2-09-4390/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta välja MARFIN PANK EESTI AS poolt 18.02.2009 tasutud 20 000 krooni UOÜ ajutise pankrotihalduri tasuna TSaarma kontole nr xxxxxxxxxxxxx AS Swedbank. Ajutise pankrotihalduri tasu ülejäänud summa 8 000 krooni mõista välja UOÜ-lt TSaarma kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus MARFIN PANK EESTI AS esitas 04.02.2009 Harju Maakohtule pankrotiavalduse UOÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. MARFIN PANK EESTI AS ja võlgnik sõlmisid 07.08.2008 laenulepingu, mille alusel võlausaldaja väljastas võlgnikule laenu summas 460 000 krooni. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 16.11.2008. Võlgnik ei ole kustutanud oma võlgnevust võlausaldaja ees. Laenulepingu tagamiseks sõlmiti 07.08.2008 panga ja võlgniku vahel kommertspandi seadmise leping, mille alusel koormati võlgniku vara pandisummas 690 000 krooni. Pangal on alust arvata, et pandiesemeks olev võlgniku vallasvara ei ole enam võlgniku valduses vara. Seisuga 03.02.2009 on võlgniku võlgnevuse suuruseks 536 183 krooni. Kohus algatas 20.02.2009.a. MARFIN PANK EESTI AS avalduse alusel UOÜ pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks TSaarma. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri 29.09.2009 aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, samas kohustusi on 819 563.11 krooni ulatuses. OÜ U on asutatud 2007.a. Andmed tegevusala ja majandustegevuse kohta puuduvad. Majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud ei ole. Kehtivate töölepingute kohta andmeid ei ole. Raamatupidamise andmeid ajutisele haldurile ei esitatud. Ajutise halduri teabenõudele ei vastatud. 10.03.2009.a. helistas ajutine haldur A telefonil xxx ja palus tulla vastu võtma ajutisele haldurile vajalike dokumentide loetelu. Pr. A lubas tulla 11.03.2009.a. hommikul, kuid ei teinud seda. Samuti ei vastanud enam ajutise halduri kõnedele. Pr. A võttis nõutud dokumentide loetelu ajutiselt haldurilt vastu alles 12.03.2009.a. ja lubas dokumendid esitada 13.03.2009 hommikuks, mida ta ei teinud. 11.03.2009.a. esitas ajutine haldur kohtule taotluse kohustada juhatuse liiget OA esitama ajutisele haldurile teavet ja dokumente, mille alusel saaks anda hinnangut võlgniku majandustegevusele ja maksejõuetuse põhjustele. Selleks palus ajutine haldur määrata OA tähtaeg. Tähtajast kinnipidamata jätmisel palus ajutine haldur kohtul kohaldada OA suhtes PankrS § 89 lg 1 sätestatud sanktsiooni – sundtoomist. OA on käesolevaks ajaks esitanud ajutisele haldurile OÜ U osa müügilepingu, 12.12.2008.a., millega ta omandas osaluse 40 000,00 krooni. OA kirjaliku selgituse kohaselt kinnitas SBosa müümisel, et firmal ei ole võlgnevusi. S.B kinnitusel käenduskohustused AS-i Marfin Pank ees tasutakse õigeaegselt. O.A selgitusel ei jõudnud ta firma tegevusega alustada, seoses pankrotimenetluse algatamisega. OÜ U varade kohta O.A rahuldavaid selgitusi ei ole suutnud anda. 06.08.2008.a. on AEOÜ ja OÜ U vahel sõlmitud ostu-müügileping, millega OÜ U omandas varad vastavalt lepingu lisale hinnaga 459 999,00 krooni (leping lisatud). AS Marfin Pank kontoväljavõttest nähtub, et 08.08.2008.a. on OÜ U teostanud ülekande AEOÜ-le summas

2.2.kinnitanud, et ta on tutvunud võlgnikku puudutava dokumentatsiooniga ning teab, tuginedes dokumentatsioonile ja E. F poolt osa müügilepingus esitatud kinnitustele, võlgniku majanduslikku olukorda. 16.10.2008.a on E. F ja S. B allkirjastanud vara ja dokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise akti, mille kohaselt on S. B nimetatud kuupäeval vastu võtnud kogu võlgnikku puudutava dokumentatsiooni, sh raamatupidamisdokumentatsiooni ja lepingud, vara vastavalt raamatupidamisdokumentidele ning sularaha kassas, 314 180,50 krooni. Ajutisele haldurile 17.08.2009.a. esitatud kirjalikes selgitustes märgib S. B , et notari juures allkirjastas ta hulk dokumente, kuid võlgnikule kuuluvat vara ega raha ei ole ta E. F saanud. Nimetatud asjaolusid kinnitas S. B ka 17.08. 2009.a toimunud kohtuistungil. Samuti kinnitas S. B , et ei ole saanud kassa olevat sularaha. Võlgniku juhatuse liige O. A on ajutisele haldurile esitatud kirjalikes selgitustes kinnitanud, et ta ei ole „seadmetega seotud“. Võlgniku osa ostes tegutses ta Andrei nimelise isiku juhtimisel ning suuliste ütluste järgi sai ta 5000 krooni OÜ U osa omandamise eest. Ajutise halduri hinnangul on kõik viimase aasta jooksul võlgniku juhatusse kuulunud isikud rikkunud olulisel määral juhatuse liikme hoolsuskohustust, mis on käsitatav raske juhtimisveana PankrS § 28 lõike 2 mõttes. Juhatuse liikme ülesanded eeldavad majandustegevuse arvandmetest, sh bilansist ja kasumiaruandest arusaamist ning vastavalt sellele ka konkreetsete juhtimisotsuste vastuvõtmist. S. B ja O. A on osa müügilepingus kinnitanud, et nad on tutvunud võlgniku majandusliku olukorraga ning teadlikud võlgniku varadest ja kohustustest. Menetluses ilmnenud asjaoludest saab järeldada, et ei S. B ega O. A ei teinud võlgniku osa omandades ning võlgniku juhatuse liikmeks saades kindlaks võlgniku varade ja kohustuste olemasolu ning on juhatuse liikme kohustusi rikkunud vähemalt raske hooletuse tõttu. E. F on sõlminud võlgniku nimel ostu-müügilepingu, millega on võtnud võlgnikule põhjendamatuid kohustusi, kuna ostu-müügilepingu sõlmimise otstarbekuses ja vajalikkuses on teadaolevatel andmetel põhjust kahelda. Olemasolevate andmete põhjal saab teha järelduse, et tõenäoliselt E. F poolt ei ole vara S. B üle antud. E. F väidab, et vara üleandmine toimus võlgniku poolt üüritud ruumides, samas on S. B andnud ütlused, et ta ei ole kunagi seal käinud ning akt allkirjastati notaribüroos. S. B ütlusi toetab asjaolu, et AEOÜ-lt 06.08.2008.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandatud vara hulka kuulub muuhulgas 2 merekonteinerit, mõõtudega 6x2,5m ning 2 ehitussoojakut, mõõtudega 3x6m, mille otsese valduse üleandmine ei saanud toimuda võlgniku kontoris. Kaudse valduse üleandmise kokkulepet akt ei sisalda, samuti ei ole pooled esitanud muid tõendeid nimetatud vara kaudse valduse üleandmise kohta. Käesoleva aruande koostamise seisuga puuduvad selged andmed võlgniku varade olemasolu kohta, järelepärimiste teel saadud andmetel on kohustusi vähemalt 819 563,11 krooni ulatuses. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks

tuleb lugeda võlgniku endise juhatuse liikme E. F poolt põhjendamatute kohustuste võtmist võlgnikule ja/või võlgniku juhatuse liikmete poolt võlgniku vara teadlik hävitamine, kahjustamine, raiskamine, põhjendamatu kinkimine, loovutamine, välismaale paigutamine vms. Võttes arvesse võlgniku endiste ja olemasolevate juhatuse liikmete tegevust võlgniku majandustegevuse korraldamisel, saab teha järelduse, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteotunnustega teo, millest tuleks ajutise halduri arvates teatada prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Lähtudes asjaolust, et ajutisel halduril ei ole õnnestunud välja selgitada võlgniku varade olemasolu ja asukohta, ei ole käesoleva aruande koostamise seisuga olnud võimalik kindlaks teha, kas võlgniku majandustegevuses esineb selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust jätkata. Ajutise halduri hinnangul on kompromissi sõlmimise võimalikkus võlgniku pankrotimenetluses vähetõenäoline. Võlgnikul puudub käesoleva aruande koostamise seisuga igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik läbi viia pankrotimenetlus ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seetõttu on pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik, et võlausaldaja või kolmas isik tasub pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur hindab võlgniku pankrotimenetluse ligikaudseteks kuludeks 250 000 krooni Kohtuistung Kohtuistungil 14.09.2009.a. andsid võlgniku endised juhatuse liikmed selgitusi ettevõtte müügiga seonduvate asjaolude kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud ajutise halduri 29.09.2009 aruandega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud seisukohtade ja järeldustega. Kohus peab vajalikuks PankS § 28 lg 1 alusel teatada prokurörile UOÜ pankrotimenetluses ilmnenud toimepandud kuriteo tunnustega teost. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks on

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja teatanud, et ta ei ole nõus täiendavalt kandma UOÜ pankrotimenetluse kulusid. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur taotles tasuks määrata 28 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutine haldur on kohtule esitanud UOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 28 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h: võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine, dokumentide ja päringute vastuste analüüs, võlgniku esindajaga kohtumised; ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungil osalemine. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71) § 1 lg 7 ja § 2 lg 5 alusel tuleb ajutise haldurile määrata ajutise halduri töötasuks 28 000 krooni. MARFIN PANK EESTI AS poolt on 18.02.2009 maksekorraldusega nr 7973 tasutud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks ettemaks summas 20 000 krooni. Ajutise halduri tasu summas 20 000 krooni tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel üle kanda TSaarma arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx AS Swedbank. Ülejäänud summa 8 000 krooni tuleb välja mõista UOÜ-lt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule OA .