Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-11313 F.K hagi Q.J-i vastu varalise ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 0 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. mai 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F.K apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): F.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers Vastustaja (kostja): Q.J (isikukood XXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. mai 2024 otsus hagihinna määramise (resolutsiooni p 1), hagi mittevaralise kahju hüvitise 1300 eurot rahuldamata jätmise (resolutsiooni p-d 2 ja 5), menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 6) ja menetluskulude väljamõistmise (resolutsiooni p 8) osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.3.Välja mõista Q.J-ilt F.K kasuks varalise kahju hüvitis 832,63 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 700 eurot.
Välja mõista Q.J-ilt F.K kasuks viivis põhinõude (1532,63 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 9. augustist 2023 kuni põhinõude täitmiseni.
2.6.Välja mõista Q.J-ilt F.K kasuks menetluskuluna 3400,90 eurot, sh riigilõiv 385 eurot.
2.7.Välja mõista Q.J-ilt F.K kasuks viivis menetluskuludelt 3400,90 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Välja mõista Q.J-ilt menetluskuluna ringkonnakohtus F.K kasuks 868,60 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.K (hageja) esitas 9. augustil 2023 hagiavalduse Q.J-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitise 832,63 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja viitas hagiavalduses kohtute varasemale praktikale mittevaralise kahju hüvitamise nõuete lahendamisel ja märkis, et arvestades hageja ja tema perekonna üleelamisi ja hirmu, üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2000 eurot. Hageja läks 2. aprilli 2023 hommikul tervisejooksule, kui teda ründas kostjale kuuluv koer. Kuna hageja kuulas treeningu ajal kõrvaklappidest muusikat, märkas hageja koera alles siis, kui koer oli hageja säärt hammustamas. Rünnaku ajal hakkas hageja karjuma, mille peale ilmselt koer ehmus ja jäi urisevalt hagejat jälgima. Rünnaku tagajärjel sai hageja mitmeid hammustusi ning tekkisid haavad parema sääre piirkonda. Tartus traumapunktis tehti hagejale teetanuse süst, lisaks sai hageja antibiootikume ning pidi võtma valu vastu valuvaigisteid mitu korda päevas. Juhtunu on hageja vaimsele tervisele ja turvatundele halvasti mõjunud ning hageja ei ole siiani juhtunust toibunud. Kostja võttis samal päeval hagejaga ühendust ja teavitas, et tegemist on kostja koeraga. Hageja pöördus kohtuväliselt kahju hüvitamise nõudega kostja poole, millele kostja ei vastanud.
2.Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1532,63 eurot, sh varalise kahju hüvitisena 832,63 eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 700 eurot. Maakohus jättis 1300 euro ulatuses rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus jättis menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1855,39 eurot, sealhulgas riigilõiv 226,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1628,59 eurot, samuti viivise menetluskuludelt. Maakohus leidis, et hageja on hagi esemes palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, kuid on samas hagis ja vastuses kohtule nõutava hüvitise summaks märkinud 2000 eurot. Sellest järeldas kohus, et hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2240 eurot (2000 eurot, millele lisandub ühe aasta eest arvestatud seadusjärgses määras viivis 240 eurot). Kohus mõistis kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena välja 700 eurot ja luges sellega hageja mittevaralise kahju nõude rahuldatuks osaliselt. Kohus leidis, et hageja esitas hagiavalduse, mille hagihind oli 3172,55 eurot, kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt nõuetes, millele vastav hagihind on 1716,55 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 54% ulatuses ning jättis rahuldamata 46% ulatuses. Kohus jättis menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda ning mõistis vastavalt jaotusele kostjalt välja hageja menetluskulud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus: 1) muutis hagihinda ja määras hagihinnaks 3172,55 eurot (otsuse resolutsiooni p 1); 2) rahuldas hageja hagi kostja vastu osaliselt (otsuse resolutsiooni p 2); 3) jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitisena 1300 euro väljamõistmiseks (otsuse resolutsiooni p 5); 4) jättis menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda (otsuse resolutsiooni p 6); 5) mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1855,39 eurot (otsuse resolutsiooni p 8). Apellant palus ringkonnakohtul teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Mõlema astme menetluskulud palus apellant jätta kostja kanda ning määrata kindlaks ja mõista need hageja kasuks välja. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt on kohus rahuldanud hagi osaliselt, kuid tegelikult rahuldas kohus hagi täies ulatuses. Maakohtu tõlgendus, et hagi oli esitatud mittevaralise kahju 2000 eurot nõudes, ei ole õige. Hageja taotles hagiavalduses expressis verbis mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna kohus mõistis mittevaralise kahju kostjalt välja (700 eurot), siis on hagi ka täies ulatuses rahuldatud ja kohus oleks pidanud jätma menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Apellant selgitas, et ta ei vaidlusta maakohtu poolt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust (resolutsiooni p 3). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Viidatud sättest ja aastatepikkusest kohtupraktikast mittevaralise kahju osas tuleneb seega põhimõte, et kui hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglase äranägemise järgi, siis ükskõik kui suure summa kohus lõpuks välja mõistab, on vastav nõue rahuldatud täies ulatuses. Hageja tõi hagiavalduse punktides 33-37 kohtu ette argumentatsiooni, milline oleks hageja hinnangul õiglane hüvitise summa. Hagejal oli seadusest ja kohtupraktikast tulenev kohustus esitada analüüs tema hinnangul õiglase hüvitise suuruse kohta. Hageja analüüs õiglase hüvitise suuruse kohta ei muuda aga kuidagi hageja selgelt sõnastatud nõuet. Eelnevast tulenevalt on kohus tõlgendanud hageja nõuet ilmselgelt valesti ning rikkunud seeläbi TsMS §-i 366 ja §-i 439. Maakohus on valesti lahendanud ka hagihinna küsimuse. Hageja algselt lähtuski mittevaralise kahju nõude puhul hagihinnast 2000 eurot (vt hagi p 52.3). TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihinnaks 3500 eurot. Tegemist on eeldusega, kuid nii kannatanu kui ka kahju tekitaja seisukohalt on pelgalt eeldusele tuginemine kahjulik, sest kohtud tuginevad eelnevale kohtupraktikale ning keskmised hüvitised jäävad alla 3500. Hageja hagihinna määratlus ei tulenenud sellest, justkui olekski hageja nõudnud mittevaralise kahju hüvitist 2000 eurot, vaid nähes varasema kohtupraktika pinnalt ette, et väljamõistetav hüvitis jääb oluliselt alla 3500 euro (ja nii ka käesolevas asjas oli), siis on põhjendamatu nõuda riigilõivu maksmist oluliselt kõrgema määra järgi. 18. septembri 2023 määruses märkis maakohus, et lähtuda tuleb siiski TsMS § 132 lg 1 eeldusest ning määras hagihinnaks 4432,55 eurot, mistõttu hagejal tuli riigilõivu juurde maksta. Pärast seda kohus menetluse kestel kordagi hagihinna küsimust ei käsitlenud. Hagihinna muutmine otsusega on vastuoluline. Kui kohtule jäi hageja nõue arusaamatuks, oleks kohus pidanud laskma hagejal seda selgitada. Maakohus eksis hagihinna määramisel ka selles, et luges hagihinna osaks hageja nõutud viivise. Viivist arvestatakse nõudelt, mitte hagihinnalt.
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada hagihinna määramise (resolutsiooni p 1), hagi 1300 euro mittevaralise kahju hüvitise nõudes rahuldamata jätmise (resolutsiooni p-d 2 ja 5), menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 6) ja väljamõistmise (resolutsiooni p 8) osas. Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Hagi oli esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitisena 832,63 eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 700 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), samuti viivise põhinõudelt 1532,63 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Selles osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud ning maakohtu otsus on selles osas jõustunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagihinna määramise, hagi osalise rahuldamata jätmise, samuti menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
8.Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, millises suuruses nõude hageja mittevaralise kahju hüvitamiseks esitas. Maakohus leidis, et hageja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude kindla summana 2000 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja on hagiavalduses selgelt märkinud, et palub kohtul välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Selline hageja nõue on kooskõlas TsMS §-s 366 sätestatuga, mis võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis jätta nõutava hüvitise summa märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Riigikohus on selgitanud, et kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 700 eurot ja viivise väljamõistetud hüvitiselt, millega maakohus rahuldas hageja nõude täielikult. Asjaolu, et hageja märkis hagi põhjendustes mõistliku hüvitise suuruseks 2000 eurot, ei oma tähtsust hagi rahuldamise ulatuse määramisel. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb muuta hagi rahuldamise ulatuse osas ning tühistada maakohtu otsus kostjalt hageja kasuks 1300 eurot välja mõistmata jätmises.
9.Järgnevalt selgitab ringkonnakohus hagi hinna määramisega seonduvat käesolevas asjas. Tsiviilasja hinna nimetab hageja hagis, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud (TsMS § 135). Kohus määrab TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna siis, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hageja nimetas hagiavalduses mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 2000 eurot, kogu hagi hinnaks 2932,54 eurot ja tasus nimetatud hagihinnalt riigilõivu 385 eurot. Maakohus määras hagihinna suuruseks 18. septembri 2023 määrusega 4432,55 eurot ja kohustas hagejat tasuma sellelt hagihinnalt riigilõivu kokku 490 eurot. Vaidlustatud otsusega määras maakohus uueks hagihinnaks 3172,55 eurot. Hagihinna määramisel arvestas maakohus mittevaralise kahju nõude suuruseks 2240 eurot (2000 eurot + viivise 240 eurot) ja varalise nõude suuruseks 932,55 eurot (832,63 eurot + viivis 99,92 eurot). Nimetatud hagihinnalt kuuluks tasumisele riigilõivuna 420 eurot. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuivõrd maakohus eksis hageja mittevaralise kahju nõude suuruse määramisel, on maakohus ebaõigesti määranud kindlaks ka hagihinna. Hageja on kasutanud võimalust esitada mittevaralise kahju hüvitamise hagi selliselt, et hagi nõudes palutakse välja mõista kahju hüvitis vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele TsMS § 366 järgi, kuid hagi põhjendustes on hageja välja toonud, kui suur õiglane hüvitis tema arvates võiks olla. Sellisel juhul on eelduslikult hagi hinnaks TsMS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot. Kuivõrd sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus hagihinna määrata erinevalt lõikes 1 sätestatust, võiks selline hagejapoolne summa nimetamine olla üks selline asjaolu, mis võimaldaks kohtul hagihinna lõikes 1 sätestatust erinevalt määrata (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik III osa. Kommenteeritud väljaanne lk 647). Hageja nimetatud summa jääb alla eeldusliku hagihinna 3500 eurot, mistõttu on põhjendatud hageja seisukoht hagiavalduses, et hagihinnaks mittevaralise kahju nõudelt võiks kohus käesolevas
asjas määrata 2000 eurot. Arvestades ka hageja varalise kahju nõuet määrab ringkonnakohus hagihinnaks 2932,54 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hagihinnalt viivist ei arvestata. Viivist arvestatakse nõudelt (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17805, p 22). Kuivõrd hagihinnalt 2932,54 eurot tuli maakohtus tasuda riigilõivu 385 eurot, on hageja tasunud riigilõivuna maakohtu nõudel ettenähtust rohkem riigilõivu 105 eurot, mis tuleb hagejale tema taotlusel tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
10.Maakohus jättis vaidlustatud otsusega TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda. Maakohus lähtus seejuures ekslikust seisukohast, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tegelikult rahuldas maakohus hagi täielikult, mistõttu tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS §-st 162 ja jätta kõik menetluskulud maakohtus kostja kanda.
11.Kuivõrd maakohus jaotas ebaõigesti poolte menetluskulud, siis eksis maakohus ka kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kuuluva menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel (resolutsiooni p 8). Kui kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kõik tema põhjendatud menetluskulud. Maakohus tuvastas hageja põhjendatud menetluskulu suuruse 3435,90 eurot, sh pidas maakohus põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 420 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 3015,90 eurot (sh käibemaks). Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 216 eurot ja on oma seisukohta põhjendanud. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei vaidlusta menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist, millest saab ringkonnakohus aru nii, et hageja nõustub maakohtu hinnanguga hageja põhjendatud menetluskulu suurusele. Ka kostja ei ole selles osas maakohtu otsusele apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu loeb ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu suuruseks 3015,90 eurot vastavalt maakohtu tuvastatule. Arvestades ringkonnakohtu seisukohta hagi hinna osas saab hageja põhjendatud menetluskuluks maakohtus lugeda riigilõivu 385 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Ülejäänud osas on hagejal õigus nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna maakohtus kokku 3400,90 eurot.
12.Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
mistõttu
jäävad
kõik
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3,5 h hinnaga 180 eurot/h, kokku 768,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub välja mõista ka prognooskulud ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja selle analüüsi eest 109,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on vajalikud ning põhjendatud tehtud kulutuste osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 868,60 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude prognoositavate kulude osas. Need kulud saab hageja kulude tekkimisel esitada vajadusel järgmises kohtuastmes. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.