Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-24-15698 (digitaalne menetlus) 31. märts 2026, Narva
Kohtuasi
V G hagi Y M vastu mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõudes 3500 eurot Hageja V G (isikukood XXX) Kostja Y M (isikukood XXX) Hagimenetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-24-15698
ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED V G (hageja) esitas 16. oktoobril 2024 Viru Maakohtule hagi (dtl 1-2) Y M (kostja) vastu mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-24-15698). Hageja nõue on mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena kohtu äranägemisel määratav mõistlik rahasumma, arvestades tervisekahjustuse raskust ja ulatust. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tunnistas Viru Maakohus 4. augusti 2023. a otsusega asjas nr 1-23-3540 kostjat süüdi selles, et ta 30. septembril 2022 XXX korteri elutoas, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 22.27, lõi tahtlikult hagejat noaga kahel korral rindkere piirkonda. Kostja tekitas hagejale kaks vasakusse rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava rindkere vasakul ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena kujunes vasakpoolne veriõhkrind. Tekitatud vigastused olid eluohtlikud. Lüües kannatanut korduvalt noaga piirkonda, kus üldteadaolevalt paiknevad elutähtsad organid – süda, kopsud ja suured veresooned, möönis kostja võimalust põhjustada hageja surm, s.t ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu surm jäi saabumata üksnes tänu õigeaegselt osutatud meditsiinilisele abile. Sellega pani kostja toime KarS § 113 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse. Tartu Ringkonnakohus 28. veebruari 2024. a otsusega jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu otsuse muutmata. Hagejale tekitati raske tervisekahjustus. Ta on viibinud pikalt haiglaravil, on praegu puudega ning vajab pidevat ravi. Hageja põhjendab oma nõuet võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 1043, 1050 ja 134.
Tsiviilasi nr 2-24-15698
hageja terve ja nüüd ilma põhjuseta äkki jäi ta haigeks. Varem rääkis hageja kohtus, et midagi ei mäleta, aga nüüd räägib, et kostja lõi teda noaga. Kostja hinnangul ei sõltu hagejal esinevad valud kostjast küll. Kostja sõnutsi veetis hageja kaks päeva haiglas pärast juhtunut ja seejärel tuli kostja juurde. Nad jätkasid viina joomist, mängisid kaarte. Kõik päevad enne kostja vangistust käis hageja kostja juures. Kostja väitel tahtis hageja rääkida kostja advokaadiga. Hageja tahtis muuta ütlusi, kuid sina tahtsid rääkida minu advokaadiga. Tahtsid muuta ütlusi, aga ei hakanud seda tegema, kuna ei tahtnud vanglasse minna valeütluste andmise eest. Hageja kostja väiteid ei tunnistanud, see on vale, kostja lihtsalt enda poolt lisab midagi. Samuti väitis hageja, et eriti pärast juhtunut on kostjal käinud, vaadanud üle ja läks ära, kaarte, ei midagi seal ei mänginud. Kostja vanglas ei tööta. Temal on puue, liigub tugiraamiga. Seoses puudega kostja midagi ei saa. Kostja on pensionär, kuid pensioni ei saa vanglas viibimise tõttu. Kostjal mingit vara ei ole. Ta oli sisseregistreeritud korterisse, mis kuulus kostja õepojale, aga praegu on ta selle maha müünud. Pärast juhtunut kostja ei püüdnud hageja ees vabandada, ei üritanud kuidagi temale tekitatud kahju heastada. Haiglas kostja hagejat ei külastanud, kuna samal õhtul kostjat võeti kinni, hagejat viidi haiglasse. Kaks päeva oli kostja politseis, hageja oli haiglas sel ajal.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Hagiavaldusest nähtuvalt lähtub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue asjaolust, et kostja
Tsiviilasi nr 2-24-15698
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus nr 3-2-1-54-07) selgitanud, et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-54-07). Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja ja kahju tekkimise vahel. Seega, vastavalt VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 2 ja § 1050 lg-le 1 ning kohtupraktika alusel on vastutuse tekkimise eelduseks vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. 4(9)
Tsiviilasi nr 2-24-15698
Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis tuleb vastutuse eeldusena tuvastada eelkõige kostja õigusvastane tegevus, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel. Kostja tegevus Kostja tunnistati Viru Maakohtu 4. augusti 2023. a otsusega asjas nr 1-23-3540 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse, toimepanemise eest ja karistati 6-aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohus 28. veebruari 2024. a otsusega (dtl 3-12) jättis Viru Maakohtu otsus muutmata. Kostja on süüdi tunnistatud selles, et ta 30. septembril 2022 XXX korteri elutoas, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 22.27, lõi tahtlikult hagejat noaga kahel korral rindkere piirkonda. Kostja tekitas hagejale kaks vasakusse rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava rindkere vasakul ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena kujunes vasakpoolne veriõhkrind. Tekitatud vigastused olid eluohtlikud. Lüües kannatanut korduvalt noaga piirkonda, kus üldteadaolevalt paiknevad elutähtsad organid – süda, kopsud ja suured veresooned –, möönis kostja võimalust põhjustada hageja surm, s.t ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu surm jäi saabumata üksnes tänu õigeaegselt osutatud meditsiinilisele abile. Vastavalt TsMS § 272 lg-tele 1 ja 2 on dokumentaalseks tõendiks muuhulgas kohtulahendid teistes kohtuasjades, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kohus loeb kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega tõendatuks, et kostja lõi hagejat noaga kahel korral rindkere piirkonda ning tekitas oma tegevusega hagejale eluohtlikke kehavigastusi. Kostja tegevust on võimalik käsitleda ründena hageja elule kui õigushüvele (PS § 16). Hagejal kahju tekkimine 30.09.2022 kiirabikaardist XXX (tl 22-23) on näha, et hagejal tuvastati järgmised torkevigastused: rindkere - vasak rind, selg - parem ülaselg haav, verejooks; vasaku rinna eesseina lahtine haav 5-6 roidevahemikus süda ülaosas. Selja lahtine haav abaluude vahel 2-3 roiete vahel. Sügavust ei saa hinnata. SA N vastuvõtuosakonna hageja patsiendikaardi nr 22-0082548 (dtl 24-26) kohaselt, saabus hageja sinna 30. septembril 2022 kl 23.35 keskraskes seisundis, oli teadvuses, ebaadektvaatne, ei saa mäletada oma nime, aadressi ja sünniaega. Hagejal on tuvastatud lahtine haav rinnus vasaku pool ja abaluude vahel, trauma oli umbes 1 tund tagasi. Tehtud haavade ümber ravimine. Hageja on üle viidud anestesioloogia- ja intensiivravi osakonda 1. oktoobril 2022. Hageja SA N statsionaarse epikriisi (haigusloo nr 22-0082548) (dtl 27-31) järgi tehti 1. oktoobril 2022 hagejale lokaal anesteesia all haavade ümberavimine. Rindkere eespinnal rinnakust vasakul on haavade torkehaav suurusega 0,3x2,5 cm, haavakanal on suunatud ülevalt alla, eest taha, umber 7,0 sm sügavusega. Kuna haavade paranemise protsess oli normaalne ja hageja üldseisund hea, kirjutati hagejat haiglast välja 4. oktoobril 2022. Kodus tuli hagejal kuue päeva jooksul võtta T, Augumentiin 875/125 mg x2, ka oli perearsti poolt seisundi jälgimine ja analüüside kontroll. Hagejal tuli pöörduda ka kirurgi vastuvõtule 07.10.22 kontrolliks ja õmbluste eemaldamiseks. Valu vastu vajadusel T. Paratsetamool 1g x3 ja T. Ibuprofeen 400 mg x3. Kohus leiab eelviidatud meditsiiniliste dokumentidega tõendatuks, et hagejal on tekkinud tervisekahju. 5(9)
Tsiviilasi nr 2-24-15698
Põhjuslik seos Kohus leiab kohtuotsusega kriminaalsajas tõendatuks, et kostja tegevused on hagejale tekkinud tervisekahju põhjuseks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatult arvata, et kui kostja ei löönuks hagejat noaga kahel korral keha piirkonda, siis ei oleks hagejal tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustust. Kostja tegevused olid hagejal kehavigastuse tekkimise põhjuseks. Kostjale etteheidetava teo ja hagejal tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos on seega tõendatud. Õigusvastasus Hageja tervisele kahju tekitamist kostja tegevustega saab pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Sellisel juhul kostja teo (kehavigastuse tekitamise) õigusvastasus eeldatakse. Kehavigastuse tekitamine on eelduslikult õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi. Tsiviilmenetluses ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kannatanule vigastuse põhjustanud. Tuvastatud on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. VÕS § 1045 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis. Kostja ei väitnud, et kostja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis. Samuti sellekohased tõendid asjas puuduvad. Süü VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lg 1 näeb ette, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg-st 3 nähtub, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostjal tulnuks seega tõendada süü puudumist. Kriminaalasjas Tartu Ringkonnakohtu otsuse p-st 40 on näha, et kostja tekitas hagejale kehavigastusi tahtlikult. Löönud kannatanut (hagejat) kaks korda rindkerre, mis päädis sellega, et kannatanu kukkus millalgi verekaotusest meelemärkusetult maha, oli süüdistatav (kostja) teinud kõik endast oleneva, et kannatanu tapmine vastavalt enda ettekujutusele lõpule viia. Mittevaraline kahju VÕS § 134 lg-st 2 nähtub, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 6(9)
Tsiviilasi nr 2-24-15698
Hageja mittevaralise kahju nõue on seotud hagejal kehavigastuste ja tervisekahju tekitamisega. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel. Kohus on tuvastanud, et kostja vastutab hagejale tekitatud kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest. Sel korral tuleb mittevaralise kahju, s.o füüsilise ja hingelise valu tekkimist, eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea hageja tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, siis määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2 ja 5 ning TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooniotsusega asjaolude alusel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks piisab üldjuhul kui tõendatakse neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22). Lisaks arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKKKo 11.11.2021, 1-20-3535, p 18). Riigikohtu koostatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ kohaselt jäid kohtute väljamõistetavad hüvitised kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise eest vahemikku 100–12 000 eurot, mediaan 1000 eurot ja keskmine hüvitis 1752 eurot. Kõige suuremad kahjuhüvitised on väga harva ja väga raskete kehavigastuste puhul välja mõistetud. Sedasi mõisteti kõige suurem mittevaralise kahju hüvitis 12 000 eurot välja siis, kui tekitati nimmelülimurrud ja isik oli liikumisvõimetu. Pea hulgivigastuse, ajutrauma, rindkerepõrutuse, käe pindmised hulgivigastuse eest välja mõistetud hüvitiseks ka 4500 eurot. Samas on lülisamba nimmeluu ja vaagnaluu murru puhul välja mõistetud hüvitiseks ka vaid 200 eurot. Rünnaku tagajärjel tekkisid hagejal kaks vasakusse rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava rindkere vasakul ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena kujunes vasakpoolne veriõhkrind. Tegemist oli eluohtliku seisundiga. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada eelkõige rikkumise raskust, tekitatud tervisekahjustuse ulatust, hageja üleelamiste intensiivsust ja kestust ning teo tahtlikkust. Hagejale tekitati raske tervisekahjustus. Ta on viibinud pikema aja vältel haiglaravil ning vajab ka praegu pidevat valuravi. Vigastustega kaasnesid ilmselt intensiivsed füüsilised kannatused. Võttes arvesse hagejal tuvastatud vigastused, on eluliselt usutav, et hageja pidi taluma kehavigastuste tõttu suurt valu ning raviks kulus hulk aega, isiku igapäevased tegevused olid piiratud. Käesoleval juhul on tegemist äärmiselt raske ja eluohtliku vägivallateoga, mis õigustab kohtu hinnangul keskmisest oluliselt suurema hüvitise väljamõistmist. 7(9)
Tsiviilasi nr 2-24-15698
Arvestades kohtupraktikas kujunenud hüvitiste suurusjärke, kus üksikjuhtudel on raskete ja eluohtlike vigastuste korral mõistetud välja kuni 12 000 euro suuruseid hüvitisi, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks hüvitiseks hageja toodud ja tõendatud asjaolusid arvesse võttes mittevaralist kahjuhüvitist 6000 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul 6000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis õiglane, mõistlik ning proportsionaalne. Kahjustatud isikust tulenevad asjaolud (VÕS § 139 lg 1) Kostja väidab, et juhtumi ajal oli hageja tugevas alkoholijoobes. VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse kahju juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohtu hinnangul ei anna need asjaolud siiski alust mittevaralise kahju hüvitise oluliseks vähendamiseks. Isegi kui hageja oli alkoholijoobes, ei õigusta see tema suhtes toime pandud rasket ja eluohtlikku vägivallategu. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kannatanu võimalik hooletu või riskantne käitumine ei välista kahju hüvitamist ega vähenda seda märkimisväärselt olukorras, kus kahju on tekitatud tahtlikult ja eriti ohtlikul viisil. Käesoleval juhul kasutas kostja hageja suhtes vägivalda, lüües teda korduvalt noaga rindkere piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda. Tegemist oli eluohtliku ründega, mille tagajärjel sai hageja raske tervisekahjustuse. Sellise teo raskus ja ohtlikkus kaaluvad selgelt üles võimalikud etteheited hageja käitumisele. Lisaks ei ole hageja alkoholijoove ega sellest tulenev mälulünk käsitatav tahtliku või olulise kaasaaitamisena kahju tekkimisele VÕS § 139 tähenduses. Puuduvad tõendid, et hageja oleks provotseerinud sellise intensiivsusega vägivalda, mis õigustaks noaga ründamist või selle tagajärgi. Kostja ise väitis, et konflikti tema ja hageja vahel ei olnud. Seetõttu leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitise oluline vähendamine jääb põhjendamata ning 6000 euro suurune hüvitis on jätkuvalt õiglane ja proportsionaalne. Kostja varaline olukord Kohtu hinnangul kostja varaline olukord ei anna alust mittevaralise kahju hüvitise vähendamiseks. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige rikkumise raskusest, tekitatud tervisekahjustuse ulatusest ning kannatanu üleelamiste intensiivsusest ja kestusest. Käesoleval juhul on tegemist tahtliku ja eluohtliku vägivallateoga, mille tagajärjel sai hageja raske tervisekahjustuse. Need asjaolud õigustavad märkimisväärse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Asjaolu, et kostja viibib vangistuses ning tal puudub sissetulek ja vara, ei saa viia hüvitise ebamõistliku vähendamiseni. Vastupidine lähenemine tähendaks, et raskema õigusrikkumise toimepanija vastutaks väiksemas ulatuses üksnes oma halva varalise olukorra tõttu, mis ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga ega õiglustundega. 8(9)
Tsiviilasi nr 2-24-15698
Kostja varalist olukorda saab vajaduse korral arvestada üksnes hüvitise täitmise viisi ja tingimuste määramisel, kuid mitte hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Seetõttu ei ole kostja varaline olukord aluseks hageja 6000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise vähendamiseks. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 6000 eurot välja.
Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu tervisekahjustuse, samuti toitja surma tõttu tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kuna käesolevas asjas riigilõivu tasumise kohustust ei tekkinud, puudub alus mõista riigilõivu hagi rahuldamise korral välja ka kostjalt. Riigilõivu kui menetluskulu saab välja mõista üksnes juhul, kui see on seaduse järgi tasumisele kuulunud. Seega käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.