3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Z.R kanda. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (hageja) esitas 05.12.2023 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.R (kostja) vastu liikmemaksu võla 750 eurot nõudes. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 15.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista tasumata liikmemaksu summas 750 eurot ja menetluskulud.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. Hageja kutsekogu juhatuse 07.11.2018 otsusega nr 16 peatati kostja õigus tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni. Hageja kutsekogu liikmed peavad tasuma liikmemaksu lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 71 lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, §-st 21 ja hageja kutsekogu otsusest. Hageja kutsekogu kehtestas 31.03.2021 otsuse nr 6 punktiga 1 ning 30.06.2022 otsuse nr 3 punktiga 1, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Kostja esitas 30.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse hageja 31.03.2021 otsuse nr 6 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kehtestati isikule, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Tallinna Halduskohus tegi 28.01.2022 haldusasjas nr 3-21-918 otsuse, millega jättis kostja kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2022 otsusega kostja apellatsioonikaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 31.01.2023 määrusega kostja kaebuse ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse võtmata. Seega jäi jõusse hageja kutsekogu 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1, mille kohaselt oli kostjal kohustus tasuda liikmemaksu 30 eurot kalendrikuus vaatamata sellele, et tema tegevus pankrotihaldurina oli peatatud. Hageja raamatupidamise andmetel on kostja hagi esitamise kuupäeva seisuga jätnud perioodil 12.04.2021-14.04.2023 tasumata liikmemaksu kokku summas 750 eurot. Hageja kutsekogu juhatus otsustas oma 13.03.2023 koosolekul esitada kostjale hoiatuse võlgnevuste tasumiseks tähtajaga 15.04.2023 ning otsusest teavitati kostjat 14.03.2023 kirjaga. Hoiatuse esitamise järgselt ei ole kostja tasunud võlga ei täielikult ega osaliselt, samuti ei esitanud kostja hageja kutsekogu juhatusele põhjust, miks tal ei olnud võimalik võlga tasuda või avaldust võla tasumise tähtaja pikendamiseks. Hageja kutsekogu juhatus tegi 18.04.2023 otsuse nr 11, millega arvas kostja kutsekogust välja seoses määratud tähtpäevaks hageja liikmemaksu, juhatuse hoiatusest hoolimata, mõjuva põhjuseta tasumata jätmisega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja pidas hagiavalduse menetlusse võtmist ja ka hagi ennast põhjendamatuks. Hagiavaldusest ei selgu, millisest eraõiguslikust õigussuhtest ehk tsiviilasjast tulenevalt on hagi esitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi üksnes tsiviilasju. Seega on kohus ebaõigesti võtnud hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduses 2
toodud väited kohustuse olemasolu kohta on tõendamata. Hageja on teinud hagiavalduses asjassepuutumatu ajaloolise ülevaate, kui ei ole esitanud tõendeid nõude olemasolu kohta. Tõendamata on väide, et kostjast on saanud hageja liige. Tõendamata on ka väited kohustuse olemasolu üle. Esitatud arved on raamatupidamislikud dokumendid, kuid ei tõenda tsiviilõiguste või kohustuste teket. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 18.10.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja liikmemaksu võla summas 750 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 175,32 eurot.
3.1.Maakohus leidis, et vaidlus allub tsiviilkohtule. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu rahalise nõude Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu võlgnevuse väljamõistmiseks, mis eeldab poolte vahel mingi võlasuhte olemasolu võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Tegemist on rahalise nõudega, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluses.
3.2.Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub VÕS § 76 lg-st 1, VÕS § 101 lg-st 1 ja VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt rahuldamisele. Hageja on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. KTS § 71 lg 1 p 1 kohaselt moodustub hageja vara muuhulgas kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest. KTS § 74 lõike 2 kohaselt kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks kehtestatakse suuruses, mis tagab hageja piisava rahastatuse õigusaktidega ja hageja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.
3.3.Maakohus leidis, et kostja kutsekogu liikmelisus on tõendatud. Hageja peab pankrotiseaduse (PankrS) § 59 alusel koja veebilehel avalikku pankrotihaldurite nimekirja ning selle nimekirja kohaselt on kostja olnud pankrotihaldurina kutsekogu liige, kuid on kutsekogust välja arvatud seoses määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu, juhatuse hoiatusest hoolimata, mõjuva põhjuseta tasumata jätmisega (Koja kutsekogu juhatuse 18.04.2023 otsus nr 11 vt dtl 42 jj). Kostja kutsekogu liikmelisust tõendavad ka haldusasjas nr 3-10-1005 tehtud Tallinna Halduskohtu 25.04.2012 otsus, millega rahuldati kostja kaebus ja tühistati justiitsministri 19. märtsi 2010. a käskkiri nr 28, mille alusel arvas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus 9.03.2012 otsusega nr 8 kostja kutsekogust välja (dtl 89); Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2013 otsus, millega jäeti eelnev otsus muutmata (dtl 98); kostja 11.06.2013 teavitus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale haldurina tegutsemise keelu tühistamise kohta (dtl 66 jj); kutsekogu juhatuse 19.07.2013 otsus, millega on mh taastatud kostja õigus tegutseda pankrotihaldurina (dtl 69 jj) ning haldusasjas nr 3-21918 Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus (dtl 86 jj), Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus (dtl 77) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2023 määrus (dtl 84).
3.4.Hageja kutsekogu juhatuse 07.11.2018 otsusest nähtuvalt (dtl 27) määras juhatus oma 12.09.2018 otsusega nr 12 pankrotihaldurist kostjale kehtiva kindlustuslepingu sõlmimise ning selle ärakirja ja kindlustuspoliisi esitamise tähtajaks 31.10.2018. Kostja ei esitanud eelnimetatud tähtajaks hagejale kehtiva kindlustuslepingu ärakirja ega kindlustuspoliisi. 3
Lähtudes KTS § 92 p-st 5, PankrS § 64 lg-st 6 ja Koja põhikirja § 42 p-st 5, otsustas hageja kutsekogu juhatus peatada kostja õiguse tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni. Hageja kutsekogu liikmetel on kohustus tasuda liikmemaksu lähtudes KTS § 71 lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, § 21 ja hageja kutsekogu otsusest. Hageja kutsekogu 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 ning 30.06.2022 otsuse nr 3 p 1 alusel kehtestati, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Haldusasjas nr 3-21-918 on Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsusega (ja Riigikohtu 31.01.2023 määrusega) tuvastatud, et kutsekogu liikmemaks on hageja 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 alusel kehtestatud õiguslikult korrektsetel alustel ja proportsionaalselt ning nimetatuid otsus jäi jõusse, st kostjal on kohustus tasuda liikmemaksu 30 eurot kalendrikuus vaatamata sellele, et tema tegevus pankrotihaldurina oli peatatud (dtl 77 jj). Hageja raamatupidamise andmetel on kostja hagi esitamise seisuga jätnud perioodil 12.04.2021 – 10.04.2023 tasumata talle esitatud 25 arve alusel liikmemaksu kokku summas 750 eurot (dtl 38, 40, 44). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele ega ole hageja arvestuse vaidlustamiseks tõendeid esitanud. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt liikmemaksu võlgnevust summas 750 eurot.
4.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ja mõistis kostjat välja hageja menetluskulu 175,32 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + ülekandetasu 16 senti ja hagiavalduse esitamisel 110 eurot + ülekandetasu 16 senti). Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas 25.11.2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kostja menetluse lõpetamist kuna tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega.
5.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kuulu asi lahendamisele tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1). Lisaks on tõendamata kostja saamine hageja liikmeks. Liikmemaksu tasumist saab nõuda üksnes isikutelt, kellele on antud õigus tegutseda pankrotihaldurina. Hageja vastavat tõendit kohtule esitanud ei ole. Maakohtu viide hageja veebilehel PankrS § 59 alusel peetava nimekirja kohta ei oma õiguslikku tähendust. Nimekirja saab isiku kanda pärast pankrotihaldurina tegutsemise õiguse andmist, seega pidi hageja esitama dokumentaalsed tõendid, mille alusel kostja sai hageja liikmeks. Lisaks on PankrS § 59 vastuolus isikuandmete kaitse määrusega, kuna seal esitatakse ka isikuid, kes ei ole enam pankrotihaldurid. Ekslik on ka kohtu väide, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele ega ole hageja arvestuse vaidlustamiseks tõendeid esitanud. Nõude suurus saab tulla üksnes tõendatud kohustusest. Esitatud arved on raamatupidamislikud dokumendid ega tõenda tsiviilõiguste või kohustuste teket. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175,32 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, millest tuleb menetluskulu 32 senti.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
7.Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, 4
järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 750 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 2 1 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (vt RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 13). Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
9.Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS § 637 lg 21 järgi alust.
9.1.Vastusena apellatsioonkaebusele, et vaidlus vaadati ebaõigesti läbi maakohtus, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 631 lg 3 kohaselt ei või apellatsioonkaebuses tugineda väitele, et asi tulnuks lahendada halduskohtus või et asi ei allunud otsuse teinud esimese astme kohtule või et asi tulnuks lahendada teises kohtumajas. Seega ei hinda ringkonnakohus vaidluse lahendamisel, kas asi vaadati õigesti läbi maakohtus.
9.2.Hagi nõudeks on liikmemaksu võlgnevus, mis puudutab perioodil 12.04.2021-10.04.2023 väljastatud arveid. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on hagi rahuldamisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kolleegiumi hinnangul luges maakohus põhjendatult tõendatuks, et kostja oli vaidlusalusel perioodil hageja kutsekogu liige ning tal oli liikmemaksu tasumise kohustus. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendina algset kostja kutsekogu liikmeks vastuvõtmise otsust, nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja kutsekogu juhatuse 19.07.2013 otsusega nr 23 taastati kostja õigus tegutseda pankrotihaldurina ja tema kutsekogu liikmelisus alates 09.07.2013 (dtl 69). Hageja kutsekogu juhatuse 18.04.2023 otsusega nr 11 arvati kostja kutsekogust välja seoses määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu, juhatuse hoiatusest hoolimata, mõjuva põhjuseta tasumata jätmisega (dtl 42). Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja liikmelisust kinnitavad ka hageja veebilehel peetavas avalikus pankrotihaldurite nimekirjas kostja kohta kajastatud andmed ning haldusasjades nr 3-21-918 ja nr 3-10-1005 tehtud lahendid. Asja materjalidest nähtub, et hageja kutsekogu juhatuse 07.11.2018 otsuse nr 16 p-ga 1 peatati kostja õigus 5
tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni (dtl 27). KTS § 74 lg 2 kohaselt kehtestab pankrotihaldurite liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu. KTS § 74 lg 3 sätestab, et kui isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja põhikirja § 20 lg 2 kohaselt tasub kutsekogu liige liikmemaksu kutsekogu otsuses ettenähtud suuruses ning tähtpäeval. Hageja kutsekogu 31.03.2021 otsuse nr 6 p-de 1 ja 2 ning 30.06.2022 otsuse nr 3 p-de 1 ja 2 (dtl 29, dtl 34) alusel kehtestati, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus ning et iga kuu 10. kuupäevaks kannab peatatud staatusega kutsekogu liige liikmemaksu jooksva kuu kohta Koja kutsekogu juhatuse määratud Koja kontole. Seega oli kostjal hageja ees igakuine liikmemaksu tasumise kohustus ka ajal, mil kostja õigus tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses oli peatatud. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale perioodil 12.04.2021-10.04.2023 liikmemaksu tasumiseks arveid kokku summas 750 eurot, mis on kostja poolt tasumata (dtl 38, dtl 44). Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei ole hagejale selle perioodi eest liikmemaksu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
10.Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et talle jääb arusaamatuks, milles seisneb temalt välja mõistetud menetluskulust 175,32 eurot menetluskulu 32 senti. TsMS § 178 lg 2 kohaselt saab menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Praegusel juhul on maakohus määranud menetluskulud kindlaks summas 175,32 eurot, mistõttu ei ole kostjal õigus menetluskulu eraldiseisvalt vaidlustada. Ringkonnakohus märgib siiski vastusena apellatsioonkaebusele, et hagiavaldusest nähtuvalt on menetluskulu 32 senti riigilõivude ülekande tasu.
11.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine TsMS § 637 lg-s 2 1 nimetatud aluseid, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.
15.Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
6
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.