Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
18. oktoober 2024.a, Tallinnas
Tsiviilasi
OSAÜHING KODUAKEN hagi Saueaugu pesad OÜ vastu võlgnevuse 15 111,44 euro ja viivise nõudes 30 286,80 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
2-22-10515
ja
nende Hageja: OSAÜHING KODUAKEN (registrikood 10327363) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Simon Kostja: Saueaugu pesad OÜ (registrikood 14947281) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson Kohtuistungi toimumise aeg 04.06.2024.a, edasi kirjalik menetlus Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Simon Hageja seaduslik esindaja X Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Saueaugu pesad OÜ-lt OSAÜHING KODUAKEN kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 15 111,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 4332,71 eurot.
3.Välja mõista Saueaugu pesad OÜ-lt OSAÜHING KODUAKEN kasuks viivis alates 19.10.2024.a VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras summalt 13 535,84 eurot kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude (13 535,84 eurot) summa.
4.Jätta menetluskulud 90 % ulatuses Saueaugu pesad OÜ kanda ning 10 % ulatuses OSAÜHING KODUAKEN kanda.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 19.07.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 01.07.2021.a hageja poole sooviga saada erinevatele akendele ja ustele hinnapakkumist ning peale mida soovis ühtlasi aknaid ja uksi ka tellida. Tellimuse hinnaks koos transpordi ja käibemaksuga oli 38 113,20 eurot. 12.07.2021.a saatis hageja kostjale digiallkirjastatud konteineri, mis sisaldas töövõtulepingut TVL-AL21133, tellimuse kinnitust ja ettemaksuarveid. 19.07.2021.a laekus kostjalt esimene ettemaks summas 12 577,36 eurot, mis tähendas, et kostja aktsepteeris kõiki lepingu tingimusi tulenevalt lepingu punktist 3.3. Vastavalt kliendi soovile saatis hageja 19.08.2021.a kostjale lisatellimuse kinnituse summas 1575,60 eurot. Hageja alustas 30.08.2021.a avatäidete paigaldustöid. Kuna kostja ei tasunud järgmist arvet, siis peatas hageja korraks tööde tegemise, kuid olenemata arve mittetasumisest, jätkas 22.10.2021.a paigaldustöid. Kõik lepingujärgsed tööd said tehtud 12.11.2021.a. Kostja jättis osade tööde eest tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 15 111,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 8699,66 eurot ja edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Paigaldustööd ei veninud kostjast tulenevatel põhjustel, vaid hageja ise ei suutnud avatäiteid kokkulepitud ajaks tarnida ega paigaldada. Tarnet lükati edasi kolm korda. Kostja hinnangul on nõuetele mittevastavate uste ja nende vahetuse näol tegemist garantiitöödega, mille teostamisest ei saa hageja ühelgi juhul keelduda. Töövõtja ei saa keelduda garantiitöösid teostamast põhjusel, et tellijal on tasu maksmise kohustus täitmata. Hageja väited garantiitööde toestamisest ning puuduste kõrvaldamisest on paljasõnalised ja tõendamata. Hagejal on üritanud uksi korduvalt parandada, kuid see pole õnnestunud. Seoses avatäidete paigalduse venimisega ei olnud kostjal võimalik planeeritud ajal teostada objektil maalritöid ega sanitaartehnilisi töid. Kostja juhtis hageja tähelepanu tööde venimisele ning sellega seoses tekkivale kahjule 11.10.2021.a ja 3.11.2021.a e-kirjades. Kuna planeeritud maalritöid ega sanitaartehnilisi töid ei saanud hagejast tulenevatel põhjustel augustis teha, pidi kostja võtma uued hinnapakkumised, mis aga osutusid varasematest kallimateks, s.o 5934,40 eurot. Seega tekkis kostjal hageja tegevusest kahju. Samuti on tekkinud kahju uste vahetamisest summas 17 280 eurot. Kahju suurus on kokku 23 214,40 eurot. Kostja palub tasaarvestada haginõude kostja kahjunõudega kattuvas ulatuses. Kostja leiab, et hageja viivisearvutus on ebaõige, samuti on viivis ebamõistlikult suur. Kostja palub vähendada viivist mõistliku määrani. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus
otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 08.09.2022.a kohtumääruses (dtl 32-35).
Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel oli 12.07.2021.a sõlmitud töövõtuleping, millise kohaselt kohustus hageja vastavalt 12.07.2021.a tellimuse kinnitusele nr TK-AL21133 teostama kostjale klaas-alumiinium avatäited maksumusega 38 113,20 eurot aadressil Maidu tee 14 tähtajaga 30.08.2021.a (dtl 12-17, 18-19). Kooskõlas lepingu punktiga 3.2 kohustus kostja tasuma lepingutasu järgmiselt: 12 577,36 eurot 14.07.2021.a enne avade mõõdistamist ja 25 535,84 eurot 27.08.2021.a enne paigaldust (dtl 18).
Kohtu ette toodu kohaselt on kostja teinud 19.08.2021.a lisatellimuse TK-AL21133-2, mille alusel on kostjale samal päeval väljastatud ettemaksuarve nr EMA21059-3 kogusummas 1575,60 eurot, millest ettemaks summas 519,95 eurot tuli kostjal tasuda 25.08.2021.a (dtl 21, 22).
Puudub vaidlus, et kostja on 19.07.2021.a tasunud ettemaksu arve summas 12 577,36 eurot (dtl 20), millega on nõustunud lepingu tingimustega kooskõlas lepingu punktiga 3.3 (dtl 18). Samuti ei ole vaidlust, et kostja on tasunud hagejale 28.12.2021.a 6000 eurot ja 30.12.2021.a 6000 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale kokku summas 24 577,36 eurot (dtl 39).
Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse summas 15 111,44 eurot tasumist ning viivist tasumisega viivitamise eest. Kostja hagejaga ei nõustu ning soovib võlgnevuse tasuda tasaarvestuse teel. Hageja antud kostja käsitlusega ei nõustu.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
Kostja tugineb antud juhtumil asjaolule, et planeeritud paigalduse aja lähenedes ilmnes, et hageja ei suuda avatäiteid kokkulepitud ajaks tarnida ega paigaldada. Hageja on arvamusel, et avatäidete paigalduse hilinemine oli kostjast tulenev, kuivõrd kostja kokkulepitult arveid ei tasunud.
Kohus ei nõustu selles osas hageja käsitlusega, kuivõrd kohtule esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et 05.10.2021.a on kostja saatnud hagejale e-kirja päringuga „Kaugel aknad? Maidu tee 14“, millisele hageja on 06.10.2021.a vastanud „Tehas ütleb alles täna said saagima neid...Järgmise nädala keskel saame platsil millegagi alustada. Saan aru, et see on juba kolmas kord kui edasi lükkame. Pakume teile 500 eurot (koos KMiga) allahindlust järgmise arve pealt ebamugavuste eest“. Sellele e-kirjale on kostja vastanud, et „5000 eurot mitte 500, siis klaar“ (dtl 48). Seega tuleneb viidatud tõenditest üheselt, et hagejal esinesid tarneprobleemid ja avatäidete paigalduse viibimine ei olnud
tingitud kostja poolt arvete mittetasumisest. Kohus leiab, et kui arved oleksid olnud maksmata nagu väidab hageja, siis oleks hageja oma e-kirjades ka sedasi kostjale vastanud.
Hageja on esitanud kohtule omapoolse e-kirjavahetuse, millises on tõepoolest nõutud arvete tasumist, kuid need kirjad on vahetatud pärast avatäidete paigaldust (dtl 23-26).
Kohus leiab, et iseenesest on tööde viibimine aluseks kostjal nõuda hagejalt viivist (leppetrahvi) kooskõlas lepingu punktiga 9.1 (dtl 18). Kostja leppetrahvi hagejalt nõudnud ei ole, sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Vastupidi, hageja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse, millisest nähtub, et hageja on nõustunud vähendama nõuet 3000 euro võrra tingimusel, et kostja tasub võlgnevuse enne 31.12.2021.a (dtl 26). Kostja võlgnevust ei tasunud.
16.Kohus leiab, et kuna vaidlust pole, et kostja võlgneb hagejale 15 111,44 eurot, siis tuleb kostjalt nimetatud summa hageja kasuks välja mõista.
17.Kostja on esitanud kohtule tasaarvestuse avalduse, millise kohaselt palub hageja nõue tasaarvestada kostja kahjunõudega kattuvas ulatuses hageja vastu summas 23 214,40 eurot (dtl 103). Hageja antud nõuet ei tunnista.
VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
23.Töövõtulepingu punkt 4.1 kohaselt pidi hageja tööd teostama 30.08.2021.a (dtl 18). Vaidlustamata asjaolude kohaselt alustas hageja paigaldustöid objektil 22.10.2021.a ning lõpetas tööde teostamise 12.11.2021.a (dtl 5, 40).
24.Kostja väidetel ei olnud tal seoses avatäidete paigalduse venimisega võimalik planeeritud ajal ehk augustis 2021.a teostada objektil maalritöid ega sanitaartehnilisi töid. Samuti on kostja hageja tähelepanu sellele juhtinud 11.10.2021.a e-kirjas ja 03.11.2021.a e-kirjas (dtl 46,47). Kostja väidetel kallinesid sanitaartehnilised tööd 1874,40 euro võrra ja maalritööd 4060 euro võrra (dtl 41).
25.Kohtule esitatud 15.03.2021.a hinnapakkumisest nähtub, et sanitaartehniliste tööde hind moodustas 6 kuud kehtival hinnapakkumisel 14 118 eurot ning 01.09.2021.a koostatud 6
kuud kehtival hinnapakkumisel 15 992,40 eurot (dtl 55, 56). Maalritööde hinnad moodustasid väidetavalt 01.05.2021.a 13 400 eurot ning 03.11.2021.a 17 460 eurot (dtl 57, 58).
VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
27.Kohus leiab, et ainuüksi hinnapakkumiste esitamisega pole kostja talle tekkinud väidetav kahju kogusummas 5934,40 eurot tõendatud. Kohus on sellele kostja esindaja tähelepanu ka juhtinud 04.06.2024.a toimunud kohtuistungil (dtl 140). Seda enam, et esmased pakkumised on kostja poolt võetud vastavalt 15.03.2021.a ja 01.05.2021.a (dtl 55, 57). Kostja on hagejaga lepingu sõlminud 12.07.2021.a, millise täitmise tähtajaks on pooled kokku leppinud 30.08.2021.a (dtl 18). Seega juba juulis 2021.a pidi kostjale olema arusaadav ja ettenähtav, et enne septembrit 2021.a ei saa maalritöid ega kõiki sanitaartehnilisi töid teostada. Seega ei pea kohus kõige eelpooltoodust tulenevalt kostja kahju hüvitamise nõuet summas 5934,40 eurot põhjendatuks ning see tasaarvestamisele ei kuulu.
28.Kostja on tuginenud ka sellele, et paigaldatud metalluksed on niivõrd oluliste puudustega, et need tuleb täies ulatuses välja vahetada. Selle tõenduseks on kostja esitanud kohtule omanikujärelvalve Lahepartner OÜ 28.02.2022.a ülevaatusakti (dtl 59-60). Sellest tulenevalt on kostja asunud seisukohale, et kui hageja garantiitöösid ei teosta, siis tuleb need tööd tellida mujalt, kannatades seeläbi kahju summas 17 280 eurot (dtl 101, 105).
29.Samas on objekti praegune omanik Y oma 19.09.2022.a kirjas kostjale märkinud, et metallukse vahetust on lubatud 2022.a oktoobri keskel. Lisaks on omanik väitnud, et „nüüd pool aastat probleemi ei ole ning koduaken on väitnud, et teevad korda“ (dtl 62).
30.Hageja on esitanud e-kirja väljavõtte, millise kohaselt on Y 02.11.2022.a hagejale kinnitanud, et kõik tööd on tehtud. Lisaks on märgitud, et „Peauksel me seda sulgumist võib olla veel veidi timmime, aga see on väga pisike asi ning üldjoontes võime lugeda antud teemad lõppenuks ja nõuete kohaselt korda tehtuks“. Seega 02.11.2022.a on probleemid kõrvaldatud.
31.Lisaks on kohtumenetluse kestel ilmnenud uued probleemid uksega, mis nähtub Y 28.01.2023.a e-kirjast pooltele (dtl 84-85). Sellele vastuseks on hageja esitanud Y 21.06.2023.a e-kirja hagejale, millisest tuleneb, et uks on vahetatud, lahendusega oldakse väga rahul (ilusam kui projektijärgne lahendus), samuti paigalduse ja viimistlustöödega ega omata käesoleva seisuga mingeid pretensioone hageja toodete ega tööde osas (dtl 110, 111). Kohus leiab, et sellest tulenevalt ei kuulu tasaarvestamisele ka kostja nõue summas 17 280 eurot, kuivõrd hageja on puudused kõrvaldanud.
32.Eelpooltoodu alusel tuleb rahuldada hageja nõue kostjalt võlgnevuse 15 111,44 euro väljamõistmiseks, kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidetavas suuruses kahju tekitamist hageja poolt.
Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Hageja on arvestanud viiviseid kostjale määras 0,15 % päevas põhitellimuse võlgnevuselt vastavalt lepingu punktile 9.2 (dtl 7, 19). Kostja vaidleb hageja viivisnõudele ja arvutusele vastu. Kostja arvates on viivis ebamõistlikult suur.
Kostja leiab, et nõue ei muutunud sissenõutavaks 27.08.2021.a, kuivõrd paigaldus viibis, seega muutus tasunõue sissenõutavaks 22.10.2021.a, mistõttu on viivisearvestus väär. Teiseks on viivis määras 0,15 % päevas ebamõistlik, kuna see teeb aastaseks viivisemääraks 54,75 %. Tegemist on põhjendamatult kõrge viivisemääraga, mida kostja
palub hagi rahuldamise korral vähendada mõistliku määrani (dtl 43-44).
35.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
36.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
37.Kohus leiab, et kuivõrd kostja on pikalt viivitanud hageja poolt esitatud arvete tasumisega, siis on iseenesest põhjendatud viivise nõudmine. Vastuseks kostja etteheidetele viivisearvetusele, siis kohus nõustub kostjaga selles, et vaatamata sellele, et pooled on kokku leppinud, et kostja tasub teise osa arvest 27.08.2021.a, siis on pooled sidunud arve tasumise paigalduse algusega. Vaidlust ei ole, et hageja asus avatäiteid paigaldama 22.10.2021.a. Seega tuleb viivise arvestamisel arvestada selle kuupäevaga, mitte 27.08.2021.a. Kostja on taotlenud ka kohtult viivise vähendamist mõistliku määrani.
VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võimaldab viidatud säte kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutav leppetrahvi summa mõistliku suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus otsustab leppetrahvi vähendamise lepingupoolte huve kaaludes.
Riigikohus on 09.05.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-18005 punktis 14 leidnud, et viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 alusel nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. Seega võib kohus VÕS § 162 lg 1 kohaselt ebamõistlikult suurt viivist vähendada viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodu järgi tuleb viivise vähendamisel VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada mh kohustuse täitmise ulatust ja muid asjaolusid (Riigikohtu 6. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3965, p 32).
40.Kohus leiab, et kuna vaidlust pole, et hageja oli avatäidete paigaldamisega viivituses, siis on kohtu arvates antud juhul põhjendatud viivist vähendada. Viivise vähendamisega on hageja ka kohtuistungil nõustunud (dtl 141). Samas võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja on olnud viivituses mitme aasta vältel. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada viivise määra VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani ning viivist tuleb arvestada alates 23.10.2021.a.
41.Kuivõrd hageja nõuab viivist üksnes põhitellimuse võlgnevuselt (dtl 7), siis moodustab kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 4332,71 eurot (374,99 + 8,56 + 593,35 + 3355,81). Kohus selgitab, et perioodil 23.10.2021.a kuni 28.12.2021.a summalt 25 535,84 eurot moodustab viivis summas 374,99 eurot. Perioodil 29.12.2021.a kuni 30.12.2021.a summalt 19 535,84 eurot moodustab viivis summas 8,56 eurot. Perioodil 31.12.2021.a kuni 18.07.2022.a summalt 13 535,84 eurot moodustab viivis summas 593,35 eurot. 19.07.2022.a (s.o hagi esitamisest) kuni 18.10.2024.a (s.o kohtuotsuse tegemiseni) summalt 13 535,84 eurot moodustab viivis summas 3355,81
eurot.
Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 15111,40 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4332,71 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.10.2024.a võlgnevuselt summas 13 535,84 eurot kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle viidatud nõude summa.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
43.TsMS § 442 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 30 286,80 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
44.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud 90 % ulatuses kostja kanda ning 10 % ulatuses hageja kanda, kuivõrd kohus rahuldab põhinõude ning vähendab üksnes hagetavat viivise määra. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025. a otsusega nr 2-22-10515.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.