Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2)

Asjaolud ja avaldus 13.10.2009.a. esitas võlgnik kohtule avalduse OÜ K pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Osaühing on püsivalt maksejõuetu ning ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ettevõtte majandustegevus seiskus 16.09.2009.a. Tekkinud võlgnevuse tõttu tootmispinna rendileandja katkestas elektrienergia kättesaadavuse (kuigi kommunaalkulud olid igakuiselt tasutud, viivitus tekkis rendiarve tasumisel). Võlgnikul puudub vara, mille müügist saadud raha arvelt saaks täita kõiki kohustusi võlausaldajate ees. Harju Maakohtu 16.10.2009.a. määrusega algatati OÜ K pankrotimenetlus ja nimetati kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks RVaiksaar. Ajutise halduri aruanne 16.10.2009.a. saatis ajutine haldur järelepärimise võlgniku juhatuse liikmele, milles palus esitada andmed ettevõtte varade, võlgade ja majandustegevuse kohta. Päringus nõutud tähtajal esitas võlgniku juhatuse liige adekvaatsed kirjalikud vastused halduri poolt esitatud teabenõudele koos nõutud raamatupidamisdokumentatsiooniga. Majandustegevus ettevõttes seiskus 2009.a. septembris, mil üürileandja lõpetas arvete tõttu päevapealt elektrienergiaga varustamise ja ettevõtte juhtkond ei pidanud võimalikuks muutunud olukorras tegevust jätkata. Selgus, et ettevõtte vahenditest ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ettevõtte juhtkond esitas kohtusse pankrotiavalduse. Võlgniku vara: - arvelduskonto SEB Pangas nr XXXXXXXXXXXXX, kontojääk 14 758,46 krooni; - arvelduskonto Swedbank’is nr XXXXXXXXXXXXXXXX kontojääk 44,28 krooni; - debitoorsed nõuded 21 893 krooni; - ettemakstud tulevaste perioodide kulud (üüri ettemaks) 58 000 krooni; - põhivara 49 832 krooni. Kokkuvõtvalt võib seisuga 12.11.2009.a. asuda seisukohale, et võlgnikul on likviidset vara 14 802,74 krooni, nõudeid ostjate vastu (debitoorseid nõudeid) hindab võlgnik perspektiivituks. Üüri ettemaksu ja põhivara suhtes kavatseb üürileandja G OÜ esindaja AS rakendada pandiõigust korvamaks üürivõlga, seega hindab haldur seda vara mittelikviidseks. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on ettevõtte nimel sihtotstarbeline sõiduk (haagis) registrimärgiga XXX, väljalaske aasta 1986. Võlgniku seletusel on tegemist haagisega, mis on juba 2008.a. müüdud kolmandale isikule ning müük on jäänud registris vormistamata. Võlgniku kohustused: kohustuste hindamisel lähtub haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduse kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Teadaolevad kohustused 12.11.2009.a. seisuga moodustavad 655 221,84 krooni. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võimalusi tagasivõitmise ja tagasinõudmise kohta. Tuginedes eeltoodule ja arvestades seda, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, on hinnang võlgniku varalise seisundi kohta negatiivne. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 2(4)

655 221,84 krooni, likviidset vara on 14 802,74 krooni. Aruande esitamise ajal vara ei kata võlgniku kohustusi ja ei jätku pankrotimenetluse kulude ja kohustuste katteks. Võlgniku seisund on ühest küljest iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis võimaldab lõpetada osaühingu tegevuse võlgniku pankrotimenetluse lõpuks. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige üldteada olukord Eesti teenuste osutamise turul, laiemas mastaabis majanduskriis kogu maailmas. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tüüpiline näide väikeettevõttest, kellel oli piiratud käibevahendid ning kelle toimetulek sõltus suurel määral lepingupartnerite ja turu käitumisest. Oma rolli mängis kindlasti ka üürileandja resoluutne käitumine, kelle tegevuse tulemusel muutus võlgniku edasine majandustegevus üüritud tootmisruumides võimatuks. Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses ajutine haldur tuvastanud ei ole. Juhtkond on toiminud adekvaatselt ja kooskõlas seaduse nõuetega, esitades maksejõuetuse ilmnedes kohtule võlgniku avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga ning pankrotimenetlus tuleb kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 raugemise tõttu lõpetada, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise või võitmise reaalne võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil 17.11.2009.a. võlgniku esindajad nõustusid ajutise halduri aruandega ja ei vaielnud vastu ajutise halduri töötasule ja tehtud kulutustele. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (655 221,48 krooni) ei ole võlgniku varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud, puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. 3(4)

Ajutine pankrotihaldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub välja mõista võlgniku vara arvelt ajutise halduri töötasu 15 600,00 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) ning tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitis 1200,00 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vastavad Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrale. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et ajutise halduri töötasu summas 15 600,00 krooni (ei sisalda sotisaalmaksu) ning hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks summas 1200,00 krooni tuleb välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Tiit Tammiku’le.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.