Muud

kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Pankrotimääruse peale võib esitada kaebuse 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik M. N. esitas 03.08.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Kohus võttis 29.08.2023 määrusega avalduse menetlusse, võlgniku usaldusisikuks määrati Jüri Truuts. 13.06.2024 määrusega kohus kinnitas võlgniku võlgade ümberkujundamiskava. Võlausaldajad Revensen OÜ ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal teatasid kohtule, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi ning palusid kava tühistada. Usaldusisik teatas 03.03.2026 kohtule, et tänaseks on võlgnik jäänud mitmete maksete osas võlgnevusse. Ka võlgnik ise on usaldusisikule tunnistanud, et „enam tõenäoliselt väljapääsu pole“, st ta ei suuda kinnitatud ümberkujundamiskava täita. Usaldusisik tegi ettepaneku tühistada võlgade ümberkujundamiskava menetlus ning juhul, kui võlgnik avaldab soovi, siis kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 23.03.2026 istungil ära. Võlgnik teatas, et on kaotanud töö ning ei suutnud enam kava alusel võlausaldajatele väljamakseid teha. Hetkel on võlgnik töötu. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 41 lg 1 sätestab, et kohus tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. Vastavalt FIMS § 41 lg 6 p 2 võib kohus ümberkujundamiskava tühistamisel sama määrusega kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. Käesolevalt ei ole võlgnik üheksa kuud täitnud võlgade ümberkujundamiskava ja ärakuulamisel tõdes, et ei saaks seda ka edaspidi täita. Kohtu hinnangul saab seda lugeda kohustuste oluliseks rikkumiseks. Võlgnik avaldas ärakuulamisel ka, et on nõus pankroti välja kuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ning teab selle menetluse tagajärgi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab senises menetluses esitatud andmete alusel, et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetusavalduse algsel menetlemisel tegi kohus kindaks, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 56 160.04 euro ulatuses. Ärakuulamisel teatas võlgnik, et on töötu, otsib tööd. Olulist vara ei ole võlgnik soetanud, võlgnik ei ole ka pärandina või kinkena midagi saanud. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik on maksejõuetu – tema kohustused ületavad oluliselt vara mahtu ja käesoleval ajal puudub võlgnikul ka sissetulek, et oma kohustusi täita. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 3

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks. Kohus on seisukohal, et Jüri Truuts on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Jüri Truuts täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Jüri Truuts on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Kuna kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse, tuleb tühistada 13.06.2024 määrusega kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava. Kohus selgitab, et FIMS § 41 lg 3 kohaselt ümberkujundamiskava tühistamisel langevad tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lg 6 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. FIMS § 42 kohaselt avaldab kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise või lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kuna vastavalt TMS § 51 g 1 lõppevad täitemenetlused pankroti välja kuulutamisel, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt vajadus täiturit peatamise aluse ära langemisest eraldi teavitada. 4

Kohus selgitab ka menetluse olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: - võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). - Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab ka, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9). 5

Menetluskulud FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud ning nimetatud menetlustes jäävad võlausaldajate kantud kulud nende endi kanda. Võlgnik tasus võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ettemaksuna 2 010.00 eurot. Nimetatud summa on 13.06.2024 määrusega (kava kinnitamine) usaldusisiku kasuks välja mõistetud. FIMS § 54 lg 3 ja 4 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ning kohustustest vabastamise menetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisik esitas 03.03.2026 täiendava tasu taotluse, millest nähtub, et ta on teinud võlgade ümberkujundamise menetluses tööd 3,75 tundi (s.o võlausaldajatele võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise määruse ja kaaskirja edastamine - 0,75 tundi; võlgniku kava täitmise kontroll, korduv ühenduse võtmine võlgnikuga seoses kava mittetäitmisega, võlausaldajate kirjadele vastamine - 2,5 tundi; kohtule võlgade ümberkujundamiskava tühistamise ettepaneku koostamine ja esitamine - 0,5 tundi), tunnitasuga 130.00 eurot tunnis. Usaldusisik palub tema tasuks määrata 487.50 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 604.50 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Kohus leiab samas, et usaldusisiku tunnitasu määr ei ole seadusega kooskõlas. FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kuivõrd kuupalga alammääraks on 886.00 eurot, siis on FIMS § 54 lg 5 tulenevalt usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel 88.60 eurot, mille lisandub käibemaks, s.o kokku 109.86 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 411.97 eurot (käibemaksuga) (3,75 * 109.86), mis tuleb välja mõista võlgnikult. Usaldusisik on palunud anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks. Kuivõrd seadus (TsMS § 183 lg 2) ei näe ette võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetluses menetlusabi andmist, siis ei ole ka põhjendatud tasu riigi vahenditest välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.