Võlaõigus

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

1 (4)

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 243,59 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 16% aastas põhinõudelt 2606,88 eurolt alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (laenuandja) ja kostja 26.09.2011 püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A110002373, millega võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti. Esialgne limiit oli 300 eurot, mida suurendati 05.09.2012 summani 600 eurot, 23.10.2013 summani 2000 eurot ja 18.03.2014 summani 3000 eurot. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja kohustus tegema kohustusliku tagasimakse iga kuu 15. kuupäeval, makse suurus 14 eurot. Lepingujärgne intressimäär tulenes panga hinnakirjast ja oli 16% aastas. Krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimisel oli 19,86% aastas. Viivisemääraks on lepingujärgne intressimäär. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi alates 15.08.2024, mistõttu saatis hageja 21.10.2024 lepingu erakorralise ülesütlemise kohta teate ja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 11.11.2024. Kuna võlgnevust ei tasutud, ütles hageja lepingu 12.11.2024 üles ning kogu võlg muutus sissenõutavaks. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlas kolme järjestikuse maksega: 15.08.2028, 16.09.2024, 15.10.2024 maksed. Sissenõutav põhinõue on 2606,88 eurot, tasumata intressid 147,36 eurot ja 02.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 243,59 eurot, kokku 2997,83 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3 (4)

tagastama (RKTKo 27.11.2012, p 25). Kostja ei ole käesolevas menetluses vastavaid vastuväiteid hageja nõudele esitanud. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.