Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõista välja kostjalt I.T hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks hageja menetluskulud 360 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 240 eurot).
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
1 (10)
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 19.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult I.T 60 euro saamiseks (dtl 5-7). Kohus tegi 21.08.2025 võlgnikule makseettepaneku (dtl 8-9), mis toimetati kätte samal päeval võlgniku e-posti aadressil XXX (dtl 11). Võlgnik I.T esitas 03.09.2025 nõudele vastuväite (dtl 14-17). Kohus lõpetas 19.09.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule (dtl 1-2; 47-48). OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 10.10.2025 kohtule hagi I.T vastu võlgnevuse nõudes. Hageja väidab, et 07.07.2025 parkis sõiduk registreerimismärgiga xxx mille omanikuks või vastutavaks kasutajaks oli kostja, hageja opereeritaval parkimisalal XXX parklas. Parkimisala kontrollimisel tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimistasu oli maksmata ning parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud. Hageja väljastas samal päeval leppetrahvinõude nr 2540707251440555 summas 70 eurot (summat vähendatud 60 euroni), paigutades vastava teate sõiduki kojamehe vahele. Kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Hageja saatis 24.07.2025 kostjale tähitud kirjaga meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja selgitab, et tegemist on parkimisteenust osutava ettevõttega ning iga tema opereeritava parkimisala sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sisenejale teada, et tegemist on eraparklaga ning parkimiseks on kehtestatud tingimused. Samuti on parkimisala sissesõidu juurde paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus nendega tutvuda saab. Hageja hinnangul olid need märgid ja teabekandjad kostjale nähtavad ning kostjal oli võimalik enne parkimist parkimistingimustega tutvuda. Hageja leiab, et parkimistingimused kujutavad endast pakkumust lepingu sõlmimiseks ning kui sõiduki kasutaja pargib sõiduki hageja parklasse, avaldab ta sellega nõustumust lepingu sõlmimiseks. Seega oli käesoleval juhul olemas nii hageja pakkumus kui ka kostja nõustumus, mistõttu tekkis poolte vahel leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel. Hageja hinnangul ei saa poolte vahel olla vaidlust selles, et sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale ning lepinguline suhe tekkis. Hageja väidab, et kostja rikkus parkimislepingut, kuna ei tasunud parkimistasu ega fikseerinud parkimise algusaega parkimiskella abil. Parkimistingimuste kohaselt on parkimistingimuste rikkumise korral parkimisoperaatoril õigus nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, täites sellega leppetrahvi mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta tutvus parkimistingimustega ning lahkus seejärel koheselt parklast. Hageja hinnangul ei ole kostja seda väidet tõendanud ning tegemist on 2 (10)
eluliselt ebausutava ja konstrueeritud käsitlusega. Hageja viitab, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool oma väiteid tõendama, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid parkimistingimustega tutvumist ja kohest lahkumist. Hageja tugineb esitatud fotodele, mille kohaselt oli sõiduk pargitud ning viibis parkimisalal ajavahemikus vähemalt 14:37-14:42. Hageja selgitab, et kell 14:37 tehtud fotodel on sõiduk juba pargitud. Kell 14:38 tehtud fotol on kujutatud parkla keskel olev infotahvel, millel on toodud parkimistsooni number, parkimise maksumus ning mobiilse parkimise juhised. Kell 14:41:45 tehtud fotol on näha sõiduki juures viibivaid isikuid, kellest üks viibib sõiduki pagasiruumi juures ning teine seisab sõiduki ees, hoides käes leppetrahviteadet. Kell 14:42:24 ja 14:42:37 tehtud fotodel on sõiduk jätkuvalt pargitud. Hageja hinnangul nähtub nendest fotodest, et sõiduk ei peatunud ajutiselt, vaid oli pargitud ning viibis parklas ka pärast leppetrahviteate väljastamist. Hageja märgib, et fotodel ei ole näha ühtegi isikut parkimistingimustega tutvumas. Samuti leiab hageja, et leppetrahviteade anti kostjale kohapeal kätte ning kostja väide, et ta ei ole teadet näinud, ei vasta tõele. Hageja selgitab, et parkimistingimused on esitatud parkimisala sissesõidul liiklusmärkidel ning nendele on viidatud ka esitatud fotodel. Parkla keskel asuvad teabekandjad ei sisalda parkimistingimusi, vaid on liiklusvälised teabevahendid, millel on esitatud parkimistsooni number, parkimise maksumus ja mobiilse parkimise juhised. Seetõttu peab hageja ekslikuks kostja väidet, et ta tutvus parkimistingimustega parkla keskel. Hageja leiab, et kostjal oli võimalik parkimistingimusi järgida, sealhulgas kasutada tasuta parkimise võimalust parkimiskella abil või tasuda parkimise eest mobiilselt. Parkimistingimuste kohaselt tuleb tasuta parkimise korral parkimise algusaeg fikseerida loetavalt ja nähtavalt. Hageja viitab, et sõiduki fotodel ei ole parkimise algusaega fikseeritud. Hageja hinnangul on parkimistingimuste järgimine parkija kohustus ning parkimiskella, kirjutusvahendi või muude vahendite puudumine on parkija enda risk. Samuti oli kostjal võimalik kasutada alternatiivseid parkimisviise, näiteks mobiilset parkimist. Hageja peab kostja väiteid parkla varasema tasuta kasutamise või parkla vähese koormuse kohta asjakohatuks, kuna need ei mõjuta parkimistingimuste kehtivust. Hageja selgitab, et ta on XXX parklas teenust osutanud alates 2024. aasta veebruarist ning parkimistingimused kehtivad sõltumata parkla täituvusest. Samuti leiab hageja, et kostja viited erinevatele parkimissüsteemidele ja -võimalustele ei oma tähtsust, kuna kostja ei ole parkimistasu tasunud ega parkimistingimusi järginud. Hageja viitab ka kohtupraktikale, mille kohaselt ei oma otsustavat tähtsust sõiduki seismise kestus, vaid asjaolud, mis viitavad sõiduki parkimisele. Hageja hinnangul ei saa käesolevas asjas rääkida ajutisest peatumisest, vaid sõiduki parkimisest. Samuti viitab hageja kohtupraktikale, mille kohaselt on parkimistingimustega võimalik tutvuda parkimisel ning nõustumus lepingu sõlmimiseks antakse parkimisega. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja väited parkimistingimustega tutvumise ja kohese lahkumise kohta on tõendamata ning vastuolus esitatud tõenditega. Hageja hinnangul rikkus kostja parkimislepingut ning hagejal on õigus nõuda leppetrahvi summas 60 eurot.
2.Kostja vastuväited Kostja on esitanud 11.11.2025 ja 14.01.2026 vastuse hagile, milles vaidleb hagiavaldusele vastu.
3 (10)
Kostja väidab, et 07.07.2025 sisenes ta XXX parklasse eesmärgiga tutvuda parkimistingimustega. Ta peatas sõiduki ning liikus parkla keskosas asuva infotahvli juurde. Kuna infotahvlil esitatud teave oli kostja hinnangul napp, tutvus ta täiendavalt parkimistingimustega hageja veebilehel. Olles tingimustega tutvunud, otsustas kostja parkimisteenust mitte kasutada ning lahkus parklast. Kostja leiab, et ta ei kasutanud parkimisteenust ega sõlminud hagejaga lepingut. Kostja selgitab, et parklasse sisenemisel ei pööranud ta sissesõidul olevatele infotahvlitele täielikku tähelepanu, kuna keskendus liiklusohutusele, sh jalakäijatele vasakpööret sooritades. Kostja märgib, et parkimistingimused on sissesõidul märgitud parkla poolsele küljele ning ei ole parklasse sisenedes nähtavad, samuti ei ole need väikese kirja tõttu sõidukiga liikudes loetavad. Kostja hinnangul liigub inimene loomupäraselt info suunas, mis asub tema liikumissuunal, mistõttu suundus ta parkla keskel asuva infotahvli juurde. Kostja märgib, et hagi lisas 1 esitatud leppetrahvinõudest sai ta teada alles tsiviilasja materjalidega tutvumisel ning et ta ei ole näinud väidetavalt tema sõiduki tuuleklaasile paigaldatud kollast teadet. Kostja väidab, et leppetrahvinõude sai ta kätte alles 02.08.2025, mil talle saabus hageja esindaja saadetud kiri. Enne seda ei olnud tal võimalik nõuet vaidlustada. Kostja esitas samal päeval hageja esindajale vastuväited ning on korduvalt taotlenud nõude tühistamist. Vastuväidete kättesaamist kinnitas hageja 08.08.2025. Kostja hinnangul ei vasta tõele hagiavalduses esitatud väited, et ta ei ole nõuet vaidlustanud ega vastuväiteid esitanud. Kostja väidab, et leppetrahvinõue saadeti talle lihtkirjana, mitte tähitud kirjaga, nagu hagiavalduses märgitud. Samuti viitab kostja vastuolule hageja esitatud tõendites, märkides, et hagi lisas 1 esitatud leppetrahvinõude väljatrükk ja fotodel kujutatud kollane teade erinevad oluliselt (sh QR-koodi paiknemise ja kujutiste osas), mistõttu ei saa pidada tõendatuks, et just see leppetrahvinõue anti kostjale parklas üle. Kostja vaidlustab hageja esitatud fotod, märkides, et need on ebakvaliteetsed ega võimalda tuvastada ei kostja tegevust ega väidetava teate üleandmist. Samuti ei tõenda fotod kostja hinnangul, et ta ei tutvunud parkimistingimustega parkla keskosas asuva infotahvli juures. Kostja märgib, et tal ei ole võimalik esitada omapoolset pildimaterjali, kuna ta ei dokumenteeri oma igapäevast tegevust, kuid tema hinnangul ei viibinud ta parklas ebamõistlikult pikka aega. Kostja leiab, et hageja on keskendunud liigselt parkimisalal viibimise kestuse rõhutamisele, jättes tähelepanuta asjaolu, kas kostjal oli enne lepingu sõlmimist reaalne võimalus parkimistingimustega tutvuda. Kostja hinnangul ei olnud selline võimalus tagatud. Kostja toob esile, et 2023. aasta juuni Google tänavavaate andmetel ei olnud kõnealuses parklas tasulist parkimist ning tasulise parkimise sildid ilmusid alles hiljem. Kostja märgib, et ei ela XXX ega külasta XXX regulaarselt, mistõttu ei saanud ta olla teadlik parkimiskorralduse muutumisest. Kostja leiab, et poolte vahel ei tekkinud lepingulist suhet. Kostja hinnangul on hageja tüüptingimus, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks sõiduki peatamisega, ebamõistlikult kahjustav, kuna ei taga enne lepingu sõlmimist mõistlikku võimalust tingimustega tutvumiseks (VÕS § 42 lg 1). Samuti leiab kostja, et lepingutingimus, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks koheselt autost väljumisel, on ebamõistlikult sõltuv vorminõude järgimisest (VÕS § 42 lg 3 p 6). Kostja peab nõutavat leppetrahvi ebamõistlikult suureks, märkides, et parkimistasu poole tunni eest on 1 euro, samas kui temalt nõuti esmalt 85 eurot ning hiljem 60 eurot. Kostja hinnangul on tegemist ebaproportsionaalse nõudega (VÕS § 42 lg 3 p 5), eriti arvestades, et ta 4 (10)
ei kasutanud parkimisteenust. Kostja viitab ka Tarbijavaidluste komisjoni praktikale, mille kohaselt on sarnaseid leppetrahve peetud ebamõistlikult suureks. Kostja leiab lisaks, et hageja ei ole teinud endast kõike mõistlikult võimalikku parkimisteenuse sujuvaks korraldamiseks (VÕS § 24 lg 2), vaid rakendab korraldust, mis ei taga kasutajale mõistlikku võimalust tingimustega tutvumiseks ega teenuse kasutamiseks ilma ebamõistlike riskideta. Kostja väidab, et hagejal puudub õigus leppetrahvi nõuda ka seetõttu, et leppetrahvinõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja sai nõudest teada alles 02.08.2025, s.o 27 päeva pärast väidetavat rikkumist, mistõttu ei ole täidetud VÕS § 159 lg 2 nõue. Kostja märgib, et hageja esindaja seisukoht esitati 10.10.2025, kuid hagi jõudis kostjani alles 20.10.2025, mistõttu jääb kostjale arusaamatuks nimetatud seisukoha sisu ja eesmärk. Kostja viitab ka sellele, et pärast vaidlusalust juhtumit on ta hakanud parkimistingimustele suuremat tähelepanu pöörama ning väldib vaidlusalust parklat, kuid see ei muuda tema hinnangul asjaolu, et konkreetsel juhul ta parkimisteenust ei kasutanud. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et ta ei kasutanud parkimisteenust, vaid tutvus parkimistingimustega mõistliku aja jooksul ning lahkus parklast. Poolte vahel ei tekkinud lepingulist suhet, leppetrahvinõue on esitatud hilinemisega ning on ebamõistlikult suur. Seetõttu peab kostja hageja nõuet alusetuks ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
4.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Tulenevalt TsMS § 405 lg-st 1 määras kohus 05.03.2026 asja lahendamise lihtsustatud korras. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõige 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5 (10)
6.Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tähenduses - tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkijal (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu 26.01.2017 lahend asjas 3-2-1-82-16, p 22).
7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lõike 1 punkt 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS §
108.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lõike 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
8.Hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamiskoormus tõendada, et:
poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping, mis sisaldas leppetrahvikokkulepet (VÕS § 9, § 16, § 20); kostja rikkus lepingulist kohustust (VÕS § 100); kostja vastutab rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160); hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast rikkumist (VÕS § 159 lg 2).
9.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 07.07.2025 sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks/vastutavaks kasutajaks. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (dtl 73). Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (hagiavalduse lisa 1, dtl 63-65) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 07.07.2025 XXX parklas, s.o hageja opereeritaval parkimisalal.
10.Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale leppetrahvinõue (07.07.2025 leppetrahv nr 2540707251440555 asukohas XXX parkla, Tartu summas 70 eurot (summat vähendatud 60 euroni), maksetähtajaga 14.07.2025) lõpliku nõudena summas 60 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata.
11.Pooled on erineval seisukohal küsimuses, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 60 eurot. Vaidlus seisneb selles, kas poolte vahel tekkis parkimisleping ja kas kostja rikkus seda, samuti kas hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest nõuetekohaselt. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida, kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (sh kas kostja sõiduk parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja opereeritaval parkimisalal); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (st kas kostja jättis parkimise fikseerimata ja parkimistasu maksmata); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
12.Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 07.07.2025 parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel. Kostja parkis sõiduki hageja opereeritavale parkimisalale ning talle pidi olema arusaadav, et tegemist on tasulise eraparklaga. Hagiavalduse lisast 2 (dtl 66–72) nähtub, et parkimisala on tähistatud EUROPARK märgiga ning tegemist on tsooniga EP345. Märgilt nähtub parkimistasu (30 min/1 euro; 24 h/10 eurot) ning viide „Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Parkimistingimuste tekst on esitatud sama lisa lehel (dtl 68). Esitatud tõenditest nähtub, et parkimisala sissesõitude juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sisenejale teada, et tegemist on eraparklaga ning
6 (10)
parkimine toimub kehtestatud tingimustel. Seega pidi kostjale olema parkimisalale sisenemisel arusaadav, et parkimine on tasuline ning toimub hageja tingimustel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja parkis sõiduki hageja parkimisalale ning avaldas sellega nõustumust parkimislepingu sõlmimiseks vastavalt parkimisalal kehtestatud tingimustele. Riigikohus on 06.12.2017 otsuses nr 2-15-3430 selgitanud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduki äratuntavalt ning märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Sellisel juhul peab parkija TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama, et sõiduk ei viibinud vaidlusalusel ajal kõnealuses parklas. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduk paiknes vaidlusalusel ajal mujal kui Tartu Jõe Keskuse parklas. Hageja esitatud tõenditest nähtub, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kuidas olid parkimisalal paigutatud liiklus- ja teavitusmärgid. Samuti on tõendatud, et OÜ EUROPARK ESTONIA opereeris kõnealusel ajal Jõe KeskuXXX parklat. Kohus leiab, et parkimisala tähistuse ja esitatud tingimuste põhjal pidi mõistlikule isikule olema arusaadav, et tegemist on tasulise eraparklaga, kus parkimine toimub kindlaksmääratud tingimustel. Kohus selgitab, et tüüptingimused on lepingu osaks ka juhul, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on tõendanud, et parkimistingimused olid parklas kättesaadavad. Seetõttu lasus kostjal kohustus ilmutada vajalikku hoolsust ning tutvuda parkimisalal kehtivate tingimustega enne sõiduki parkimist. Kostja väidab, et viibis parkimisalal üksnes parkimistingimustega tutvumise eesmärgil ning lahkus seejärel koheselt, mistõttu ei tekkinud poolte vahel lepingulist suhet. Kohus selle väitega ei nõustu. Nagu eeltoodust nähtub, oli parkimisala selgelt tähistatud tasulise eraparklana ning parkimine toimus kehtestatud tingimustel. Lepingu sõlmimine ei sõltu sellest, kas parkija on tingimustega eelnevalt detailsemalt tutvunud, vaid lepingu sõlmimiseks piisab sõiduki parkimisest vastaval parkimisalal. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sõiduk viibis parkimisalal ning oli pargitud, sellega kostja avaldas nõustumust parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja väide, et ta ei ela Tartus ega kasuta kõnealust parklat regulaarselt, ei oma seejuures õiguslikku tähendust ega vabasta teda parkimistingimuste järgimisest. Asjaolu, et kostja võis pärast sõiduki parkimist tutvuda täiendavalt parkimistingimustega ning otsustada seejärel parklast lahkuda, ei välista lepingu tekkimist ega vabasta teda parkimistingimuste järgimisest. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on väljendanud seisukohta, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet
7 (10)
tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-75-10, p 14). Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Parkimistingimused olid parkimisalal kättesaadavad ning kostjal oli võimalik nende sisuga tutvuda. Lepingu sõlmimine toimus sõiduki parkimisega ega olnud seotud autost väljumisega. Parkimistingimused ei välista sõiduki juurest lahkumist, vaid sätestavad parkijale kohustuse järgida parkimiskorda. Seejuures nägid tingimused ette võimaluse parkida ajavahemikus kell 6.00-23.00 tasuta kuni 3 tundi parkimiskella kasutamisel. Seetõttu ei olnud kostja võimalus sõiduki juurest lahkuda piiratud ning puudub alus lugeda vastavat tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks.
13.Kohus analüüsib, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, jättes parkimise nõuetekohaselt fikseerimata ja parkimise eest tasumata. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli 07.07.2025 pargitud XXX parklas ning parkimise algusaega ei olnud parkimiskellaga fikseeritud (dtl 63-65). Hageja esitatud parkimistingimustest nähtub, et ajavahemikus kell 6.00-23.00 on võimalik parkida tasuta kuni 3 tundi tingimusel, et parkimise algusaeg on nõuetekohaselt märgitud (dtl 125). Vastasel juhul tuleb parkimise eest tasuda vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kuna kostja ei ole parkimise algusaega fikseerinud ega parkimistasu tasunud, ei olnud tal õigust tasuta parkimiseks ning ta rikkus parkimislepingu tingimusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks parkimistingimusi järginud.
14.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ning kas see on tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist. Hagiavalduse lisast 1 ning selles sisalduvatelt fotodelt (dtl 62; 64–65) nähtub, et hageja esitas leppetrahvinõude vahetult pärast rikkumise tuvastamist 07.07.2025, paigutades teate kostja sõiduki tuuleklaasi ja kojamehe vahele. Fotodel on tuvastatav, et leppetrahviteade on asetatud sõiduki kojamehe alla. Riigikohus on selgitanud, et leppetrahviteate jätmine sõiduki kojamehe vahele on tavapärane ning mõistlik viis parkimistingimuste rikkuja teavitamiseks. Sellisel viisil teate jätmist tuleb pidada leppetrahvinõude esitamiseks mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul TsÜS § 70 tähenduses. Seega kostja väide, et leppetrahviteate paigutamine sõiduki tuuleklaasipuhastaja alla kujutab endast vandaalitsemist või on lepingutingimustega vastuolus, on põhjendamatu, kuna tegemist on tavapärase ja mõistliku teavitamisviisiga, mis ei eelda eraldi kokkulepet ega kujuta endast sõiduki kahjustamist. Teate võimaliku kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 kohaselt lepingutingimusi rikkunud pool. Kostja ei ole esitanud tõendeid erandlike asjaolude kohta, mis seaksid kahtluse alla teate sellisel viisil edastamise mõistlikkuse. Ka esitatud fotodelt ei nähtu erakorralisi ilmastikuolusid või muid asjaolusid, mis oleksid võinud takistada teate kättesaamist. Kostja viited leppetrahviteate kujunduslikele erinevustele ei sea kahtluse alla teate paigaldamist sõidukile, kuna ka kostja enda käsitlus eeldab teate olemasolu. Hageja saatis 24.07.2025 kostja registrijärgsele aadressile ka meeldetuletuse võlgnevuse kohta (dtl 74). Kohus märgib siiski, et parkimiskorraldajal puudub seadusest tulenev kohustus saata leppetrahvi kohta täiendavaid meeldetuletusi ning nende saatmine ei ole leppetrahvinõude kehtivuse eelduseks (Tallinna Ringkonnakohtu 2-21-121615, p 13).
8 (10)
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitas leppetrahvinõude kostjale nõuetekohaselt ning mõistliku aja jooksul, mistõttu ei ole kostja viide VÕS § 159 lg-le 2 asjakohane.
15.Kostja hinnangul on parkimistrahv 60 eurot ebamõistlik. Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ette nähtud rahasumma, mida lepingut rikkunud pool peab rikkumise korral tasuma. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimusena kokkulepitud leppetrahv võib olla VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kui selle suurus on ebamõistlik (Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-2-1-68-16, p 36). VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, rikkudes oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu. Ebamõistlikkust hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga, arvestades muu hulgas lepingu olemust, poolte huve ning lepingu sõlmimise viisi. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige rikkumise ulatust, võlausaldaja õigustatud huvi ning poolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.11.2012 otsus nr 3-2-1-132-12, p 12). Kohus märgib, et leppetrahvil on nii preventiivne kui ka kompenseeriv funktsioon - see suunab lepingupoolt kohustusi täitma ning tagab rikkumise korral võlausaldajale minimaalse hüvitise. Käesolevas asjas ei ole alust lugeda leppetrahvi ebamõistlikult suureks. Parkimistingimuste rikkumine seisnes tasu maksmata jätmises ning parkimise nõuetekohase fikseerimise puudumises. Leppetrahvi eesmärk on tagada parkimiskorra järgimine ning vältida olukorda, kus parkimistasu maksmata jätmine muutuks majanduslikult soodsamaks kui tingimuste täitmine. Arvestades parkimiskorralduse iseloomu ning vajadust tagada tingimuste tõhus järgimine, ei ole 60 euro suurune leppetrahv ilmselgelt ebaproportsionaalne. Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et leppetrahv oleks tema suhtes ebamõistlikult koormav või et selle vähendamine oleks põhjendatud. Kostja viide Tarbijavaidluste komisjoni otsusele ei ole asjakohane. Nimetatud otsused ei ole kohtule siduvad ning iga juhtumit tuleb hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtudes. Kostja ei ole põhjendanud, et viidatud otsus puudutaks võrreldavaid asjaolusid ega anna alust järeldada, et kokkulepitud leppetrahv oleks ebamõistlikult suur.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulu rahuldamiseni täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 60 eurot. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma
9 (10)
teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Hageja on hagiavalduses (10.10.2025) esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot ilma käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).
19.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
20.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasumäära saab pidada põhjendatuks. Põhjendatud on ka esindaja ajakulu 2 tundi. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 360 eurot (100+20+240). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
21.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.