Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Üürileandja K. V. (hageja) ja üürnikud J. S. ja A. M. H. sõlmisid 10.09.2022 möbleeritud eluruumi asukohaga Xxxx, üürilepingu (Leping). Eluruum anti kostjatele üle akti alusel 10.09.2022. 04.09.2023 edastas hageja seaduslik esindaja E. V. võlgnikele e-kirja, millega ütles Lepingu erakorraliselt üles 04.09.2023 Lepingu punktide 9.5.1 ja 1.6.1 alusel. Lepingu ülesütlemise seisuga moodustas tasumata üürimaksete summa kokku 2 750 eurot. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud korduvalt (sh. 30.102023 ja 05.12.2023 e-kirjad) kostjate poole palvega üürivõlgnevus tasuda, kuid tulutult, ekirjadele ei pidanud kostjad vajalikuks isegi vastata. Mingeid vastuväiteid ei ole kostjad Lepingu ülesütlemise osas esitanud, kostjad on eluruumi hagejale tagastanud ja seega Lepingu lõppemise fakti osas poolte vahel vaidlus puudub. Igal juhul ei mõjuta Lepingu lõppemise tähtpäev ja õiguslik alus, kui kostjad peaksid selles osas esitama vastuväiteid, juba sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Lepingu p 1.4.1 kohaselt üürnik maksab eluruumi kasutamise eest üüri 550 eurot kuus ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks; p 1.4.2 kohaselt üüriarvestuse periood on 10 kuupäevast 10 kuupäevani ning lepingu kehtivuse esimene üür tasutakse Lepingu sõlmimisel summas 550 eurot arvestades perioodi 10.09.-10.10. Lepingu p 3.3 sätestab, et sh. üüri tasumisega viivitamisel maksab üürnik viivist 0,07% tasumisega viivitatud summast päevas iga viivitatud päeva eest või vastavalt teenuseosutaja poolt määratud protsendile. Kostjad on olnud üürimaksetega pidevas viivituses ja hageja esitab kostjatele ka viivise tasumise nõude. Kuivõrd kostjad on jätnud hageja pöördumised täielikult tähelepanuta oli hageja sunnitud tekkinud olukorra lahendamiseks ja vastava nõude esitamiseks pöörduma oma seadusliku esindaja kaudu professionaalse õigusteenuse osutaja ehk advokaadi poole, millega kaasnesid kulud õigusabile summas 360 eurot koos käibemaksuga. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjatelt tekitatud varalise kahju (õigusabikulu) hüvitamist summas 360 eurot koos käibemaksuga. Hageja nõue moodustab seega 10.05.2024 seisuga kokku 3818,40 eurot, millest üürimaksete võlgnevus on 2750 eurot, kahju hüvitamise nõue 360 eurot ja viivise nõue 708,40 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjatelt hageja K. V. kasuks võlgnevus 3110 eurot, viivis 708,40 eurot, viivis 0,07% päevas summalt 2750 eurot arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (11.05.2024) kuni põhinõude tasumiseni ning viivis VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras summalt 360 eurot arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (11.05.2024) kuni põhinõude tasumiseni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohtu selgitused Hageja esitas 19.08.24.a avalduse, milles teatas, et soovib loobuda kostja II A. M. H., isikukood XXX, vastu esitatud hagist. Kohus 30.09.2024.a kohtumäärusega lõpetas menetluse K. V. hagis A. M. H. vastu võlgnevuse nõudes seoses loobumisega. Menetlus kosta I osas jätkus. Hagiavaldus on kostjale I kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu isiklikult 07.08.2024.a. Menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu isiklikult 03.09.2024.a. Kostjal oli kohustus hagiavaldusele vastata 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 490 € ja õigusabikulu summas 503,25 €. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 490 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Hageja esindajal on kulunud asjaolude analüüsiks, nõupidamiseks, hagi koostamiseks, esitamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 2,75h summas 503,25 eurot (käibemaksuga). Advokaadibüroo Sipari OÜ osutab hagejale õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kohus hindab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel asja keerukust ja mahtu ning esitatud materjalide sisu ja asjaolu, et käesolevas asjas oli esindajaks vandeadvokaat. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 503,25 eurot (2,75 min *150+km). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 993,25 eurot (490+503,25), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.