nende Hageja X.Z (isikukood XXX; aadress XXX, XXX); esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja Carrestoration OÜ (registrikood XXX; aadress XXX, XXX; e-post); esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja X.Z kanda.
3.Mõista X.Z-ilt Carrestoration OÜ kasuks välja Carrestoration OÜ menetluskulud 812,50 eurot.
4.Välja mõista kostjalt X.Z-ilt kostja Carrestoration OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (812,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.X.Z esitas hagi Carrestoration OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja tugineb hagis asjaolule, et perioodil 09.03.2022 kuni 03.01.2023 on hageja tasunud kostja pangakontole kokku 32 416,40 eurot. Hagejal puudus igasuguse õiguslik alus ja kohustus selle raha tasumiseks. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulisi suhted, millest tuleneks hagejale kohustus kostjale raha maksta. Samuti puudus hagejal ka seadusest tulenev kohustus tasuda kostjale mistahes rahalisi vahendeid. Seega on hageja kostja pangakontole tasunud eeltoodud summa alusetult ja kostjal tuleb saadu VÕS § 1028 alusel tagastada. Hageja esitas kokkuvõtteks nõude 32 416,40 euro tagastamiseks, samuti viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras perioodi 04.01.2023 kuni 19.03.2024 eest kokku 3495,49 eurot ning edaspidi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle jätta täielikult rahuldamata. Kostja tugineb eelkõige asjaolule, et hageja täitis kolmanda isiku – OÜ XXX – lepingulise kohustuse kostja ees. Kostja tegeleb vanasõidukite remondi ja taastamisega ning OÜ XXX tellis kostjalt vanasõiduki XXX remondi ja taastamise. Kostja väljastas selle eest OÜ-le XX arved ning hageja tasus need XXX OÜ eest. See on selgelt näha kostja esitatud konto väljavõttest. Hageja on teinud kostjale kokku 10 makset ca 10 kuu jooksul. Kõigi maksete selgituseks on märgitud arve number ning OÜ XXX (v.a 20. juuni 2022. a makse, millel on märgitud lihtsalt „arve mai“). Hageja on OÜ XXX ainuosaniku OÜ XXX ainuosanik. VÕS § 78 lg 4 ja Riigikohtu praktika järgi saab kolmas isik, kes täitis võlgniku kohustuse võlausaldaja ees, esitada tagasinõude vaid võlgniku (OÜ XXX) vastu, mitte võlausaldaja (kostja) vastu. Seetõttu on hagi õiguslikult perspektiivitu ja tuleb jätta rahuldamata.
3.Hageja esitas kostja vastuse osas seisukoha, milles rõhutas, et hageja ja kostja (ega ka hageja ja XXX OÜ) ei ole kunagi kokku leppinud, et hageja täidab kohustused kolmanda isiku – XXX OÜ eest. Hageja leidis, et selliste kokkulepete olemasolu peaks tõendama kostja. Kostja tõendina esitatud arved on seotud teenustega vanasõiduk XXX restaureerimiseks. Täpsustamata on aga, kust tuleneb XXX OÜ-l kohustus tasuda selle sõidukiga seotud arveid. Sõiduk kuulub omandiõiguse alusel lahuvarana D.H. (hageja esitas asjaolu tõendamiseks 27. jaanuari 2022. a müügilepingu, millega D.H. omandanud sõiduki XXX), kellel on kostjaga pooleli õigusvaidlus viidatud sõiduki osade tagastamise osas. Hageja on teadlik, et XXX OÜ ei sõlminud kostjaga XXX restaureerimise lepingut ega andnud XXX sõidukit kostjale üle. XXX OÜ-l ei ole kunagi olnud XXX sõidukit ja seetõttu ei olnud tal kohustust kostjale midagi maksta. Kohustusi ei too kaasa ainuüksi arve esitamine, sh kolmandale isikule. Kohustus peab tulenema kas lepingust või seadusest ja see peab olema muutnud sissenõutavaks. Seda ei ole kostja menetluses selgitanud ega ka tõendanud.
4.Kostja rõhutas täiendavalt, et pooltel oli kokkulepe, et arved tasub hageja. Hageja sedat ka tegi märkides ülekannete selgitusteks arvete numbrid. Sellega on ümber lükatud hageja väide, et pooled ei ole kunagi kokku leppinud, et XXX OÜ lepingulised kohustused täidab kolmanda isikuna hageja. Pooltel oli täpselt selline kokkulepe ning täpselt selliselt hageja seda kokkulepet täites ka käitus. Kehtiv õigus ei näe töövõtulepingule ette kindlat vorminõuet. Seetõttu võisid kostja ja XXX OÜ selle sõlmida ka suuliselt. Kehtiv õigus ei eelda ka töövõtulepingu sõlmimist otseste tahteavaldustega (TsÜS § 68 lg 1). TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et kaudne tahteavaldus väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. XXX OÜ ja kostja faktiline käitumine 2(6)
kinnitab töövõtulepingu sõlmimist – kostja tegi kokkulepitud töö ning hageja maksis XXX OÜ eest selle eest kostjale tasu. Töövõtulepingu regulatsioon ei eelda, et tellija peab tööandjale tehtud töö eest tasuma isiklikult. Sellist kokkulepet ei olnud ka XXX OÜ-l ja kostjal. Seega võis auto remondiarved kostjale tasuda ka hageja. Kui hageja tahab väita, et kostja ja XXX OÜ vahel ei olnud mingit lepingut, kostja ei osutanud XXX OÜ-le arvetel märgitud autoremonditöid ning hageja tasus kõik väljastatud arved kostjale ilma õigusliku aluseta, lasub selle tõendamiskoormis hagejal mitte kostjal. Hageja ülesanne on anda mingi usutav alternatiivne selgitus asjaolule, et ta on maksnud kostja poolt XXX OÜ-le esitatud arved ise. Senises menetluses hageja sellist alternatiivset selgitust esitanud ei ole. Hageja väide, et vanasõiduk XXX ei kuulu XXX OÜ-le, vaid selle omanik on hageja abikaasa ning OÜ XXX juhatuse liige ja D.H., ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähendust. On vastuoluline väita, et kohustus ei muutunud sissenõutavaks, pidades silmas, et hageja on selle kohustuse täitnud ning vastavad arved maksnud. Sõiduki täielik valmimine ei ole selles kontekstis oluline. Ajamahukate tööde puhul (nagu vanasõiduki taastamine seda kahtlemata on) on tavapärane, et töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 4 kohaselt sissenõutavaks ositi või perioodiliselt vastavalt tööetappide valmimisele. Seda kinnitab ka eelnevalt juba viidatud VÕS § 76 lg 4 – kui töö eest maksti, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik ja kohane, mh ka sissenõutav. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.Kohus tuvastab, et hageja kandis ajavahemikul 09.03.2022–03.01.2023 kostja pangakontole kokku 32 416,40 eurot (vt dtl 40). Kohus tuvastab ka, et maksete selgitustes on märgitud kostja poolt OÜ-le XXX väljastatud arvete numbrid ning OÜ-le XXX nimi (dtl 40). Kostja on esitanud kohtule arved, mis on väljastatud OÜ-le XXX vanasõiduki remondi ja taastamise eest (dtl 76-84). Kostja esitatud äriregistri väljavõtete kohaselt on OÜ XXX ainuosanik Osaühing XXX (dtl 85) ning Osaühing XXX ainuosanik on hageja (dtl 87). Hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud.
7.Pooled nende asjaolude üle ka ei vaidle. Vaidlus on selles, kas hageja on teinud ülekandeid õigusliku aluseta ning saab need VÕS § 1028 alusel tagasi nõuda või on hageja täitnud kolmanda isikuna kohustust tasuda kostjale vanasõiduki XXX remondi ja taastamise eest (VÕS § 78 lg 1).
8.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 näeb ette juhtumid, mil üleandja saadut tagasi nõuda ei või, kuid sellistele asjaoludele kumbki pool tsiviilasjas ei tugine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-10632 tehtud lahendi punktis 11.1 selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-15, p 14). Samas lahendis (vt p 11.4) on selgitatud, et kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse tegemise kostjatele, saavad kostjad omakorda tõendada, et vaatamata /.../ soorituste alusetusele on neil õigus keelduda saadut tagastamast VÕS § 1028 lg 2 järgi. Samuti saavad kostjad tõendada, et /.../ ei teinud neile alusetuid sooritusi, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt kostjatel on õigus raha saada ja nad ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10; vt ka 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14).
3(6)
Kohus leiab, et need selgitused VÕS § 1028 lg 1 sisustamisel ning selle nõude eelduste määratlemisel on asjakohased ka käesolevas asjas.
9.Hageja ei ole hagis toonud välja, et ta soovis kostja rikastamiseks täita mingit olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Hageja väitis lihtsalt, et tal puudusid lepingulised ja seadusest tulenevad suhted kostjaga, millest saanuks tuleneda alus kannete tegemiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et isiklikult tema ja kostja vahel ei pruukinudki olla ühtki lepingut ega ka seadusest tulenevat kohustust. Ainuüksi sellest asjaolust ei saa aga veel järeldada, et hagejal oleks VÕS § 1028 alusel õigus raha tagasi küsida. VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasinõue on võimalik konkreetsete eelduste esinemisel, kuid neid antud juhul ei esinenud. Hageja ei ole ei väitnud ega ka tõendanud, et ta oleks täitnud kohustust, mida ei olnud olemas või mis hiljem ära langes või mida ei tekkinudki. Riigikohtu praktikas (nt 26.11.2014, 3-2-1-122-14, p 10) on selgitatud, et hageja peab tõendama esiteks et ta tegi soorituse kostjale, mida hageja on tõendanud. Samast tuleneb vajadus tõendada, et sellist kohustust ei olnud olemas või see langes ära. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit ega isegi mitte väidet, et tal oleks olnud kostja ees kohustus, mida ta sooritusega täita soovis. Vastupidi, hageja ise väidab, et poolte vahel puudus igasugune lepinguline suhe või muu kohustus. Seega VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise teist eeldust praegu ei esine.
10.Kostja omakorda on selgitanud, et tema ja OÜ XXX on sõlminud lepingu vanasõiduki XXX taastamiseks. Kostja esitatud väidetav kokkulepe (dtl 111) tööde teostamise ning tasumise kohta ei ole kohtu hinnangul käsitletav kokkuleppena. Tegemist on (kostja) märkmetega, mis võivad olla või mitte olla tehtud lepingu sõlmimisel suulise kokkuleppe sisu kohta. Hageja leidis, et OÜ XXX ning kostja vahel töövõtulepingu olemasolu ei ole kostja tõendanud. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid koosmõjus kinnitavad kostja väiteid, et tema ja XXX OÜ vahel pidi olema sõlmitud töövõtuleping vanasõiduki remondiks ja taastamiseks. On õige, et töövõtulepingu sõlmimiseks ei pea järgima tingimata kirjalikku vormi ning lepingu võib sõlmida ka suuliselt. Ka ei ole töövõtulepingu puhul välistatud lepingu konkludentselt (s.o vaikimisi, tegudega) sõlmituks lugemine arvestades poolte käitumist. Kostja on esitanud OÜ-le XXX arved, millelt nähtub tööde tegemine sõiduki XXX suhtes (dtl 76-84). Hageja on samade numbritega OÜ-le XXX esitatud arved tasunud märkides nii arve numbri kui ka selle et tasutud on OÜ XXX eest (märkides selgituses äriühingu nime, dtl 40). Kui töövõtuleping puudunuks, arvel märgitud töid ei oleks tehtud või kui tööde eest nõutav tasu ei vastanuks kokkuleppele, siis ei ole eluliselt usutav, et hageja neid arveid ka sedavõrd pika perioodi jooksul tasunud oleks. Hageja ei ole toonud välja ühtki muud usutavat põhjendust, miks ta ülekandeid kostjale tegi (peale selle, et soovis tasustada abikaasa sõiduki taastamist). Seejuures on ta ülekandeid teinud 10 korral 11 kuu jooksul (dtl 40), mistõttu on kannete lihtsalt ekslikkus kohtu hinnangul välistatud. Seega tuleb kõiki tõendeid koosmõjus hinnates järeldada, et hageja ei ole teinud kostjale alusetuid makseid vaid on kolmanda isikuna täitnud kostja ja OÜ XXX vahelisest töövõtulepingust tulenevaid OÜ XXX kohustusi. Sellises olukorras ei ole täidetud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused.
11.Kohus selgitab täiendavalt, et VÕS § 1027 ja § 1028 kohaldamiseks peab saadu (sooritus) olema saadud õigusliku aluseta. Kostja sai raha aga OÜ-ga XXX sõlmitud lepingu alusel. Hageja ei ole väitnud ka seda, et Kostja ja XXX OÜ vaheline töövõtuleping olnuks tühine või muutunud hiljemalt kehtetuks vms. Seega ei saa olla antud juhul tegemist alusetu rikastumise juhtumiga vaid klassikalise VÕS § 78 lg 1 kirjeldatud olukorraga, kus võlgniku kohustuse on täitnud kolmas isik (hageja). Nimelt, VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Nii on ka käesoleval juhul leidnud tõendamist, et hageja on täitnud võlgniku (OÜ XXX) kohustuse kostja ees. 4(6)
12.Kohus selgitab veel, et kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Lepingu lõppemine (kokkuleppel, tähtaja möödumise tõttu, taganemise või ülesütlemisega) ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise sätteid (20.06.2018, 2-17-280/31, p 18; 24.09.2008, 3-2-1-62-08, p 9; 26.06.2024, 2-21-16508/42, p 14).
13.Kokkuvõtteks, kui hageja on tasunud kolmanda isiku arved kostjale, on kostja saanud täitmise kehtiva kohustuse katteks (VÕS § 78 lg 1). Sellisel juhul ei ole kostja rikastunud õigusliku aluseta (VÕS § 1027). Hagejal saaks põhimõtteliselt olla nõue tegeliku võlgniku vastu, s.t isiku vastu kelle kohustuse ta täitis VÕS § 78 lg 4 ja VÕS § 1041 alusel. Kostja vastu saanuks nõue tekkida aga vaid siis, kui hageja täidetud võlgniku (OÜ Mila Catering) kohustust tegelikult ei eksisteerinud (VÕS § 1028 lg 1; vt ka punkt 12 selgitused) lepingu tühisuse või tühistamise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et see kohustus puudus ega sellistele asjaoludele toetunud.
14.Hageja on istungil täiendavalt selgitanud, et kostjal isegi puudus võimalus keelduda hagejalt võlgniku rahalise kohustuse täitmist vastu võtta. Kohus nõustub, et õiguskirjanduses on rahaliste kohustuste osas sellist seisukohta väljendatud. Samas ei ole see asja lahendamisel määrava tähendusega. Oluline on see, et võlgniku kohustuse võib täita kolmas isik ning sellise kohustuse täitmiseks tehtav sooritus (raha maksmine) ei saa kehtiva lepingu puhul olla alusetu ega võimalda kolmanda isiku (hageja) tagasinõuet võlausaldaja (kostja) vastu.
15.Kohus nõustub kostjaga, et sõiduki XXX, millele remondi ja taastamistöid tehti, omandiõiguslik kuuluvus ei oma ei töövõtulepingu kehtivuse ega kolmanda isiku täitmise seisukohalt mingit tähendust. Töövõtulepingu asja remontimiseks võib sõlmida mistahes isik, kui asi kuulub kolmandale isikule, siis võib tegemist olla kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga.
16.Kokkuvõtteks jääb hageja nõue alusetult saadud raha tagastamiseks rahuldamata. Kuna põhivõlanõue jääb rahuldamata, puudub alus ka viivise väljamõistmiseks.
17.Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub vajadus määrata rahaliselt kindlaks tema menetluskulud.
21.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuludeks kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulude näol seoses Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik poolt osutatud õigusteenusega kokku summas 812,50 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude täpsem koosseis, nähtub arvetele lisatud spetsifikatsioonidest. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 kinnitas kostja, et ta on käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulud on toodud ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on mõistlikud ning põhjendatud ja asja lahendamise seisukohalt vajalikud. Mõistlik ja põhjendatud on ka õigusteenuse tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokkuvõtteks määrab kohus kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 812 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõistab need menetluskulud kostja kasuks välja hagejalt.
5(6)
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.