Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2008.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-15704
SKJ hagi Korteriühistu vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise, soojustuse eemaldamise, elamu fassaadi ja hoone gabariitide taastamise ning kahju hüvitamise nõudes. Kirjalik menetlus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende Hageja SKJ(sünd.XXX.a., XXX) Korteriühistu (registrikood XXX, XXX) esindajad Kostja seaduslik esindaja Valentina P Kostja seaduslik esindaja Irina G Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Tsiviilasi
Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada 24.04.2005.a. toimunud Korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuse p 1 otsaseinte soojustamine tühisus. Jätta rahuldamata hageja nõuded soojustuse eemaldamiseks, elamu fassaadi ja hoone gabariitide taastamiseks ning kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulud Välja mõista SKJ Korteriühistu kasuks kohtukulude katteks 18 000 krooni. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse ( tl 179-181) kohaselt on hageja Lõime tn 32 Tallinnas asuva korteriomandi nr 29 omanik. 01.07.2005.a. sai hageja teada, et 28.04.2005.a. toimunud kostja erakorralisel üldkoosolekul on vastu võetud otsus elamu rekonstrueerimistööde teostamiseks ja laenu võtmiseks, mille tulemusena vahetatakse hoone katus ja trepikodade välisuksed ning soojustatakse elamu otsaseinad. Erakorralise üldkoosoleku toimumise aja kohta oli juhatus väidetavalt paigutanud elamu trepikodadesse teate, millest nähtub, et erakorralise üldkoosoleku päevakorras on korterelamu renoveerimislaenu võtmine ja muud küsimused. Teatelt nähtub, et teade on koostatud 21.04.2005.a., so 7 päeva enne erakorralise üldkoosoleku toimumist. Hagejale
ei ole antud teadet kätte toimetatud, hageja ei olnud koosolekust teadlik. Hagejal ei olnud võimalik tutvuda korteriühistu majandustegevuse aastakavaga. Hageja saabus Eestisse alles juuni keskpaigas ning sai otsusest teadlikuks alles 2005.a. juuni lõpus. Seega ei olnud ebaseadusliku otsuse vaidlustamiseks ettenähtud kolmekuuline ajavahemik veel lõppenud, kui hageja 1.augustil 2005.a. hagi esitas. Üldkoosoleku otsus võeti vastu 28.aprillil 2005.a., see on ebaseaduslik, kuna koosoleku kokkukutsumisest ei teatatud ette 15 päeva. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõue ei sisaldu korteriühistuseaduses ja seega kuulub see mittetulundusühingute seaduse haldusalasse, mis sätestab, et minimaalne etteteatamisaeg on 7 päeva, välja arvatud juhul, kui seda perioodi on pikendatud kohalikus põhikirjas. Kohalikus põhikirjas on punktis 5.7 selgelt öeldud, et üldkoosolekust tuleb teavitada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Hageja leiab, et elamu otsaseina katmine kunstliku ja mittehingava materjaliga on elanike tervisele kahjulik. Tööde teostamise käigus selgus, et soojustuse lisamise tulemusena suurenevad elamu välisgabariidid ca 30 cm võrra (mõlemast otsast 15 cm), millega kaasneb päiksesoojuse ja –valguse vähenemine hagejale kuuluvas korteris. Hageja leiab, et elamu välisseina katmisega tehismaterjaliga on kostja oluliselt mõjutanud lisaks kaasomandi esemeks olevate elamu välisseina fassaadi ja kandekonstruktsioonide muutmisele ka korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi sisekliimat ning seeläbi kahjustanud hageja omandiõigust. Teostatud renoveerimistööd olid rekonstrueerimistööd ja mitte eluruumi remontimine, vaid on hoonele lisatud lahutatav, eraldiseisev struktuur, mis muudab hoone mõõtmeid ja näitajaid. See ei ole mitte mingil juhul töö, mida viiakse läbi remondi käigus. Argument, et seinte katmine säästab raha, ei ole tõene. Kui kasvõi murdosa 170 000 kroonisest ostuhinnast oleks kulutatud pragude täitmisele ja lisasoojustusele, oleks see andnud kohese, garanteeritud parema soojapidavuse. Lisaks sellele on soojusefekt piiratud, kuna isolatsioonikiht katab vaid mõned korterid ja osaliselt, samas kui praod ja aknad katavad kogu hoone, mille kaudu toimub suurem osa soojakaost. Seinakattematerjal vajab pidevat kallist hooldust ning on juba oma piiratud kestvusaja esimesel aastal kohati kahjustatud, rääkimata varikatusest, samas kui korteriomanikud peavad laenu ja intresse tagasi maksma 15 aastat, kusjuures on ebatõenäoline, et seinakattematerjali ei tuleks nende 15 aasta jooksul välja vahetada. Kulutused fassaadile on viimase 50 aasta jooksul olnud nullilähedased, samas kui juhatus on kahe aasta jooksul tõstnud elamu hoolduskulusid ligikaudu 400%. Kõik väidetavad remonttööd ei ole sooritatud kooskõlas määrustega. Mis puutub kostja tervisetunnistustesse, siis need võivad vastata vanadele Eesti määrustele, kuid kindlasti mitte EL normidele, mis on nõutavad alates 2004.a. maist ning hageja pole siiani veendunud, et tegelikult kasutatud materjalid läbiksid sõltumatu analüüsi tulekindluse ja muude omaduste kohta, nagu on viidanud kõrgelseisvad päästeametnikud. Eksperthinnang näitab, et elamus on hallitus, mis tekkis katuse puudumise tagajärjel. Ajutise katuse ehitamise ettepanekust hageja keeldus, kuna hagejat informeeriti mõlema, nii juhatuse kui ka kindlustusagendi poolt, et hageja on vastutav mistahes kahjustuste eest, millised võivad tekkida kindlustamata naaberkorteritel, mis juba kannatasid katuse puudumisega tekitatud originaalkahju tõttu. Maja rekonstrueerimise käigus vahetati katus ilma ehitusloata, katuse vahetustööd lõpetati septembris 2005.a. ja novembris 2005.a. lendas uus katuse maja pealt minema. Maja seisis ilma katuseta kuni 2006.a. märtsini. Maja on saanud lume, vihma ja prahi poolt, mis on tunginud ka vana seina ja soojustuse vahele, oluliselt kahjustada. Sellel ajal oli hageja sunnitud kasutama üürikorterit. Korteri müügi korral oleks selle turuväärtus madalam kahjustamata majas asuva korteri turuväärtusest. Korteriühistu on kahju tekkimises süüdi, kuna ei andnud koosolekute kohta vajalikku infot, renoveerimistöid alustati ilma ehitusloata ja projektita, ehituse alustamiseks puudus 100% korteriomanike nõusolek. 15.11.2005.a. katuse tuulega äraviimine ei olnud force majeure asjaolu, nagu näha meteoroloogilise jaama ametlike andmete kohaselt. Sellise klassifitseerimise aluseks on viide tuule kiirusele üle 30 m/s, kui kogu ajavahemiku jooksul tuule kiirus ei ületanud 25 m/s. Kuna hoone seisis ilma katuseta 4 kuud, siis on tema turuväärtus langenud kinnisvaraagentide hinnangul 10%, millest tulenevalt on turuväärtuse kadu 100 000 krooni. Hageja oli valmis üüripinnalt oma korterisse kolima katusega toimunud juhtumi ajal, kuid ei saanud seda teha katuse puudumise tõttu, mistõttu oli sunnitud üürimist jätkama, makstes üüri 2500 krooni kuus. Hageja palub tunnistada kehtetuks KÜ 28.04.2005.a. üldkoosoleku elamu rekonstrueerimise otsus
osas, millega otsustati elamu otsaseinte soojustamine ja fassaadi muutmine ning seeläbi hoone gabariitide muutmine, kohustada kostjat eemaldama rekonstrueerimisetööde käigus paigaldatud vahtpolüsteroolist soojustus ning taastama elamu fassaad ja hoone kabariidid endisel kujul ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 100 000 krooni korteri turuväärtuse vähenemise eest ja 10 000 krooni üüri maksmise kulude eest mujal elamise ajal.
Kostja vastus Hagi 28.04.2005.a. toimunud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitas hageja 01.08.2005.a. Hagi esitamise momendiks oli üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest möödunud kolm kuud ja 3 päeva. Seega Mittetulundusühingute seaduses sätestatud aegumistähtaeg üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest 28.04.2005.a. oli juba möödunud. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja seob väidetava üldkoosoleku ebaseaduslikkuse selle kokkukutsumise korra rikkumisega, milline alus sisaldub üksnes mittetulundusühinguseaduses, siis tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel rakendada mittetulundusühinguseaduses sätestatut ka nõude esitamise aegumise arvestamisele. Sooritatud renoveerimistööd olid vajalikud elamu hooldamiseks ja remontimiseks vastavalt korterühistuseaduse § 15-1 lg 2 ega ületanud tavalise haldustegevuse piire. Kostja leiab, et esitatud hagi 28.04.2005.a. üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamises tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistu majandustegevuse aastakava oli sisuliselt esitatud korteriühistu üldkoosolekul 10.02.2005.a., kus kinnitati eelmise aasta majandustegevuse aruanne, otsustati suurendada maksete määra remondifondi, tutvustati korterelamu säästulaenu ja võimaliku energiaauditi tingimusi. Nimetatud üldkoosolekust võttis osa ka korteri nr. 29 esindaja, mis nähtub koosoleku protokolli lisas olevast registreerimislehest. Nimetatud üldkoosolekul otsustati volitada juhatus tegelema korterelamu säästulaenu saamisega. Säästulaenu võtmine oligi ette nähtud korterelamu renoveerimistööde tegemiseks energiasäästu eesmärgil. Teostatud renoveerimistööd olid Korteriühistuseaduse § 15-1 lg 2 kohased elamu hoolduseks ja remondiks vajalikud tööd, mis ei väljunud tavapärase majandamise raamidest. KÜS § 15-1 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi remondiks KÜS tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, asendamist või ennistamist. Hageja viited korteriomandiseadusele ei ole asjakohased kuivõrd Lõime tn 32 korteriomanikud olid moodustanud korteriühistu ning juba ülalviidatud sätete kohaselt sel puhul lähtutakse elamu valitsemisel üksnes korteriühistuseadusest. Korteriühistu üldkoosolek otsustas 10.02.2005.a. häälteenamusega alustada ettevalmistustöid elamu renoveerimiseks vajaliku säästulaenu saamiseks ning 28.04.2005.a. erakorraline üldkoosolek otsustas konkreetsete tööde läbiviimise ja selleks vajaliku laenusumma saamise. Ei ole põhjendatud hageja nõue juba teostatud remonditööde käigus paigaldatud soojustuse eemaldamiseks temale kuuluva korteriomandi reaalosa välisseinalt. Kostja leiab, et nimetatud töödega ei ole hagejale endale ega ka tema omandile tekitatud mingit kahju. Kõik eeskirjade kohaselt teostatud remonditööd on tõstnud hagejale kuuluva korteriomandi väärtust, kuivõrd selle heakorda on parendatud. Tervisekaitse ametnike poolt on väljastatud tõend renoveerimistöödel kasutatud materjalide vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Soojakulude arvetest võrreldes 2004.a. sama perioodiga nähtub kulude vähenemine. Mingit omandiõiguse piiramist teostatud tööd hagejale põhjustanud ei ole. Puudub kostja süü hagejale katuse puudumisega tekkinud võimaliku kahju tekitamises. Katus lendas ära tugeva tormituule tõttu, mis on käsitletav force majeurena, mille eest kostja vastutada ei saa. OÜ Ehitusekspert poolt teostatud ekspertiis tõendab katuse paigaldamist vastavalt nõuetele. Kostja tellis uue katuse remondi, mis teostati kolme kuu jooksul, läbijooksu ei esine. Hageja korteri seintes oleva võimaliku niiskuse tekkeaeg ja –põhjus ei ole selged. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
Kohtu põhjendused Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 43 lg 1 alusel lahendas kohus tsiviilasja hageja taotlusel ja kostja nõusolekul kirjalikus menetluses. Hagejale kuulub Tallinnas asuval kinnistul korteriomand. KOS § 8 lg 1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu kaudu korteriühistuseaduses KÜS ja ühistu põhikirjas ettenähtud korras. Pooltel puudus vaidlus selles, et Tallinnas elamu korteriomanikud on korteriomandi ja kaasomandi esemega seotud õigus- ning majandussuhete korraldamiseks asutanud korteriühistu. Pooltel puudub vaidlus selles, et 28.04.2005.a. toimus KÜ erakorraline üldkoosolek. Pooled vaidlevad antud üldkoosolekul vastuvõetud otsuse elamu otsaseinte soojustamise osas õiguspärasuse üle. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. TSÜS § 124 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest. TSÜS § 143 sätestab kohtu kohustuse kohustatud isiku nõudmisel rakendada aegumist. Korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused on sätestatud korteriühistuseaduses (KÜS). Korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) ja korteriomandiseaduse (KOS) sätteid. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse vaidlustamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul sellest teadasaamisest. Säte, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on seadusest tulenevalt tühine, kui selle kokkukutsumisel on rikutud põhikirja nõudeid, puudub korteriühistuseaduses. Mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. MTÜS § 21 lg. 4 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Mittetulundusühingute seaduse § 24 kohaselt on aga mittetulundusühingu liikmel õigus vaidlustada ühistu üldkoosoleku otsuseid kolme kuu jooksul nende vastuvõtmisest. Mittetulundusühingute seadus ei seo mittetulundusühingu liikme õigust vaidlustada üldkoosoleku otsuseid mitte sellest teadasaamisega, vaid selgesõnaliselt otsuse tegemise ajaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Mittetulundusühingute seaduse § 24- 1 järgi on ühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avalikku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele või muul seaduses ettenähtud juhul.
Kohus leiab, et nimetatud vaidluses kuulub kohaldamisele 01.06.2006 kehtima hakanud MTÜS § 24-1 sätted. Kohus on seisukohal, et tegemist on menetlusliku normiga ja selle sätted on kohaldatavad menetluse ajal, vaatamata sellele, et hagi esitamisel 2005.a. tähendatud säte ei olnud jõustunud. Korteriühistuseadus ei reguleeri üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise küsimusi. Mittetulundusühingute seaduse § 20 lg. 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku ühistu juhatus. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab üldkoosoleku toimumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜ põhikirja punkti 5.7 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei sätesta korteriühistu põhikiri lühemat tähtaega. Seetõttu tuleb lähtuda põhikirjas sätestatud 15-päevasest etteteatamise tähtajast. .Kuivõrd vaidlusaluse 28.04.2005.a. koosoleku kokkukutsumise teade on dateeritud 21.04.2005.a., siis on tegemist põhikirjaga üldkoosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud tähtaja rikkumisega. Hagejale ei ole antud teadet kätte toimetatud, hageja ei olnud koosolekust teadlik. Vaidlusalusest koosolekust ei võtnud osa kõik korteriühistu liikmed. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 28.04.2005.a. toimunud erakorralisel üldkoosolekul hageja poolt vaidlustatud otsused on tühised. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on vaidlusalune erakorraline üldkoosolek toimunud 28.04.2005.a. ja hagi on kohtule esitatud 01.08.2005.a., siis tuleb kostja taotlus antud nõudele aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata. Kui otsus on tühine, siis on see tühine algusest peale. Kohus leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse hilisem heakskiitmine ei muuda üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet otsaseina soojustuse eemaldamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue otsaseina soojustuse eemaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Kostja 10.02.2005.a. üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et antud koosolekul otsustati volitada juhatust tegelema korterelamu säästulaenu saamisega. Hageja ei ole tõendanud kohtule, et säästulaenu taotlemine ei olnud vajalik energiasäästu saavutamiseks elamu renoveerimistööde läbiviimiseks. Kostja poolt kohtule esitatud energiaauditiga on tõendatud antud töö põhjendatus. Hageja väide, et antud töö läbiviimiseks ei ole ehitusluba välja antud, on ümber lükatud kostja poolt kohtule esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 29.08.2005.a. ehitusloaga nr 12652. KÜS § 15 -1 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus leiab, et kostja pädevuses oli antud sättest tulenevalt elamu otsaseina soojustamine, mille kaudu saavutatakse elamu parem soojapidavus ja seeläbi korteriomanike/korteriühistu liikmete kulude kokkuhoid, mis tagab nende ühiste huvide parema esindamise. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et otsaseinte pragude täitmine oleks see andnud kohese, garanteeritud parema soojapidavuse. Eeltoodut tõendab ka kostja poolt esitatud energiaaudit.
Kohus leiab, et hageja viited korteriomandiseadusele ei ole asjakohased, kuna KOS § 8 lg 1 alusel valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu kaudu korteriühistuseaduses KÜS ja ühistu põhikirjas ettenähtud korras. Kohus leiab, et hageja viited asjaõigusseadusele ei ole asjakohased. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 kohast asja kui terviku majandusliku otstarbe muutmist renoveerimistöödega ei teostatud ja selle kasutamist korteriomanikele kuuluvate eluruumidena ei muudetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja viited kõigi kaasomanike nõusoleku vajalikkusele ülaltoodud remonditööde tegemiseks põhjendatud, millest tulenevalt puudub alus ka hageja nõude rahuldamiseks. Kohus leiab, et tõendatud ei ole hageja väide, mille kohaselt elamu välisseina katmisega tehismaterjaliga oleks kostja oluliselt mõjutanud lisaks kaasomandi esemeks olevate elamu välisseina fassaadi ja kandekonstruktsioonide muutmisele ka hageja korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi sisekliimat ning seeläbi kahjustanud hageja omandiõigust. Asjaolu, et elamu otsaseinte soojustamisel kasutatud materjalid vastavad tervisekaitsenõuetele on tõendatud Tervisekaitseinspektsiooni ja AS Teede Tehnokeskus tõenditega ( I kd, tl 57-61). Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet kahju hüvitamiseks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude eelduseks on hageja poolt esitatud põhjendustel temale tekkinud kahju tõendamine. Hageja on märkinud, et tema korteris on niiskus ja hallitus. Kohus leiab, et üle aasta pärast katusega toimunud õnnetust 03.04.2007.a. koostatud spetsialisti arvamus korteri seisukorra kohta ei sisalda konkreetseid andmeid selle kohta, millistest teguritest võib hageja korteri seintes avastatud niiskus olla tekkinud ning millise ajavahemiku jooksul selline nähtus tekib. Eeltoodust tulenevalt ei ole antud arvamuse alusel tõendatud asjaolu, et antud niiskus oleks tekkinud katuse puudumisest üle aasta enne arvamuse andmist. Kohus nõustub hagejaga, et korteriomandi turuväärtus võib langeda 10%, kui korter on ilma katuseta 4 kuud, samas ei ole hageja korteriomandi turuväärtus millegagi tõendatud. AS Ergo Kindlustus eespool nimetatud materjalidele 01.12.2005.a. sündmuskoha ülevaatuse fotodega on ümber lükatud hageja väide selle kohta, et tema korter oli renoveeritud enne katusega toimunud õnnetust sellisesse seisundisse, mis oleks võimaldanud tal kohe sisse kolida. Fotodelt nähtuvalt ripuvad seintel elektrijuhtmed, lahtine ventilatsioonitoru, kahhelpaadid on osaliselt paigaldatud, seintel viimistlustööd teostamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hagejale kahju tekkimine korteri turuväärtuse kao summas 100 000 krooni ja 4 kuu üüri osas summas 10 000 krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja oleks temale väidetavalt tekkinud kahjus ka süüdi. AS Ergo Kindlustus kirjast nr 07.12.2005.a. nähtuvalt on antud kindlustusfirma otsustanud finantseerida korteri nr 29 kohale ajutise katuse ehituse kulud. Hageja on avaldanud, et ta keeldus ajutise katuse ehitamise ettepanekust (I kd, tl 245). Kohus on seisukohal, et ajutise katuse puudumine võib kaasa tuua kahju tekkimise, mistõttu hageja keeldumine sellest ei ole käsitletav kostja süüna hagejal võimaliku kahju tekkimises. AS Ergo Kindlustus 30.06.2007.a. kirjast nr
10848 ja sellele lisatud kahjujuhtumi materjalidest (II kd, tl 26) nähtuvalt hagejale kindlustushüvitist makstud ei ole, kuivõrd korter on olnud renoveerimisel ja täiendavat kahju ei ole tekkinud. 23.11.2005.a. OÜ Ehitusekspert poolt teostatud ekspertarvamuse kohaselt ( I kd, tl 200-207) oli katuse eterniitkatte väljavahetamine tehtud tehniliselt nõuetekohaselt. Remonditud katus oli sajuveetihe ja katusekate kohtkindlalt roovile kinnitatud. Remonditud katusekonstruktsiooni varingu põhjustas puhanguline tormituul. Kohus leiab, et antud vahetult pärast õnnetust koostatud ekspertarvamuse õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Ehitusekspert ekspertarvamuse näol ( tl 128-129) on tegemist antud dokumendi väljavõttega, mis ei anna samuti alust kahelda antud arvamuse tõepärasuses. Arhitektuuri- ja Inseneribüroo Humana Grupp arvamus ei lükka ümber OÜ Ehitusgrupp arvamust, kuna see on teostatud tagantjärele ja tutvumata olukorraga kohapeal. Samuti ei ole tõendatud arvamust andnud isiku pädevus ehitusekspertiiside teostamiseks. Kohus ei nõustu kostja väitega, et elamu otsaseinte soojustuse ehitusloaga ( II kd, tl 135-140) on hõlmatud ka katusekatte vahetuseks ehitusloa olemasolu, kuna eelnimetatud ehitusloale on lisatud projekt, millest nähtub ka katuskatte vahetamine. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatu käsitleb üksnes otsaseinte soojustust. 12.02.2006.a. väljastatud ehitusluba nr 15441 on väljastatud korterelamu rekonstrueerimiseks koos katuse taastamisega pärast katusega toimunud õnnetust.
Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 ( kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale ja lõike 2 alusel hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja on esitanud 3 hinnata hagi nõuet ja ühe hinnaga hagi nõude. Kostja on esindajale tasunud õigusabi eest 23 600 krooni. Kohus leiab, et arvestades käesolevas asjas advokaadi tehtud töö mahtu ja keerukust, arvestades asjaolu, et hageja on korduvalt täiendanud ja täpsustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet ning korduvalt esitanud taotlusi, millele kostja esindaja on seisukoha esitanud, samuti asjas toimunud mitmeid kohtuistungeid, peab kohus kostja taotlust osaliselt põhjendatuks ja leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja õigusabikulu summas 18 000 krooni. Kostja seaduslik esindaja VP on esitanud kohtule taotluse saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 6283,44 krooni. TsMS § 52 p 7 alusel on asja läbivaatamiskulu poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Kohus leiab, et VP taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjal oli menetluses kaks seaduslikku esindajat, keda kohus ei olnud kohustanud kohtuistungitel osalema, kostjal oli võimalik tagada menetluses osalemine ka ühe
seadusliku esindaja või vandeadvokaadi vahendusel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus antud taotlust põhjendatuks.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.