Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja põhjendused ja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja Tallinnas Lõime 32 asuva korteriomandi nr xx omanik. 01.07.2005 sai hageja teada, et 28.04.2005 toimunud kostja erakorralisel üldkoosolekul on vastu võetud otsus elamu rekonstrueerimistööde teostamiseks ja laenu võtmiseks, mille tulemusena vahetatakse hoone katus ja trepikodade välisuksed ning soojustatakse elamu otsaseinad. Erakorralise üldkoosoleku toimumise aja kohta oli juhatus väidetavalt paigutanud elamu trepikodadesse teate, et erakorralise üldkoosoleku päevakorras on korterelamu renoveerimislaenu võtmine ja muud küsimused. Teatest nähtub, et see on koostatud 21.04.2005, so 7 päeva enne erakorralise üldkoosoleku toimumist. Hagejale ei ole teadet kätte toimetatud. Hagejal ei olnud võimalik tutvuda korteriühistu majandustegevuse aastakavaga. Kuna hageja saabus Eestisse juuni keskpaigas, siis sai ta otsusest teadlikuks alles 2005 juuni lõpus. Seega ei olnud ebaseadusliku otsuse vaidlustamiseks ettenähtud kolmekuuline ajavahemik veel lõppenud, kui hageja 01.08.2005 hagi esitas. Üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik, kuna koosoleku kokkukutsumisest ei teatatud ette 15 päeva. Kostja põhikirja punktis 5.7 on öeldud, et üldkoosolekust tuleb teavitada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Hageja leidis, et elamu otsaseina katmine kunstliku ja mittehingava materjaliga on elanike tervisele kahjulik. Tööde teostamise käigus selgus, et soojustuse lisamise tulemusena suurenesid elamu välisgabariidid ca 30 cm võrra (mõlemast otsast 15 cm), millega kaasnes päiksesoojuse ja –valguse vähenemine hagejale kuuluvas korteris. Hageja väitis, et elamu välisseina tehismaterjaliga katmisel on kostja oluliselt mõjutanud lisaks kaasomandi esemeks olevate elamu välisseina fassaadi ja kandekonstruktsioonide muutmisele ka korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi sisekliimat ning seeläbi kahjustanud hageja omandiõigust. Teostatud renoveerimistööd olid rekonstrueerimistööd ja mitte eluruumi remontimine, hoonele on lisatud lahutatav eraldiseisev struktuur, mis muudab hoone mõõtmeid. Seinte katmine ei säästnud raha. Kui kasvõi murdosa 170 000 kroonisest ostuhinnast oleks kulutatud pragude täitmisele ja lisasoojustusele, oleks see andnud kohese ja garanteeritud soojapidavuse. Isolatsioonikiht katab vaid mõned korterid ja sedagi osaliselt, samas kui praod katavad kogu hoone. Seinakattematerjal vajab pidevat hooldust ning on juba esimesel aastal kohati kahjustatud. Korteriomanikud peavad laenu ja intresse tagasi maksma 15 aastat, kusjuures on tõenäoline, et seinakattematerjal tuleb nende 15 aasta jooksul välja vahetada.

Juhatus on kahe aasta jooksul tõstnud elamu hoolduskulusid ligikaudu 400%. Kõik väidetavad remonttööd ei ole sooritatud kooskõlas seadustega. Fassaadikattematerjal ei vasta kindlasti EL normidele. Eksperthinnang näitab, et elamus on hallitus, mis tekkis katuse puudumise tagajärjel. Ajutise katuse ehitamise ettepanekust hageja keeldus, kuna hagejat informeeriti nii juhatuse kui ka kindlustusagendi poolt, et hageja on vastutav mistahes kahjustuste eest, millised võivad tekkida kindlustamata naaberkorteritel, mis juba kannatasid katuse puudumisega tekitatud kahju tõttu. Maja vahetati katus ilma ehitusloata, katuse vahetustööd lõpetati septembris 2005 ja novembris 2005 lendas uus katuse maja pealt minema. Maja seisis ilma katuseta kuni märtsini 2006. Maja on saanud oluliselt kahjustada lume, vihma ja prahi poolt, mis on tunginud vana seina ja soojustuse vahele. Sellel ajal oli hageja sunnitud kasutama üürikorterit. Korteri müügi korral oleks selle turuväärtus madalam kahjustamata majas asuva korteri turuväärtusest. Korteriühistu on kahju tekkimises süüdi, kuna ei andnud koosolekute kohta vajalikku infot, renoveerimistöid alustati ilma ehitusloata ja projektita, ehituse alustamiseks puudus 100% korteriomanike nõusolek. 15.11.2005 katuse tuulega äraviimine ei olnud vääramatu jõu poolt põhjustatud. Kogu ajavahemiku jooksul tuule kiirus ei ületanud 25 m/s. Kuna hoone seisis ilma katuseta 4 kuud, siis on tema turuväärtus langenud kinnisvaraagentide hinnangul 10%, millest tulenevalt on turuväärtuse kadu 100 000 krooni. Hageja oli valmis üüripinnalt oma korterisse kolima katusega toimunud juhtumi ajal, kuid ei saanud seda teha, mistõttu oli sunnitud üürimist jätkama, makstes üüri 2 500 krooni kuus. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja 28.04.2005 üldkoosoleku otsus elamu rekonstrueerimise osas, millega otsustati elamu otsaseinte soojustamine ja fassaadi muutmine, kohustada kostjat eemaldama rekonstrueerimisetööde käigus paigaldatud vahtpolüsteroolist soojustus ning taastama elamu fassaad ja hoone gabariidid endisel kujul ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 100 000 krooni korteri turuväärtuse vähenemise eest ja 10 000 krooni üüri maksmise kulude eest. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Hagi esitamise momendiks oli üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest möödunud kolm kuud ja 3 päeva. Seega oli nõue aegunud. Sooritatud renoveerimistööd olid vajalikud elamu hooldamiseks ja remontimiseks vastavalt KÜS § 151 lg-le 2 ega ületanud tavalise haldustegevuse piire. Korteriühistu majandustegevuse aastakava oli sisuliselt esitatud korteriühistu üldkoosolekul 10.02.2005, kus kinnitati eelmise aasta majandustegevuse aruanne, otsustati suurendada maksete määra remondifondi, tutvustati korterelamu säästulaenu ja võimaliku energiaauditi tingimusi. Nimetatud üldkoosolekust võttis osa ka korteri nr 29 esindaja, mis nähtub koosoleku protokolli lisas olevast registreerimislehest. Nimetatud üldkoosolekul otsustati volitada juhatust tegelema korterelamu säästulaenu saamisega. Säästulaenu võtmine oli ette nähtud korterelamu renoveerimistööde tegemiseks energiasäästu eesmärgil. KÜS § 151 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi remondiks KÜS tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, asendamist või ennistamist. Hageja viited korteriomandiseadusele ei olnud asjakohased, kuna Lõime 32 korteriomanikud olid moodustanud korteriühistu ning sel puhul lähtutakse elamu valitsemisel üksnes korteriühistuseadusest. Korteriühistu Lõime 32 üldkoosolek otsustas 10.02.2005 häälteenamusega alustada ettevalmistustöid elamu renoveerimiseks vajaliku säästulaenu saamiseks ning 28.04.2005 erakorraline üldkoosolek

otsustas konkreetsete tööde läbiviimise ja selleks vajaliku laenusumma saamise. Hageja nõue remonditööde käigus paigaldatud soojustuse eemaldamiseks temale kuuluva korteriomandi reaalosa välisseinalt ei ole põhjendatud. Kostja leidis, et nimetatud töödega ei olnud hagejale endale ega ka tema omandile tekitatud kahju. Kõik eeskirjade kohaselt teostatud remonditööd on tõstnud hagejale kuuluva korteriomandi väärtust, kuna selle heakorda on parandatud. Tervisekaitse ametnike poolt on väljastatud tõend renoveerimistöödel kasutatud materjalide vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Soojakulude arvetest võrreldes 2004 sama perioodiga nähtub kulude vähenemine. Mingit omandiõiguse piiramist teostatud tööd hagejale põhjustanud ei ole. Kostja väitis, et ta ei ole süüdi hagejale katuse puudumisega tekkinud võimaliku kahju tekitamises. Katus lendas ära tugeva tormituule tõttu, mis on käsitletav vääramatu jõuna, mille eest kostja vastutada ei saa. OÜ Ehitusekspert poolt teostatud ekspertiis tõendab katuse paigaldamist vastavalt nõuetele. Kostja tellis uue katuse remondi, mis teostati kolme kuu jooksul. Läbijooksu ei esinenud. Hageja korteri seintes oleva võimaliku niiskuse tekkeaeg ja – põhjus ei ole selged. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas 28.04.2005 toimunud KÜ Lõime 32 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkti 1 (otsaseinte soojustamise kohta) tühisust. Ülejäänud nõuded jättis maakohus rahuldamata. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 18 000 krooni. MTÜS § 20 lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku ühistu juhatus. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab üldkoosoleku toimumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜ Lõime 32 põhikirja punkti 5.7 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada 15 päeva. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei sätesta korteriühistu põhikiri lühemat tähtaega. Seetõttu tuli lähtuda põhikirjas sätestatud 15päevasest etteteatamise tähtajast. Kuna 28.04.2005 üldkoosoleku kokkukutsumise teade on dateeritud 21.04.2005, siis oli tegemist üldkoosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud korra rikkumisega. Koosolekust ei võtnud osa kõik korteriühistu liikmed. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 28.04.2005 toimunud erakorralisel üldkoosolekul hageja poolt vaidlustatud otsus oli tühine MTÜS § 21 lg-te 3 ja 4 ning § 241 järgi. Maakohus leidis, et hageja nõue ei olnud aegunud. Nõude otsaseina soojustuse eemaldamiseks jättis maakohus rahuldamata. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Kostja 10.02.2005 üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et sellel koosolekul otsustati volitada juhatust tegelema laenu saamisega. Hageja ei ole tõendanud kohtule, et säästulaenu taotlemine ei olnud vajalik energiasäästu saavutamiseks elamu renoveerimistööde läbiviimiseks. Kostja poolt kohtule esitatud energiaaudit tõendas soojustamise vajalikkust. Hageja väide, et töö läbiviimiseks ei olnud ehitusluba välja antud, oli ümber lükatud kostja poolt kohtule esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 29.08.2005 ehitusloaga nr 12652. Otsaseinte soojustamine oli KÜS § 151 lg 2 kohaselt eluruumi remont. Kohus leidis, et kostja pädevuses oli elamu otsaseina soojustamine, mille kaudu saavutati elamu parem soojapidavus. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et otsaseinte pragude täitmine oleks andnud parema tulemuse.

Kohus leidis, et hageja viited korteriomandiseadusele ei olnud asjakohased, kuna KOS § 8 lg 1 alusel valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu kaudu korteriühistuseaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud korras. Samuti ei olnud asjakohased hageja viited asjaõigusseadusele ja kõigi kaasomanike nõusolek remondi teostamiseks ei olnud vajalik. Kohus leidis, et tõendatud ei ole hageja väide, mille kohaselt elamu välisseina tehismaterjaliga katmisega oleks kostja oluliselt mõjutanud hageja korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi sisekliimat ning seeläbi kahjustanud hageja omandiõigust. Asjaolu, et elamu otsaseinte soojustamisel kasutatud materjalid vastavad tervisekaitsenõuetele on tõendatud Tervisekaitseinspektsiooni ja AS Teede Tehnokeskus tõenditega ( I kd, lk 57-61). Hageja selgitas, et tema korteris on niiskus ja hallitus ja selle tõttu on talle tekkinud kahju, kuna korteri väärtus on langenud ja korterit ei saanud kasutada. Maakohtu arvates üle aasta pärast katusega toimunud õnnetust (03.04.2007) koostatud spetsialisti arvamusest ei tulenenud, mis põhjustas hageja korteris hallituse ja kas see oli seotud katuse puudumisega. Kohus nõustus hagejaga, et korteriomandi turuväärtus võis langeda 10%, kui korter oli ilma katuseta 4 kuud, kuid samas ei olnud hageja korteriomandi turuväärtust tõendatud. Ergo Kindlustuse AS materjalide juures olevate 01.12.2005 sündmuskoha ülevaatuse fotodega on ümber lükatud hageja väide selle kohta, et tema korter oli enne katusega toimunud õnnetust renoveeritud sellisesse seisundisse, mis oleks võimaldanud tal kohe sisse kolida. Fotodelt nähtuvalt ripuvad seintel elektrijuhtmed, lahtine ventilatsioonitoru, kahhelpaadid on osaliselt paigaldatud, seintel viimistlustööd teostamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hagejale kahju tekkimine korteri turuväärtuse kao summas 100 000 krooni ja 4 kuu üüri osas summas 10 000 krooni. Lisaks eeltoodule ei olnud hageja tõendanud, et kostja oleks temale väidetavalt tekkinud kahjus süüdi. Ergo Kindlustuse AS 07.12.2005 kirjast nähtuvalt on kindlustusfirma otsustanud finantseerida korteri nr 29 kohale ajutise katuse ehitust, kuid hageja on keeldunud ajutisest katusest (I kd, lk 245). Kohus oli seisukohal, et ajutise katuse puudumine võis kaasa tuua kahju tekkimise, mistõttu hageja keeldumine sellest ei ole käsitletav kostja süüna hagejal võimaliku kahju tekkimises. Ergo Kindlustuse AS 30.06.2007 kirjast nr 10848 ja sellele lisatud kahjujuhtumi materjalidest (II kd, lk 26) nähtuvalt hagejale kindlustushüvitist makstud ei ole, kuivõrd korter oli renoveerimisel ja täiendavat kahju ei olnud tekkinud. 23.11.2005 OÜ Ehitusekspert poolt teostatud ekspertarvamuse kohaselt (I kd, lk 200-207) oli katuse eterniitkatte väljavahetamine tehtud tehniliselt nõuetekohaselt. Remonditud katus oli sajuveetihe ja katusekate kohtkindlalt roovile kinnitatud. Remonditud katusekonstruktsiooni varingu põhjustas puhanguline tormituul. Kohus leidis, et vahetult pärast õnnetust koostatud OÜ Ehitusekspert ekspertarvamuse õigsuses ei ole alust kahelda. Arhitektuuri- ja Inseneribüroo Humana Grupp arvamus ei lükanud ümber OÜ Ehitusgrupp arvamust, kuna arvamus oli teostatud tagantjärele ja tutvumata olukorraga kohapeal. Samuti ei olnud tõendatud arvamust andnud isiku pädevus ehitusekspertiiside teostamiseks. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et elamu otsaseinte soojustuse ehitusloaga (II kd, lk 135140) oli hõlmatud ka katusekatte vahetuseks ehitusloa olemasolu. Ehitusluba nr 15441 oli väljastatud korterelamu rekonstrueerimiseks koos katuse taastamisega alles pärast katusega toimunud õnnetust. Apellatsioonkaebus Silke Katrin Josepeit palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema hagi ja teha uus otsus, millega kõik nõuded rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kaebaja on seisukohal, et seinte soojustuse eemaldamise nõude üle otsustamisel on tähtis

kindlaks teha, kas nende paigaldamisega seoses toimus seaduslik hääletamine. Vaidlus on, kas 10.02.2005 üldkoosolekul toimus seinte soojustust puudutav hääletus või mitte. Oma otsuses on maakohus lähtunud kostja versioonist, kuid on välja jätnud hageja versiooni, mille kohaselt sellist hääletust pole toimunud ning see, mida kostja hääletuse kohta koosoleku protokolli kirjutas, on võltsing. Kaebaja osutas sellele 13.08.2007 esitatud kirjalikes väidetes. Kaebaja väidab, et 10.02.2005 koosolekul ei toimunud hääletust seoses seinte soojustamisega. Kaebaja leiab, et maakohus varjas teadlikult seda asjaolu ning kaitses kostjat. Kaebaja on seisukohal, et maakohus mitte ainult ei tuvastanud seda fakti valesti, kas luba anti õiguspärasel või kehtetul koosolekul, vaid rikkus TsMS § 7 ja näitas oma selget erapoolikust. Maakohus on tunnistanud 28.04.2005 toimunud üldkoosoleku kehtetuks, kuid sellega ei ole kaasnenud mingeid tagajärgi, kuigi kaebaja arvates peaks tagajärjena kohus tema nõude soojustuse eemaldamiseks ning hoone fassaadi ja gabariitide taastamiseks rahuldama. Maakohus nõustus, et kostja kutsus 28.04.2005 üldkoosoleku kokku ebaseaduslikult ja sellel vastuvõetud otsused on tühised ning et kostjal polnud nõutavat luba ja projekti katuse vahetamiseks. Maakohus ei jõudnud aga eelnevast loogilise järelduseni, et nii seinte soojustus kui ka äralennanud katus olid ja on seega ebaseaduslikud. Kaebaja leiab, et kui maakohtu arvates võeti otsus seinte soojustamiseks vastu 10.02.2005 koosolekul, siis oli maakohtul kohustus seda sõnaselgelt otsuses selgitada. Hagejale on arusaamatu, mis kasu on 29.08.2005 ehitusloast 10.07.2005 valminud ehitisele, kui loa/projekti eesmärk on tagada konstruktsiooni ehitamine vastavalt spetsifikatsioonidele, mida käesoleval juhul on võimatu kontrollida, kuna see on juba lõpetatud ja konstruktsioon suleti. Maakohtu järeldus, et seinte soojustuse põhjendatus on tõestatud, on eksitav, kuna kostja pole kunagi küttekulude arvete võrdlusi esitanud. Maakohus leidis, et hagejal ei ole õigust nelja kuu eest, millal maja oli katuseta, küsida kahjuna üüri, kuna hageja korter oli sel ajal remondis ja seda ei kasutatud elamiseks. Vaidlust ei ole, et maja oli ilma katuseta ja see takistas hagejal remondi tegemist ning korterisse sissekolimist. Maakohus rajas oma otsuse sellele, et katus paigaldati kompetentselt vastavalt reeglitele ja lendas minema vääramatu jõu tagajärjel. Hageja on seisukohal, et hinnangu katuse ehitusele oleks saanud anda Tallinna linna ehitusjärelevalve töötajad, kelle ütlustest maakohus keeldus. OÜ Ehituseksperdi eksperthinnangus (kd I, lk 200-207) ja (lk 128-129) oli tuule kiirus toodud üle 30 m/s, mis ei olnud õige, kuna vastavalt mõõtmistele ei olnud tuule kiirus üle 25 m/s. Hageja eksperdi arvamusest maakohus keeldus põhjendamatult. Kuna katus vahetati ebaseaduslikult, see tähendab ilma ehitusloata, on apellandi arvates maakohtu järeldused selle ehituskvaliteedi osas täiesti ebaolulised. Maakohus on nõustunud hagejaga, et tema vara väärtus langes äralennanud katuse tõttu vähemalt 10%, kuid samas on ebaõigesti jätnud nõude rahuldamata, leides, et hageja pole vara väärtuse languse täpset suurust tõendanud ja vara väärtus ongi pidevalt kõikuv. Hageja leiab, et maakohus ei ole teda teavitanud menetluse käigus oma seisukohast ja kaebajal ei olnud seetõttu võimalust oma väiteid tõendada. See, et hageja väidetavalt keeldus ajutisest katusest, ei vabasta kostjat kohustusest hüvitada kahju. Kaebaja arvates on kostja juhatus süüdi selles, et probleem esile kerkis. Hagejale jäi arusaamatuks, miks keeldumine küsitavast ajutisest katusest takistas tal täielikult hüvitist nõuda kahju tekitanud isikutelt. Lisaks oli ajutine katus hageja jaoks ohtlik ja oleks võinud tekitada kahju naabritele. Maakohus on valesti väitnud, et hageja esitas Ergo Kindlustuse AS-le kahju hüvitamise nõude, millest keelduti. Hageja ei ole kahju hüvitamist kunagi taotlenud. Maakohus jättis ebaõigestu välja mõistmata hageja kohtukulud. Hageja esitas taotluse selleks 14.11.2005.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks ei ole alust. TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna edasi ei ole kaevatud maakohtu otsust osas, kus maakohus tuvastas kostja 28.04.2005 erakorralise üldkoosoleku otsuse p 1 tühisuse, siis selles osas kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Majandamiseks on ka KÜS § 151 lg 2 järgi remonditööd. Elamu remontimiseks on otsaseinte soojustamine. Vaidlust ei ole, et kostja soojustas elamu Lõime 32 otsaseinad. Kaebaja leiab, et soojustus tuleks seintelt eemaldada, kuna selle töö tegemise kohta vastu võetud 28.04.2005 erakorralise üldkoosoleku otsuse p 1 on maakohtu otsuse kohaselt tühine. Kolleegium leiab, et kaebaja käsitlus ei ole õige. Ainuüksi see, et otsus töö teostamise kohta on tühine, ei tähenda, et soojustus tuleks eemaldada ja hoone gabariidid taastada. Hageja saaks soojustuse eemaldamist nõuda siis, kui soojustus kahjustaks tema omandit, kuid selliste asjaolude esinemist ei ole hageja tõendanud. Soojustusmaterjalide vastavus tervisekaitsenõuetele on tõendatud tervisekaitseinspektsiooni 27.09.2000 nõusolekuga nr 4.12-3/1807 (lk 57). Ehitusluba nr 12652 on välja antud pärast soojustuse paigaldamist 29.08.2009. Asjaolu, et ehitusluba on välja antud hiljem, ei tähenda, et soojustus tuleks hageja nõudel seintelt maha võtta. Kolleegiumi arvates oli ka hilisema ehitusloa väljaandmisega täidetud ehitusseadusest tulenev sellekohane nõue. Maakohus on otsuses tuvastanud, et otsaseinte soojustustööde tegemine otsustati 10.02.2005 toimunud korteriühistu üldkoosolekul. Kolleegium leiab, et 10.02.2005 üldkoosolekul (lk 51-52) kuulati ära juhatuse liikme tutvustus korterelamu renoveerimiseks säästulaenu võtmise kohta ja renoveerimistööde prioriteetidest, kuid sellel koosolekul ei otsustatud, milliseid töid täpselt teha. Eeltoodu ei anna aga hagejale alust nõuda soojustuse eemaldamist. Teostatud töö oli vajalik maja soojapidavuse tõstmiseks ja seega oli enamuse korteriomanike huvides. Tulenevalt kostja 30.03.2006 üldkoosoleku otsuse p-st 2 on enamus koosolekul osalejatest laenu kasutamise, muuhulgas otsaseinte soojustamiseks, heaks kiitnud. Maakohus on jätnud rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks. Hageja on esile toonud, et talle on kahju tekkinud seoses elamu katuse purunemisega ja kahjuks oli korteriomandi väärtuse langus 100 000 krooni ja mujal korteri üürimiseks kulunud 10 000 krooni, mis oli nelja kuu üür. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja VÕS § 127 järgi tõendama muuhulgas kostja poolt kohustuste rikkumist, oma kahju ning põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kostjapoolse kohustuse rikkumise vahel. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud kahju. Eeltoodu on kolleegiumi arvates piisavaks aluseks, et jätta hageja nõue kahju hüvitamiseks rahuldamata. Korteriomandi väärtuse muutumist ei saa üldjuhul käsitleda kahjuna. Asja väärtus sõltub

mitmetest teguritest ja on ajas muutuv. Hetkel, kui elamu oli katuseta, võis olla korteriomandi väärtus väiksem, kui see on tavapäraselt selles piirkonnas asuvatel analoogsetel korteriomanditel, kuid pärast uue katuse paigaldamist sellist väärtuste vahet enam ei ole. Asja väärtuse arvestuslik muutumine, mis ei realiseeru kahjuliku tagajärjena, ei ole käsitletav isikule tekkinud kahjuna. Hageja väitis, et tema kahjuks on nelja kuu üür, mida pidi ta maksma seoses elamu remondi tõttu mujal elamisega. Kostja vaidles nõudele vastu ja selgitas, et hageja korter ei olnud katuse purunemise ajal elamiskõlbulik, kuna seal olid pooleli remonditööd. Kolleegium leiab, et kahju tekkimise tuvastamiseks ei ole piisav see, kui hageja ainult väidab, et ta pidi nelja kuu jooksul mujal korterit üürimist jätkama, kuna ta ei saanud lõpetada remonti. Hageja ei ole esile toonud, millal ja kus ta korterit üüris ja kas ning kui palju ta selle eest maksis. Samuti ei ole hageja selgitanud, millal ta remonti alustas ja millal tegelikult lõpetas. Kolleegiumi arvates ei saa hageja paljasõnalistele väidetele tuginedes tuvastada, et talle on kahju makstud üüri näol tekkinud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et talle oleks kahju tekkinud, see tähendab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks eeldus ei ole täidetud, siis ei ole vajalik tuvastada, kas kostja on rikkunud oma kohustusi ja kui on, kas siis oli rikkumine vabandatav. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta ja välja jätta otsusest põhjendused, kus maakohus tuvastas, et katuse purunemine toimus vääramatu jõu mõjul ja kostja ei olnud selles süüdi. Samuti ei ole oluline, kas hageja keeldus Ergo Kindlustuse AS pakutavast ajutisest katusest või mitte, kuna eeltoodu võiks mõjuda ainult hüvitatava kahju suurusele, kuid kuna hagejal kahju tekkimine ei olnud tõendatud, siis ei ole olulised ka hüvitise suurusele mõjuvad asjaolud. Eeltoodu tõttu ei ole vajalik vastata ka kaebuse väidetele, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja kohustuste rikkumine oli vabandatav ja et kostja on keeldunud ajutisest katusest põhjendamatult. Kaebaja leidis, et maakohus on menetluskulud valesti jaganud, jättes tema menetluskulud käsitlemata. Kuna asja menetlus on alanud enne 2006. aastat, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuli kohtukulude väljamõistmisel kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seadust. Kuni 31.12.2005 krhtinud TsMS § 60 lg 3 sätestab, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust nõuda kulude hüvitamist. Tsiviilasja materjalide hulgas ei ole hageja poolt esitatud kohtukulude nimekirja ega vastavaid kuludokumente. Järelikult on maakohus õigesti hageja võimalikud menetluskulud jätnud jagamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ja § 61lg 1 p-de 1 ja 2 järgi vastustaja õigusabikulu 3 600 krooni välja mõista apellandilt. Kolleegiumi arvates on kulu, arvestades asja keerukust, vajalik ja põhjendatud.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.