Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kai Kullerkupp ja Vahur-Peeter Liin
Kohtuasi
Roman Dmitrijevi hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roman Dmitrijevi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
43 387 eurot 91 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Roman Dmitrijev, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-10549.
2.Saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Roman Dmitrijev (hageja) esitas 25. juulil 2023 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 19 267 eurot 99 senti ja kahjuhüvitise 19 651 eurot 86 senti ning viivise. Pooled sõlmisid 13. aprillil 2022 kahjukindlustuse lepingu, millega hageja kindlustas sõiduki Jaguar XF (auto) PZU kindlustuslepingute üldtingimustel ja kaskokindlustuse tingimustel. Kindlustuslepingu kohaselt oli üheks kindlustatud riskiks tehniline rike. Hageja esitas kostjale
2-23-10549
26.juulil 2022 kahjuteate, mille kohaselt tekkis autol tehniline rike, mootor suri välja ega käivitunud enam. Kostja tegi 17. augustil 2022 kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuse. Seejuures tugines kostja kaskokindlustuse lepingutingimuste p-dele 2.14.3 ja 2.14.5. Viidatud tingimused on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustavad ja tühised. Hagejale ei selgitatud ka nende tingimuste sisu. Alusetu on kostja väide, et mootoririke tekkis sellepärast, et õli määrdeomadused vähenesid. 17. mail 2022 vahetati läbisõidul 127 745 km auto mootoriõli. Mootoririke ilmnes 26. juulil 2022 läbisõidul 129 798 km. Seega tekkis rike värske mootoriõliga, mille määrdeomadused olid head. Kindlustuslepingu sõlmimise ajal ei osanud hageja arvata, et autot ei ole korralikult hooldatud. Mootoririke võis tekkida hoopis pihustite tõttu. CarVerticali veebilehelt saadud aruanne ei sisalda kõiki hooldusi. Auto ukseraamil olev kleebis tõendab, et autot hooldati ja õli vahetati mh ka 2021. a märtsis 101 836 km läbisõidu järel. Hageja lasi auto omal kulul remontida ja maksis selle eest 19 267 eurot 99 senti. Selleks, et auto kiiremini korda teha, oli hageja 4. mail 2023 sunnitud võtma OÜ-lt Navika Finants laenu 18 500 eurot fikseeritud aastase intressiga 15% ja tasuma lepingutasu 1640 eurot. Selle tõttu on hagejale tekkinud kahjuks laenuintressid 4. maist 2024 kuni 4. maini 2028, kokku 7906 eurot 99 senti ja lepingutasu 1640 eurot, s.o kokku 9546 eurot 99 senti. Kuna kostja keeldus kohtuväliselt kindlustushüvitist maksmast, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroosse ja pidi tasuma õigusabi eest 4746 eurot. Lisaks oli hageja sunnitud ajal, mil ta ei saanud kostja lepingurikkumise tagajärjel sõidukit kasutada, üürima endale asendusauto. Hageja üüris Sergei Zubkolt asendusautot 6. augustist 2022 kuni 6. septembrini 2022 ja Alexey Petrochenkolt 2023. a jaanuarist kuni juunini, tasudes mõlemale üürileandjale kokku 5060 eurot. Lõpetatud kaskokindlustuse lepingu ja uue sõlmitud kaskokindlustuse 19 kuu kindlustusmaksete maksumuse vahe on 298 eurot 87 senti. Kostja kindlustusmaksete suurus oli 69 eurot 30 senti kuus ja leping kehtis 24 kuu asemel 5 kuud. Uue lepingu maksed on 85 eurot 3 senti kuus. Kui kostja ei oleks õigusvastaselt hagejaga lepingut lõpetanud, oleksid hageja kindlustusmaksed olnud jätkuvalt 69 eurot 30 senti kuus. Kahju on seega kokku 19 651 eurot 86 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Hageja ei ole täitnud lepingutingimuste p 2.14.3 ja 2.14.5. Lepingu p 2.14.3 sätestab, et sõiduki tehnilise rikke kulud hüvitatakse vaid siis, kui on täidetud järgmine tingimus: väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud auto tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle automargi esindaja Eestis või kostja heakskiidetud ettevõte. Kinnitus peab olema vormistatud kirjalikult enne kahjujuhtumit, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustumist. Kaskokindlustuse lepingutingimuste p 2.14.5 näeb ette, et auto tehnilise rikke kulud hüvitatakse vaid siis, kui pädev isik on autole õigel ajal teinud kõik tootja ettenähtud hooldustööd. Auto viimane hooldus tehti 7. mail 2022 läbisõidul 127 745 km ja sellele eelnev hooldus 16. märtsil 2020 läbisõidul 84 363 km, mistõttu on ületatud tootja antud juhiseid auto regulaarseks hooldamiseks. Hooldused tulnuks teha iga 34 000 km läbimisel või 24 kuu möödumisel. Ukseraami kleebis ei tõenda, et autot oleks ka vahepeal hooldatud. Kuna hageja kontrollis CarVerticali järgi hooldusandmeid ja pidi teadma, et viimane hooldus tehti 2020. a märtsis, siis sellega, et ta läks alles poolteist kuud hiljem hooldusesse, suurendas ta kindlustusriski. 2(7)
2-23-10549
3.Harju Maakohus jättis 16. mai 2024. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus sedastas, et vaieldakse selle üle, kas auto hooldamise kohustust täideti ja kuidas see mõjutas mootoririket. Maakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et hoolduskohustus oli nõuetekohaselt täitmata, hageja teadis sellest enne kindlustuslepingu sõlmimist ning selle kohustuse täitmata jätmine põhjustas mootoririkke. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 452 lg 2 p-st 2 tuleneb, et kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja jättis tema suhtes täitmata mõne kindlustusriski vähendamisele suunatud kohustuse ning sellel rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Sellisel juhul on kindlustusandjal õigus keelduda hüvitise maksmisest sõltumata sellest, kas kindlustusvõtja rikkus kohustust süüliselt või mitte. Sõltumata sellest, kas lepingutingimuste p 2.14.3 oli hagejat ebamõistlikult kahjustav või mitte, võimaldasid p-d 2.14.5 ja 2.21.14 kostjal keelduda hüvitist maksmast. Kohustus autot pädevas remondiettevõttes regulaarselt hooldada ei saa hagejat ebamõistlikult kahjustada ja olla seetõttu tühine. Kuna kostjal oli iseenesest õigus keelduda hüvitist maksmast juba ainult p 2.14.5 alusel, ei ole vaja eraldi hinnata, kas p 2.14.3 kahjustas hagejat ebamõistlikult. Auto elektroonilisest hooldusajaloost nähtub, et hooldused tehti 24. mail 2019 läbisõidul 36 200 km ja 16. märtsil 2020 läbisõidul 84 363 km. Miami Garage OÜ tegi hoolduse 17. mail 2022. Hageja teadis enne kindlustuslepingu sõlmimist CarVerticali andmete alusel, et vahepealsed hooldused olid tegemata. Vaatamata sellele sõlmis ta lepingu ning läks esimest hooldust tegema alles 17. mail 2022. Hageja esitas foto autos olnud kleebisest, millelt nähtub, et autot oli hooldatud ka 26. märtsil 2021 läbisõidul 101 863 km. Kleebiselt ei nähtu aga, milline ettevõte on hoolduse teinud. Kostja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi Raul Põdersalu arvamuse. Ekspert pidas kleebisel märgitud andmeid hoolduse kohta ebausaldusväärseteks, sest väljatrükid digitaalsest hooldusraamatust sellist hooldust ei kinnitanud. Ekspert leidis ka seda, et mootori väntmehhanismi tööpinnad on tundlikud puuduliku õlituse suhtes.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. juuni 2025. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et kostjal oli õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest juba üksnes seetõttu, et täidetud ei olnud lepingu p-s 2.14.5 sätestatud tingimus – pädev isik ei olnud autot ettenähtud ajal hooldanud. Kuna lepingutingimuste p 2.14.5 näeb ette kindlustusvõtja hoolsuskohustuse, tuli kostjal kahjuhüvitise maksmisest keeldumiseks tõendada, et kindlustusjuhtum (auto mootori rike) toimus ainuüksi seetõttu, et hooldused olid jäetud õigel ajal tegemata. Maakohus leidis õigesti, et kindlustusvõtja hoolsuskohustus tähendas, et autot tulnuks regulaarselt hooldada pädevas remondiettevõttes. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad tõendid seda, et hageja on seda kohustust 3(7)
2-23-10549 rikkunud. Hoolsuskohustuse rikkumisel vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest üksnes ulatuses, milles hageja rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust. Auto korrapärane hooldus oli üks tingimusi, et kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitist saada. Ehkki valmistajatehase andmetel tuleb autot hooldada iga 34 000 km või 24 kuu järel, on auto esimese ja teise hoolduse vahe 48 163 km ning teise ja kolmanda hoolduse vahe 43 382 km. Asjatundja R. Põdersalu ei saanud küll autot ise uurida, kuid ta on arvamuses selgitanud, miks on auto mootori korrapärane õlitamine vajalik väntmehhanismi toimimiseks. Asjatundja leidis, et autot ei hooldatud regulaarselt. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et mootoririkke põhjuseks olid purunenud kütusepihustid. CarVerticalist sai hageja teada, et auto viimane hooldus on tehtud 16. märtsil 2020 läbisõidul 84 363 km. Sellest pidi hageja järeldama, et autot ei ole hooldusgraafikule vastavalt hooldatud. Kui hageja pidas CarVerticali aruannet ebapiisavaks, siis ei ole hageja põhjendanud, miks ta ei lasknud auto hooldust kohe mujal kontrollida, vaid läks hooldusesse alles 1,5 kuu pärast. Hageja väitel tegi ta lisaks Miami Garage OÜ-s sõiduki tehnilise kontrolli 8. aprillil 2022 ja mingeid diagnostikasüsteemi hoiatusi ei avastatud, mistõttu võis hageja eeldada, et teise hoolduse järel pidi olema tehtud veel üks hooldus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga üksnes sellest, et diagnostikasüsteemi hoiatusi ei ole, järeldada, et kõik korralised hooldused on tehtud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et enne lepingu sõlmimist pidi hagejale olema teada, et auto on nõuetekohaselt hooldamata, mistõttu suurendas ta teadlikult kindlustusriski, kui ei viinud autot kohe hooldusesse. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et kostja on tõendanud põhjusliku seose kindlustusjuhtumi ja hageja hoolsuskohustuse täitmata jätmise vahel ning selle, et kindlustusrisk realiseerus ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus kohtute otsused tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt ei selgitatud hagejale lepingu sõlmimisel piisavalt lepingu sisu ja lisaks on lepingu p-d 2.14.3 ja 2.14.5 kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustavad. Kostja oli lepingu sõlmimisel raskelt hooletu, jättes hagejale piisava info andmata. Kohtud ei ole selgitanud, millise õigusliku regulatsiooni alusel tuleb vaidlusaluseid lepingutingimusi hinnata. Kindlustusandja vabaneb oma kohustuse täitmisest üksnes juhul, kui kindlustusvõtja kindlustusriski suurendamise keelu rikkumine oli põhjuslikus seoses kindlustusandja täitmiskohustuse ja selle ulatusega. Isegi siis, kui kindlustusvõtja rikkus oma lepingulist kohustust, ei vabane kindlustusandja VÕS § 445 lg 2 järgi täitmise kohustusest täies ulatuses, vaid üksnes osaliselt. Kindlustusvõtja lepingurikkumist pidi tõendama kindlustusandja. Ringkonnakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, jätnud osa tõendeid tähelepanuta ja on neid valesti hinnanud. Kostja ei ole tõendanud, et mootoririke toimus õli määrdeomaduste halvenemise tagajärjel. Kostja on tõendanud asjatundja arvamusega vaid seda, et õli määrdeomadused halvenevad aja jooksul. Asjatundjal polnud piisavat infot, et teha järeldusi konkreetse mootoririkke põhjuste kohta. Mootoririke võis tekkida ka muul põhjusel.
4(7)
2-23-10549 CarVerticali aruande andmed on ebapiisavad, nende õigsust ei saa kontrollida ja andmebaasi tööpõhimõte on teadmata.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja oli enne kindlustuslepingu sõlmimist teadlik lepingutingimuste p-st 2.14 (sh selle alapunktidest) ning tingimused pidid olema hagejale arusaadavad, sest enne lepingu sõlmimist ei esitanud hageja täpsustavaid küsimusi. Kohtud on otsustes õigesti ja põhjendatult selgitanud, et kuna p 2.14 kohaselt peavad tehnilise rikke kaitse saavutamiseks olema täidetud kõik p 2.14 alapunktides (nii 2.14.3 kui ka 2.14.5) sätestatud tingimused, siis piisas sellest, kui tuvastati, et p-s 2.14.5 sätestatud eeldused on täitmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Kassatsioonimenetluses on vaidluse all kostja kindlustuslepingu p-d 2.14.3 ja 2.14.5, mille kohaselt hüvitatakse kahju vaid siis, kui väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud auto tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle automargi esindaja Eestis või kindlustusandja heakskiidetud ettevõte ning kui autot on õigel ajal tootja ettenähtud viisil pädeva isiku juures hooldatud.
11.Kostja hinnangul oli tal eelviidatud lepingusätete alusel õigus keelduda hagejale kindlustushüvitist maksmast, hageja aga leiab, et tegu on teda ebamõistlikult kahjustavate ja seega tühiste tüüptingimustega. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et sellises olukorras tuleb kohtul võtta esmalt seisukoht, kas vaidlusalune lepingusäte on kindlustusjuhtumit välistav tingimus või on selle mõte reguleerida üksnes kindlustusvõtja hoolsuskohustust kindlustusriski vähendamise või selle suurenemise vältimise eesmärgil (vt ka RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 13; RKTKo 28.06.2024, 2-22-2313/65, p 13). Üldjuhul saab seda, kas tegemist on kindlustusjuhtumit välistava tingimusega või üksnes kindlustusvõtja hoolsuskohustust sätestava tingimusega, eristada, lähtudes sellest, kas tingimuse saabumine sõltub kindlustusvõtja süüst ja käitumisest. Kui tingimuse saabumist mõjutab eelkõige kindlustusvõtja käitumine, on üldjuhul tegemist kindlustusvõtja hoolsuskohustust sätestava tingimusega (vt ka RKTKo 28.06.2024, 2-22-2313/65, p 15).
12.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et lepingu p-d 2.14.3 ja 2.14.5 on kindlustuslepingu osa ja need reguleerivad kindlustusvõtja hoolsuskohustust, sest mõlema tingimuse saabumist mõjutab kindlustusvõtja käitumine. VÕS § 452 lg 2 p 2 sätestab, et kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. VÕS § 427 lg 1 järgi on kindlustusvõtja kahjuks VÕS § 452 lg-st 2 kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Eeltoodust tulenevalt on lepingu p-d 2.14.3 ja 2.14.5 tühised osas, milles need ei võimalda arvesse võtta seda, kas hageja
5(7)
2-23-10549 väidetaval rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Seega kohaldub osas, milles lepingutingimused on tühised, seadusjärgne regulatsioon. VÕS § 445 lg-st 2 ja § 452 lg 2 p-st 2 tulenevalt vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest üksnes ulatuses, milles hageja rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust. Seega ei too hoolsuskohustuse rikkumine automaatselt kaasa kindlustushüvitise maksmise kohustusest vabanemist, vaid see annab eelkõige aluse hüvitist vähendada. Kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist, peab VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamiseks tõendama kindlustusandja (vt ka RKTKo 01.04.2009, 3-2-1-10-09, p 12; 09.04.2008, 3-2-1-17-08, p 12, 22.12.2014, 3-2-1-136-14, p 14).
13.Ringkonnakohus leidis, et kostja võis kindlustushüvituse tasumisest keelduda lepingu p 2.14.5 alusel. Ringkonnakohus on sellele järelduse jõudes rikkunud oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8, § 654 lg 5, § 669 lg 1 p 5). Otsusest ei nähtu, mis põhjustas ringkonnakohtu hinnangul kindlustusjuhtumiks olnud mootoririkke. Ringkonnakohus on küll asjatundja arvamusele tuginedes jõudnud järeldusele, et õli korrapäraselt vahetamata jätmine võib mootorit kahjustada, kuid on seejuures nentinud, et asjatundja ei saanud ise mootorit uurida. Kuigi on üldteada, et õli vahetamata jätmine võib põhjustada mootoririkkeid, peab kostja, kui ta tugineb väitele, et kindlustusrisk suurenes sellepärast, et hageja rikkus lepingut, suutma tõendada, mis konkreetse mootoririkke tekitas. Oma tõendamiskoormise täitmiseks võib kindlustusandja muu hulgas anda rikkega mootori asjatundjale lahtivõtmiseks, et selgitada välja rikke tehnilised põhjused. Seda peab kindlustusvõtja tulenevalt lepingulisest koostöökohustusest ja hea usu põhimõttest lubama, sest vastasel juhul ei saaks kindlustusandja oma tõendamiskoormist täita. Praeguses menetluses pole aga pooled väitnud, et kostja oleks soovinud hageja auto mootorit rikke põhjuste hindamiseks uurida.
14.Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu kostja vastuväitele, mille kohaselt ei saa CarVerticali aruandest järeldada, et autot ei hooldatud nõuetekohaselt. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millel põhineb järeldus, et kõik hooldused tuleb kanda ja on alati ka kantud CarVerticali andmebaasi. Ringkonnakohtu otsus on ka sisult vastuoluline. Esmalt on ringkonnakohus otsuse p-s 58 õigesti märkinud, et hoolsuskohustuse rikkumisel vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest üksnes ulatuses, milles hageja rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust, kuid on otsuse p-s 59.2 ja lõppjäreldustes jõudnud seisukohale, et autole korrapäraste hoolduste tegemine on üheks tingimuseks, et saada kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitist. Lisaks ei nähtu otsusest, miks vabaneb kindlustusandja praegusel juhul hüvitise maksmise kohustusest täielikult. Eeltoodud puudused on TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi menetlusõiguse normide olulised rikkumised, mis toovad kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Kuna Riigikohus ei saa ise tõendeid hinnata, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang sellele, kas hageja on kindlustuslepingus sätestatud hoolsuskohustust rikkunud ja kas sellel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kui ringkonnakohus leiab, et hageja on hoolsuskohustust rikkunud ja sellel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, tuleb anda hinnang, mil määral suurendas hageja rikkumine kindlustusriski ja millises ulatuses on põhjendatud kostja hüvitamiskohustust vähendada. Hoolsuskohustuse rikkumist ja selle põhjuslikku seost kindlustusriski suurendamisega peab tõendama kostja kui kindlustusandja. Samuti tuleb ringkonnakohtul võtta TsMS § 654 lg 5 alusel seisukoht kõigi apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta. 6(7)
2-23-10549
16.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.