Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasi
OÜ Wioletto pankrotimenetlus
Tsiviilasja number
2-09-53070
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu - võlgnik: OÜ Wioletto, reg nr 11351872, asukoht Kalda tee 24-30, Tartu, e-post: [email protected] - võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige Sergei Prottšenko - ajutine pankrotihaldur: Heli Peetsmann, (asuk. Õpetaja 9a, Tartu 51003, OÜ Õigusbüroo Faktootum, telef. 7 420 583, faks 7420586, mobiil 5091619 e-post: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
Võlgnik esitas pankrotiavalduse 14. oktoobril 2009. a. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik oma võlausaldajatele 293 729.24 krooni ja võlgnikul ei jätku vara nõuete rahuldamiseks.
Võlgnik on äriregistrisse kantud 5. aprillil 2007.a. Osakapital on 85 000 krooni. Ühingu asutajaks, ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud Sergei Prottšenko. Äriühingu tegevusalaks on olnud sanitaartehnliste tööde teostamine ja väiksemal määral ka üldehitus- ja remonditööd. Äriühing on lõpetanud majandustegevuse 2008. a detsembris. Siis lõpetati ka kõigi töötajatega töölepingud. Ettevõtte juhatus ei suutnud leida kogu 2009.a uusi tellijaid, kuid kõik kulud (eelkõige auto- ja sidekulud), va kulutused tööjõule, jäid alles. Alates juunist 2009 ei ole võlgnik suutnud täita ka kapitalirendi kohustusi AS Swedbank ees. Võlgnikul on vara kokku ca 30 000 krooni väärtuses. Varaks on ka maastur Opel Frontera (1996), mille müügihind on ca 30 000 krooni. Kuigi raamatupidamise andmetel peaks kassas olema 208 884 krooni, siis seda raha tegelikult kassas ei ole. Juhatuse liikme väitel on kassa puudujääk tekkinud osaliselt töötajatele töötasu maksmisest ilma dokumente vormistamata, samuti on ostetud vajalikke materjale sularahas, kuid dokumendid on kaotsi läinud. Kohustusi on kokku ca 300 000 krooni, sh maksuvõlad 252 266 krooni. Võlgnik on maksejõuetu. Olemasoleva vara realiseerimise korral on võimalik katta ajutise halduri tegevusega seotud kulud, puuduvad vahendid pankrotimenetluse edaspidiste kulude katteks. Pankrotiavaldus on esitatud hilinenult. Pankrotiavaldus oleks tulnud esitada hiljemalt veebruaris 2009. Haldur ei väida hetkel kuriteo tunnustega teo olemasolu maksejõuetuse põhjusena. Rahaliste väljamaksete tegemine ilma kuludokumentideta viitab nõrgale juhtimisele. Juhatuse liige on ilmutanud oma tegevuses üleüldist hooletust, mis põhjustas mittenõuetekohase töö tegemise ja võlgniku kohustuste täitmata jätmise.
Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku esindaja aruandele ja halduri järeldustele vastuväiteid ei esitanud. Võlgniku esindaja on nõus, et võlgniku kassa oli tema enda taskus ja vahepeal läksid taskud segamini ja ta kulutas ka enda tarbeks firma raha. Võlgnik on pankrotimenetluse raugemisega nõus.
Asjas on tuvastatud võlgniku avalduse ja ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu. Selle sätte kohaldamine on võimalik, kui ei avaldaja ega ükski võlausaldajatest ei maksa kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et menetluses on piisavalt vahendeid ajutise halduri tasustamiseks ja menetluskulude sh likvideerimiskulude katteks, kuid puuduvad vahendid edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse põhjuseks on ühingu ja juhatuse liikme enda rahaliste vahendite segi ajamine ja juhatusel planeerimisoskuse puudumine muutuvas ärilises keskkonnas tegutsemiseks. Tegemist
on juhatuse liikme poolse juhtimisveaga. Käesolevas menetlusetapis on kohtul raske anda lõplikku hinnangut, kas tegemist võib olla ka raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavaldus on esitatud hilinenult. Pankrotiavalduse õigeaegne mitteesitamine on oma olemuselt raske juhtimisviga. Kuna juhatuse liige jättis pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, kuid samas jätkas kulutuste tegemist võlgniku arvel, siis tuleb asuda järeldusele, et pankrotiavalduse mitteesitamine aitas kaasa võlgniku maksejõuetuse süvendamisele. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamisel oleks põhimõtteliselt võimalik esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitmise nõue, samas on nimetatud nõude tegeliku rahuldamise prognoos juhatuse liikme poolt madal. Juhatuse liikmelt on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud 728 167 krooni ja tema varale on seatud nimetatud nõude tagamiseks keelumärge. Teadaolevaid võlausaldajaid on võlgnikul üldse kaks. Juhatuse liige on andnud isikliku käenduse AS-le Swedbank Liising. Võlausaldajal Maksu- ja Tolliametil on võimalik kaaluda nõude esitamist juhatuse liikme vastu maksukorralduse seaduse alusel. Seega kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja menetluse finantseerimisest ei ole kohtu teada ükski võlausaldaja huvitatud, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Wioletto dokumendid anda hoiule Sergei Prottšenko ́le.
Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse (tl. 21), milles palub määrata enda tasu suuruseks 18 töötunni eest 15300 krooni ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 3719.34 krooni. Kuluhüvise palub haldur välja mõista OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Võlgniku esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada võlgniku vara arvelt. Tasu määramisel arvestab kohus ka halduri tööd likvideerijana. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.