2-06-11600
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-11600
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) hagi AS RK vastu omandiõiguse tunnustamiseks, 13. augustil 1996.a sõlmitud asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks, vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning varalt saadud tulu väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluse uuendamine ning kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
-
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja: Eesti Vabariik (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu ) hageja esindaja: vandeadvokaat Äili Rodi (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn 10117; e-post [email protected]) kostja: AS RK(registrikood XXX; asukoht XXX) kostja esindaja: vandeadvokaat Marko Kaevando (Marko Kaevando Advokaadibüroo, Maneeži 6-17, Tallinn 10117; e-post [email protected]) iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: SIL (isikukood XXX; elukoht XXX) iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel esindaja: vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel, Paldiski mnt 3A / Kevade 2, Tallinn 10137)
23. november 2009.a, kirjalik menetlus
2-06-11600
ning menetlusosalised ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.
Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) esitas 15.05.2006.a Harju Maakohtule hagi AS RK vastu omandiõiguse tunnustamiseks, vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning varalt saadud tulu väljamõistmiseks. 06.11.2006.a täiendas hageja hagiavaldust nõudega 13.08.1996.a sõlmitud asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks. Kohus rahuldas 16.01.2007.a määrusega SIL’e taotluse ja lubas tal menetlusse astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 31.05.2007.a määrusega peatas kohus poolte ühisel taotlusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. 11.11.2009.a esitasid pooled ja kolmas isik kohtule kompromissilepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks. Juhindudes TsMS § 430 lg-test 1 ja 2 ning § 428 lg 1 p-st 4, paluvad pooled ja kolmas isik kompromissi kinnitada, kajastada määruses kompromisstingimused ning lõpetada menetluse Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-11600. Menetlusosalised avaldavad, et nad ei soovi kompromissi kinnitamist, kui kohus kas või üht kompromissis sätestatud tingimust ei kinnita. Pooled ja kolmas isik kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning kompromissi alusel tekkivatest õigustest ja kohustustest.
Kohus leiab, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada. TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi
2-06-11600 kolmanda ja neljanda lõike järgi loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 361 lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse, kuna menetluse peatamiseks olev asjaolu on ära langenud seoses poolte ja kolmanda isiku vahelise kompromissi sõlmimisega. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled ja kolmas isiku kokku leppinud, et poolte ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad vastavad kulud kandnud menetlusosalise enda kanda ning menetlusosalised ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.