri tasu 6000 krooni (millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud) maksta välja riigi vahenditest Eve Selbergi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank. . Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus OÜ F (likvideerimisel) esitas 04.09.2009 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on likvideerimise käigus selgunud mitmeid nõudmisi, millest selgub, et osaühing on pankrotis. Endine juhatuse liige ei ole tema kätte laekunud kinnistu müügisummasid osaühingule üle andnud, samuti puuduvad asjakohased kuludokumendid. Summade vastuvõtmist kinnitab tollane juhatuse liige omakäeliselt kirjutatud kinnitusega 25.02.2008.a. Teisalt on ta kinnitanud, et raha tema kätte pole laekunud. Pangaväljavõtte kohaselt on vähemalt 250 000 krooni tehingust arvele laekunud, samas on suure summa sellest välja võtnud endine juhatuse liige. Koostööst on endine juhatuse liige keeldunud, kriminaalasi lõpetati ja soovitati anda sisse tsiviilhagi, ettevõttel tsiviilhagi jaoks vahendid puuduvad. Võlgnik leiab, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik palub algatada OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetlus. Kohus algatas 08.09.2009.a. OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Eve Selbergi. Ajutise halduri aruanne Võlgniku äriplaani kohaselt tegeles OÜ F turismiteenuse pakkumisega Aegna saarel, milleks omandati 2 korruseline 10 toaga maja Aegna saarel, samuti oli võlgnikul merekaater AMA810, mille pardale mahtus 10 inimest. Äriplaani kohaselt pakkus võlgnik turistidele majutusteenust ja meresõite kaatriga. Võlgniku juhatuse liikmetel tekkisid erimeelsused äriühingu juhtimisel, 22.03.2006.a. võõrandas OÜ F OÜ-le XXX saarel XXX kinnisasja. Kinnistu võlaõiguslikule müügilepingule ja asjaõiguslepingule omandi üleandmiseks kirjutas alla juhatuse liige PI. Kinnistu müügihinnaks lepingute kohaselt oli 800 000 krooni, sellest 250 000 krooni tasus OÜ NK võlgniku pangakontole. Kinnistu võlaõigusliku müügilepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus ostja tasuma võlgnikule ülejäänud ostuhinna võlgniku või võlgniku poolt näidatud kolmanda isiku kontole 2 aasta jooksul arvates asjaõiguslepingu sõlmimise päevast. 20.08.2006.a. võõrandas OÜ F kaatri AMA 810 3 000 krooni eest, milline summa on võlgniku pangakontole laekunud. Turismiteenuse osutamiseks vajalike kinnistu ja kaatri võõrandamise järel 2006.a. võlgniku majandustegevus lõppes. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt võlgnikul 2007.aasta jooksul majandustegevust polnud, majandustegevuse tulemuseks oli kahjum – 43 149 krooni ning võlgniku omakapital negatiivne: -370 226 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks raha 10.11 krooni ning nõuded kolmandate isikute vastu kokku summas 944 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul on kohustusi kokku 542 265 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara koosneb ainult nõuetest, mille sissenõudmine on problemaatiline ning mida teine pool ei tunnista. Seega vara kohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks puudub. Võlgniku

majandustegevus on lõppenud ning selle jätkamine, ettevõtte tervendamine ja ei ole võimalik. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku esindaja AR on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas võlgniku juhatuse liikme PI poolne võlgniku varaks oleva kinnistu võõrandamine ning müügilepingu järgsete rahade mittelaekumine. Võlgniku endine juhatuse liige PI on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas ka turismitegevuseks vajaliku kaatri võõrandamine AR poolt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud ka äriühingu juhatuse halvast käitumisest ning konfliktidest äriühingu juhtimisel. Ka ei otsitud uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks, võõrandati vara. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt, nii oli võlgniku majandustegevus lõppenud, omakapital negatiivne juba 2007.a. Võlgniku vara koosneb ainult nõuetest. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu määratud summat pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik soovib siiski menetluse kulusid katta, on võimalik pankrot välja kuulutada. Kohtuistung Kohtuistungil 26.10.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara reaalselt puudub, samas on võlgnikul kohustusi summas 542 265 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisveana käsitletav tegu, kuivõrd juhatuse liikmed ei ole täitnud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt.

PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole nimetatud isikud oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetlus on algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulutuste kandmiseks ja ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi tasu ja vajalike kulutuste katteks tuleb määrata hüvitis kokku 6000.00 krooni riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AR.