lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-148908/28

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 18.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-148908/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustaminePankrS § 59TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-148908/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.11.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda74002523(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-148908

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.oktoober 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-148908

Tsiviilasi

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda hagi Z.R vastu tasumata liikmemaksu võla nõudes 750 eurot Hageja: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (registrikood 74002523), esindajad Helen Rives ja Jaan Lõõnik

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

Kostja: Z.R (isikukood XXX) 18.09.2024

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Z.R Põllult (Põld) liikmemaksu võlg 750 eurot.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kasuks

Menetluskulude jaotus

3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata kindlaks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 175,32 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungilt
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 2 lg 1Võlasuhte mõiste
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
5.
Välja mõista Z.R Põllult Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kasuks menetluskulu summas 175,32 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-23-148908 Asjaolud

1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esitas 5.12.2023 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.R vastu 750 euro liikmemaksu võla nõudes. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 15.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esitas 2.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi Z.R vastu liikmemaksu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata liikmemaks summas 750 eurot ja menetluskulud.
3.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. Kohtutäituri seaduse § 71 lg 1 punkti 1 kohaselt moodustub hageja vara muuhulgas kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest. Kohtutäituri seaduse § 74 lõike 2 kohaselt kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Hageja kutsekogu juhatus määras oma 12.09.2018 otsusega nr 12 pankrotihaldurile kostjale kehtiva kindlustuslepingu sõlmimise ning selle ärakirja ja kindlustuspoliisi Kojale esitamise tähtajaks 31.10.2018. Toonane pankrotihaldur ja tänane kostja ei esitanud eelnimetatud tähtajaks hagejale kehtiva kindlustuslepingu ärakirja ega kindlustuspoliisi. Lähtudes kohtutäituri seaduse § 92 punktist 5, pankrotiseaduse § 64 lg-st 6 ja Koja põhikirja § 42 punktist 5, tegi hageja kutsekogu juhatus 7.11.2018 otsuse nr 16 (lisa 1), millega peatati kostja õigus tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni. Hageja kutsekogu liikmed peavad tasuma liikmemaksu lähtudes kohtutäituri seaduse § 71 lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, § 21 ja hageja kutsekogu otsusest. Hageja kutsekogu kehtestas 31.03.2021 otsuse nr 6 punktiga 1 (lisa 2) ning 30.06.2022 otsuse nr 3 punktiga 1 (lisa 3), et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Otsuse põhjenduseks oli asjaolu, et hageja kantselei teeb kulutusi ka sellel ajal, kui pankrotihalduri kutsetegevus on peatatud ning kehtiva õiguse mõtte järgi võetakse liikmemaksu suuruse ja tingimuste määramisel aluseks organisatsiooni vajadused. Kostja esitas 30.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse hageja 31.03.2021 otsuse nr 6 „Kutsekogu liikmemaksu suurusest ja tasumise korrast“ punkti 1 kehtetuks tunnistamise osas, millega kehtestati isikule, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Tallinna Halduskohus tegi 28.01.2022 haldusasjas nr 3-21-918 otsuse, millega jättis kostja kaebuse rahuldamata. Kostja esitas 28.02.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 otsusele haldusasjas nr 3-21-918. Tallinna Ringkonnakohus tegi 30.11.2022 haldusasjas nr 3-21-918 otsuse, millega jättis kostja apellatsioonikaebuse rahuldamata. Kostja esitas 30.12.2022 Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022.a otsusele haldusasjas nr 3-21-918. Riigikohus tegi 31.01.2023 kohtumääruse kohtuasjas nr 3-21-918 ning jättis kostja kassatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2023 määrusega nr 3-21-918 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsus haldusasjas 3-21-918, millega jäeti Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 otsus muutmata. Tallinna Halduskohus jättis 28.01.2022 kohtuotsusega haldusasjas 3-21-918 kostja kaebuse hageja 31.03.2021 otsuse nr 6 punkti 1 tühistamiseks osas, millega kehtestati isikule, kelle õigus pankrotihaldurina on peatatud,

2-23-148908 liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Tallinna Ringkonnakohus sedastas, et halduri tegutsemise õiguse peatumise ajal tasutavat liikmemaksu 30 eurot kuus tuleb pidada proportsionaalseks ja vastavuses olevaks hageja finantseerimisvajadustega. Seega jäi jõusse hageja kutsekogu 31.03.2021. a otsuse nr 6 „Kutsekogu liikmemaksu suurusest ja tasumise korrast“ punkt 1, mille kohaselt oli kostjal kohustus tasuda liikmemaksu 30 eurot kalendrikuus vaatamata sellele, et tema tegevus pankrotihaldurina oli peatatud. Seega oli kostja tõendatult teadlik nii hageja nõudest tema vastu kui ka oma kohustusest nõue tasuda. Hageja raamatupidamise andmetel on kostja käesoleva hagi esitamise kuupäeva seisuga jätnud tasumata liikmemaksu kokku 750 eurot (hagis on toodud tabel tasumata arvete kohta perioodil 12.04.2021 – 14.04.2023). Hageja kutsekogu juhatus otsustas lähtudes kohtutäituri seaduse § 92 punktist 4 ning hageja põhikirja § 23 oma 13.03.2023 koosolekul esitada kostjale hoiatus võlgnevuste tasumiseks tähtajaga 15.04.2023 ning otsusest teavitati kostjat 14.03.2023 kirjaga nr 3-10/28 (lisa 29). Hoiatuse esitamise järgselt ei ole kostja tasunud võlga ei täielikult ega osaliselt, samuti ei esitanud kostja hageja kutsekogu juhatusele põhjust, miks tal ei olnud võimalik võlga tasuda ega ka avaldust võla tasumise tähtaja pikendamiseks. Lähtudes pankrotiseaduse § 58 lõike 3 punktist 4, Koja põhikirja § 15 lg 1 punktist 4, tegi hageja kutsekogu juhatus 18.04.2023 otsuse nr 11 (lisa 30), millega arvas kostja kutsekogust välja seoses määratud tähtpäevaks hageja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata jätmisega. Kostja vastuväited

4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peab hagiavalduse menetlusse võtmist ja ka hagi ennast põhjendamatuks. Hagiavaldusest ei selgu, millisest eraõiguslikust õigussuhtest ehk tsiviilasjast tulenevalt on hagi esitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi üksnes tsiviilasju. Seega on kohus ebaõigesti võtnud hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduses toodud väited kohustuse olemasolu kohta on tõendamata. Hageja on teinud hagiavalduses asjassepuutumatu ajaloolise ülevaate, kui ei ole esitanud tõendeid nõude olemasolu kohta. Tõendamata on väide, et kostjast on saanud hageja liige. Tõendamata on ka väited kohustuse olemasolu üle. Esitatud arved on raamatupidamislikud dokumendid, kuid ei tõenda tsiviilõiguste või kohustuste teket. Kohtu põhjendused

5.12.08.2024 määrusega määrati antud asjas eelistungi toimumise ajaks 18.09.2024 (dtl 117). Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumisest, samuti ei taotlenud istungi edasi lükkamist. Kohus rahuldas hageja taotluse asja sisuliseks lahendamiseks TsMS § 410 alusel (dtl 136 jj).
6.TsMS lg 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu rahalise nõude tasumata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu võlgnevuse väljamõistmiseks, mis eeldab poolte vahel mingi võlasuhte olemasolu VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Kohus erinevalt kostjast leiab, et on hagiavalduse õigesti menetlusse võtnud, tegemist on rahalise nõudega, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluses.

2-23-148908

7.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi ka koda) on veebilehe https://kpkoda.ee/ pankrotihaldurid/pankrotihaldurid-kontakt/ andmetel avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. Kohtutäituri seaduse § 71 lg 1 punkti 1 kohaselt moodustub hageja vara muuhulgas kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest. Kohtutäituri seaduse § 74 lõike 2 kohaselt kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks kehtestatakse suuruses, mis tagab hageja piisava rahastatuse õigusaktidega ja hageja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.
10.Hageja peab PankrS § 59 alusel eelnimetatud koja veebilehel ka avalikku pankrotihaldurite nimekirja ning selle nimekirja kohaselt on kostja Z.R olnud pankrotihaldurina kutsekogu liige, kuid on kutsekogust välja arvatud seoses määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata jätmisega (Koja kutsekogu juhatuse 18.04.2023 otsus nr 11 vt dtl 42 jj). Kostja kutsekogu liikmelisust tõendavad ka haldusasjas nr 3-10-1005 tehtud Tallinna Halduskohtu 25.04.2012 otsus, millega rahuldati Z.R Põllu kaebus ja tühistati justiitsministri
19.märtsi 2010. a käskkiri nr 28, mille alusel arvas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus 9.03.2012 otsusega nr 8 Z.R Põllu kutsekogust välja (dtl 89); Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2013 otsus, millega jäeti eelnev otsus muutmata (dtl 98); Z.R P 11.06.2013 teavitus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale haldurina tegutsemise keelu tühistamise kohta (dtl 66 jj); kutsekogu juhatuse 19.07.2013 otsus, millega on mh taastatud Z.R P õigus tegutseda pankrotihaldurina (dtl 69 jj) ning haldusasjas nr 3-21-918 Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus (dtl 86 jj), Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus (dtl 77) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2023 määrus (dtl 84). Seega on tõendatud kostja kutsekogu liikmelisus.
11.Hageja kutsekogu juhatuse 7.11.2018 otsusest nähtuvalt (dtl 27) määras juhatus oma 12.09.2018 otsusega nr 12 pankrotihaldurist kostjale kehtiva kindlustuslepingu sõlmimise ning selle ärakirja ja kindlustuspoliisi Kojale esitamise tähtajaks 31.10.2018. Kostja ei esitanud eelnimetatud tähtajaks hagejale kehtiva kindlustuslepingu ärakirja ega kindlustuspoliisi. Lähtudes kohtutäituri seaduse § 92 punktist 5, pankrotiseaduse § 64 lg-st 6 ja Koja põhikirja § 42 punktist 5, tegi otsustas hageja kutsekogu juhatus peatada kostja

2-23-148908 õiguse tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni.

12.Hageja kutsekogu liikmetel on kohustus tasuda liikmemaksu lähtudes kohtutäituri seaduse § 71 lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, § 21 (vt veebilehe https://kpkoda.ee/pankrotihaldurid/pankrotihaldurid-kontakt/) ja hageja kutsekogu otsusest. Hageja kutsekogu 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 (dtl 29) ning 30.06.2022 otsuse nr 3 p 1 (dtl 34) alusel kehtestati, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Otsuse põhjenduseks oli asjaolu, et hageja kantselei teeb kulutusi ka sellel ajal, kui pankrotihalduri kutsetegevus on peatatud ning kehtiva õiguse mõtte järgi võetakse liikmemaksu suuruse ja tingimuste määramisel aluseks organisatsiooni vajadused.
13.Haldusasjas nr 3-21-918 on Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsusega (ja Riigikohtu 31.01.2023 määrusega) tuvastatud, et kutsekogu liikmemaks on hageja 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 alusel kehtestatud õiguslikult korrektsetel alustel ja proportsionaalselt ning nimetatuid otsus jäi jõusse st kostjal on kohustus tasuda liikmemaksu 30 eurot kalendrikuus vaatamata sellele, et tema tegevus pankrotihaldurina oli peatatud (dtl 77 jj). Seega pidi kostja juba selle halduskohtumenetluse osalisena olema teadlik nii hageja nõudest kui ka oma kohustusest nõue tasuda.
14.Hageja raamatupidamise andmetel on kostja hagi esitamise kuupäeva seisuga jätnud perioodil 12.04.2021 – 10.04.2023 tasumata talle esitatud 25 arve alusel liikmemaksu kokku summas 750 eurot (dtl 38, 40, 44). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele ega ole hageja arvestuse vaidlustamiseks tõendeid esitanud. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt liikmemaksu võlgnevust summas 750 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.
15.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduses toodu kohaselt on tasutud riigilõiv kokku 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + ülekandetasu 16 senti ja hagiavalduse esitamisel 110 eurot + ülekandetasu 16 senti).
18.Kostja ei ole menetluskulude osas enda seisukohta esitanud.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv summas 175,32 eurot.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

2-23-148908 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Riigikohtu kohtumäärus jõustus 09.02.2026

RESOLUTSIOON

1.Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
2.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
3.Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta. 4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2 koosmõjus §-ga 695)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja