Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.novembril 2009. a Pärnu Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-08-90543
Tsiviilasi
AS (Hansapank) Swedbank reg kood 10060701 Liivalaia 8 Tallinn 15040 hagi I. L ́i ik.kood vastu võla 17 855 kr 60 s nõudes
Tsiviilasja hind
16 000 kr
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: volitatud esindaja jurist Silva Kark epost:[email protected], ei ole ilmunud, esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ilma esindaja kohalolekuta Kostja: I. L. ik.kood elukoht e-post: rel, ei ole ilmunud
Istungi toimumise aeg
24.novembril 2009.a.
Juhindudes TsMS § 138 lg.2, § 143 p.4, § 162 lg.1, § 410, § 413, § 415, § 420, § 468 lg 1 p 2, kohus otsustas: Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista I. L-lt Swedbank AS-i kasuks 17 855 kr 60 s ( seitseteist tuhat kaheksasada viiskümmend viis krooni ja 60 s), viivis protsendina põhinõudelt ( 16 000 krooni) alates 20.12.2008.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras(EKP+ 7% aastas) . Tagastada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel AS-le Swedbank AT-s menetlusdokumentide kättetoimetamise riigilõiv tasutud 19.12.2008 maksekorraldus nr 22490 Hansapank konto nr 22 700 000 0016 reg.kood 100 607 01 summas 100 ( ükssada ) krooni. Kohtuotsuse ärakiri riigilõivu tagastamiseks saata peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamise Keskusele. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Menetluskulude jaotus Jätta kostja kanda. 1 (3)
Välja mõista I. L`lt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud 1500 ( üks tuhat viissada ) krooni ja viivis menetluskuludelt ( 1500 kr) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.07.2001 ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 01-053278-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr ja arvelduskontoga nr ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 7 000 krooni. Lepingu p-ti 3.4. järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16 % aastas. 10.02.2002 sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu ne 02-019653-KP mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 3 000 kr ulatuses intressimääraga 16 % aastas. 18.07.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingute võlgnevuse suuruste kohta paludes jooksvalt võla tasuda hiljemalt 02.08.2008 ning hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles. 26.08.2008 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 17 752 kr 10 s nõudes ja menetluskulu 250 kr nõudes. 27.11.2008 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu rahuldamata põhjusel, et maksekäsku ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seisuga 19.12.2008 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 17 855 kr 60 s, millest laenulepingust nr 01-053278-EG tulenev võlgnevus kokku on 13 391 kr 91 s ja arvelduskrediidi lepingust nr 02-01953- KP tulenev võlgnevus kokku 4 463 kr 69 s. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 17 855 kr 60 s, välja mõista kostjalt viivis protsendina põhinõudelt 16 000 kr alates 20.12.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+ 7 % aastas). Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel Menetluse käik Kohus saatis hagimaterjalid kostjale kostjale korduvalt postiga neljal korral ... tänava aadressil, kuid ei õnnestunud kostjale materjale kätte toimetada. 03.06.2009 rahvasturegistri päringu kohaselt elab kostja alates 28.03.2009 ....Kohus saatis hagimaterjalid ja kohtukutse korduvalt rahvastikuregistris märgitud E-posti aadressil, kuid kostja ei ole kinnitust saatnud, samas ei 2 (3)
ole materjalid e-postist tagasi tulnud, mis kinnitab, et materjalid koos kohtukutsega on adressaadini jõudnud. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.Hageja kinnitusel on kostja teatanud 03.06.2009 e-kirjaga, et on valmis kustutama võlgnevust 850 kr kuus, millest võib järeldada, et kostja tunnistab hagi. Seisuga 20.11.2009 ei ole kostja asunud hagejale võlga tasuma. Kohus määras asjas istungi 24.11.2009.Hageja on taotlenud asja lahendamiseks ilma esindaja osavõtuta ja tagaseljaotuse tegemist TsMS § 413 lg 1 kohaselt. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg.1 ja § 415 tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja viivist. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta poole kanda, kelle kahjuks otsust tehakse, s.o. kostja TsMS § 173 ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivud: maksekäsu kiirmenetluses 250 kr ja hagi esitamisel 1250 kr, kokku 1500 kr. Kohus leiab, et kostjale tuleb tagastada riigilõiv 100 kr kutse AT-s avaldamise eest, mida kohus ei pidanud vajalikuks, sest kostja aadress on rahvastikuregistris ja ta ei ela Eestis. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
Ingrid Hallas Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.