lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-43691/2

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 26.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-43691/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-09-43691

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus) Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Aare Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.novembril 2009.a.; Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-43691

Tsiviilasi

X AS hagi J. K. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 33 775,64 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxx;xxxxxx) Hageja volitatud esindaja : S. K. Kostja : J. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusvorm

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi J. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista J. K. võlgnevus seisuga 31.08.2009.a. kolmkümmend kolm tuhat seitsesada seitsekümmend viis (33 77) krooni 64 senti ja viivis protsendina põhinõudelt (29 060,56 krooni) alates 01.09.2009.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskuludena riigilõiv kuus tuhat kaheksasada seitsekümmend üks ( 6 871) krooni 82 senti ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (26.11.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

menetluses,

kui

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 05.02.2007. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx, summas 25 000 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.02.2011.a. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 16.kuupäevaks laenu põhiosa ja intressid summas 755,01 krooni. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. Hageja väidab, et kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.05.2008.a.. Kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xx-xxxxxx-xx järgi seisuga 31.08.2009.a. võlguolevad summad kogumahus 23 805,04 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 19 659,61 krooni, intressivõlgnevus summas 2 896,87 krooni, põhiosa viivis 1 248,56 krooni. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 16.02.2008. sõlmiti poolte vahel püsimaksega krediitkaardi kasutamisse leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 9 000 krooni ulatuses. Lepingu p. 6.2 järgi arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt püsimaksed 360 krooni ja kohustas tagama maksepäeval iga kuu 15. kuupäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. 15.05.2008.a. jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr xx-xxxxxx-xx tuleneva võlgnevuse kogumahus 9 970,60 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 9 400,95 krooni, intressivõlgnevus summas 32,90 krooni, põhiosa viivis 381,95 krooni ja kaardikasko 154,80 krooni. Menetluse käik 02.09.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral

2 (4)

võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.17-19/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 23.10.2009.a. (tl.28). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 05.02.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx summas 25 000 krooni ja 16.02.2008.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxxx-xx summas 9 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 31.08.2009. a. kogusummas 33 775,64 krooni ja viivis alates 01.09.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

3 (4)

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 6 871,82 krooni väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 6 871,82 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.

A.Kaldma kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja