Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-21-602 07.12.2020 kell 11.39 saatsid kostjad korteriühistu liikmetele järgmise kirja (lisa 2): Head korteriomanikud! 09.11.2020 üldkoosoleku poolt valitud juhatuse liige F.D on ületanud oma volitusi juhatuse liikmena ja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni seoses Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse koosseisuga. Valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil. 05.12.2020 aadressilt [email protected] saadetud kirjas korteriomanikele teatas F.D, et kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised ja juhatus on endiselt: JN, D.Y, F.D ehk säilib "status quo". Kirjale oli lisatud manusena Tartu Maakohtu registriosakonna poolt välja antud määrus number Ü 10022488 / 22. Erinevalt F.D poolt väidetust, Tartu Maakohtu poolt esitatud määrus ei saanud tühistada ega tühistanud üldkoosoleku otsust vaid üksnes jättis rahuldamata esitatud kandeavalduse. Vastavalt Paldiski mnt 16 KÜ ühistu põhikirja p. 7.1.4 jõustub juhatuse valimise otsus selle vastuvõtmise hetkest ning seda otsust saab muuta üksnes üldkoosolek. Paldiski mnt 16 KÜ poolt toimus juhatuse valimine viimati 9.11.2020, valides juhatusse V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning üldkoosolek ei ole seda otsust muutnud. Seega on F.D korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades sellega tahtlikult korteriomanikke ja takistades Paldiski mnt 16 KÜ üldkoosoleku poolt 09.11.2020 valitud juhatuse normaalset tööd. Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse liikmed kinnitavad, et seoses endise e-posti aadressi ärandamisega F.D (juhatuse liige) ja JN (endine juhatuse liige) poolt 17.11.2020, on ühistu ametlik e-posti aadress [email protected]. Manuses kiri, milles palume F.D'l viivitamatult (tänase päeva jooksul) saata kõigile korteriomanikele välja selgitav teade, kus tunnistab oma eksimust, vabandab kõigi korteriomanike ees valeinfo levitamise eest ning selgitab, et vastavalt 09.11.2020 toimunud üldkoosoleku otsusele on ühistu juhatuse liikmeteks jätkuvalt V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning, et ühistu ametlik e-posti aadress on jätkuvalt [email protected]. Lugupidamisega, V.R, D.Y, N.C Paldiski mnt 16 juhatuse liikmed. Kaldkirjas väljatooduga kahjustasid kostjad oluliselt hageja mainet. Kostjad väitsid, et hageja on teistele korteriühistu liikmetele valeinformatsiooni esitanud ning teisi korteriomanikke tahtlikult eksitanud. Samuti on kostjad viitega isiklikule kasule kaudselt väitnud, nagu oleks hageja korteriühistu arvelt rikastunud või soovinud rikastuda. Sellega on kostjad rikkunud hageja au ja väärikust. Hageja leidis, et tema suhtes taoliste väidete esitamine ei ole põhjendatud. Hageja vahendas teistele korteriomanikele lihtsalt Tartu Maakohtu registriosakonna määruses sisalduvat informatsiooni. Hageja ei näinud põhjust arvata, et määruses toodud seisukohad oleksid valed. Kostjad ei esitanud oma kirjas ka ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks määruses esitatud argumentide paikapidavuses kahelda. Jäi seega arusaamatuks, miks kostjad hagejat teiste korteriühistu liikmete ees valetajaks nimetasid. Kohtuvälise lahenduse otsimine - 07.12.2020 kell 19.28 saatis hageja korteriühistu liikmetele kirja, milles tõi välja, et tema au ja head nime on põhjendamatult rikutud (lisa 3). Hageja tegi ettepaneku lahendada olukord sellega, et kostjad vabandavad hageja au teotavate väidete esitamise eest. 14. 08.12.2020 saatis kostja I e-kirja, milles esitas taaskord väga tugevaid väiteid selle kohta, nagu oleks hageja korteriomanikele valetanud (lisa 4). Kostja I jäi oma seisukoha juurde, et „Paldiski mnt 16 KÜ poolt toimus juhatuse valimine viimati 09.11.2020, valides juhatusse V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning üldkoosolek ei ole seda otsust muutnud“. 12.12.2020 kell 11.06 saatis hageja korteriomanikele e-kirja, kus tõi välja, et 09.11.2020 toimunud koosolekul ei ole õiguspäraselt uusi korteriühistu juhatuse liikmeid valitud (lisa 5). 12.12.2020 kell 15.04 saatis kostja I e-kirja, milles süüdistas hagejat uuesti valeinformatsiooni levitamises ning leidis, et hoopis hageja peaks vabandama. Kostja I kirjutas, et „esmalt soovitan Teil valeinformatsiooni levitamise eest korteriomanike ees vabandada ja selgitada kõigile korteriomanikele, kes on hetkel ühistu juhatuses. Piisab kui saadate kõigile korteriomanikele

2-21-602 välja selgitav teade, kus tunniste oma eksimust, vabandate kõigi ees valeinfo levitamise eest ning selgitate, et vastavalt 09.11.2020 toimunud üldkoosoleku otsusele on ühistu juhatuse liikmeteks jätkuvalt V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D“ (lisa 6). 12.12.2020 kell 15.48 saatis hageja e-kirja, milles tõi välja, et ei näe põhjust vabandamiseks ning rõhutas taas, et 09.11.2020 toimunud koosolekul ei ole õiguspäraselt korteriühistu juhatuse liikmeid valitud. Täiendavalt selgitas hageja, et tema seisukoht põhineb Tartu Maakohtu registriosakonna määruses toodud informatsioonil, kus on kande tegemisest keeldumisel selgelt tuginetud seaduse rikkumisele ning viidatud KrtS §-le 29 (lisa 7). Kuna kostjad ei nõustunud hageja õiguste rikkumist heastama, siis pöördus hageja oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole. 21.12.2020 edastas hageja lepinguline esindaja kostjatele nõudekirja, milles selgitas kostjatele nende väidete õigusvastasust ning nõudis, et kostjad oma ebaõiged väited ümber lükkaksid ja tekitatud kahju hüvitaksid (lisa 8). 31.12.2020 vastasid kostjad nõudekirjale, jäädes oma seisukohtade juurde ning väites taaskord, et „F.D esitas Paldiski mnt 16 KÜ liikmetele valeinformatsiooni seoses juhatuse koosseisuga“. Samuti väitsid kostjad, et hageja nõue „ei tugine [...] faktidel, mis kinnitaksid, et F.D valeinformatsiooni ei esitanud“ (lisa 9). Kuna hageja hinnangul olid kostjad ilmselgelt tema õiguseid rikkunud ning kostjate positsioon perspektiivitu, siis andis hageja kostjatele veel ühe võimaluse vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. 05.01.2020 saatis hageja kostjatele kirja ning palus kostjatel hiljemalt 08.01.2020 teada anda, kas nad soovivad vaidluse kohtuväliselt lahendada (lisa 10). Hageja andis kostjatele selgelt märku, et kui nad ei nõustu hiljemalt 08.01.2020 vaidlust kohtuväliselt lahendama, siis esitab hageja hagiavalduse kohtusse. 09.01.2021 teatasid kostjad, et vastavad „paari nädala jooksul“ (lisa 11). Hageja leiab, et ta on kostjatele andnud piisavalt võimalusi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Puudub igasugune mõjuv põhjus, miks kostjatel peaks oma ebaõigete väidete ümberlükkamiseks kuluma veel täiendavalt „paar nädalat“. On ilmselge, et kostjad ei soovi enda tegevuse õigusvastasust tunnistada ning üritavad üksnes aega venitada. Seetõttu ei näinud hageja põhjust veel täiendavalt paar nädalat oodata. Täiendavalt toob hageja välja, et kostjad esitasid 19.12.2020 Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusele korteriühistu nimel määruskaebuse (lisa 12). Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et korteriühistu liikmetele saadetud kirjas on kostjad rõhutanud, et hageja esitab ebaõiget informatsiooni ning et 09.11.2020 koosolek on õiguspärane (lisa 2). Kohtule saadetud määruskaebuses on aga kostjad vastupidiselt väitnud, et „09.11.2020 kokku kutsutud korduskoosolek ei saa olla õiguspärane“. Nähtub, et kostjad on ka ise aru saanud, et nende seisukohad on põhjendamatud. Sellest hoolimata ei ole kostjad soovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada. Samuti sai hageja 2020. aasta detsembri lõpus teada, et kostjad on tema vastu esitanud kuriteokaebuse. Sellest nähtub, et kostjad on seadnud endale eesmärgiks hageja õiguseid kõikvõimalike vahenditega kahjustada. Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et kaebus on põhjendamatu ning jättis kriminaalmenetluse alustamata (lisa 13). Hagejale teadaolevalt ei ole kostjad kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebust esitanud, mistõttu tuleb lugeda, et kostjad on ka ise tunnistanud, et nende esitatud kuriteokaebus oli alusetu. Kokkuvõte. Korteriühistu, mille liikmeteks nii hageja kui kostjad on, pidas 2020. aasta sügisel mitu erinevat üldkoosolekut. Tartu Maakohtu registriosakond leidis oma 04.12.2020 määruses, et kõik need koosolekud on läbi viidud seaduses sätestatud nõudeid rikkudes. Hageja edastas korteriühistu liikmetele Tartu Maakohtu registriosakonnalt saadud informatsiooni, mille kohaselt on kõik 2020. a sügisel toimunud korteriühistu koosolekute otsused olnud õigustühised. Seejärel hakkasid kostjad e-kirja teel teistele korteriühistu liikmetele väitma, nagu oleks hageja korteriomanikele isikliku kasu saamise eesmärgil esitanud valeinformatsiooni ning neid tahtlikult

2-21-602 eksitanud. Sellega teotasid kostjad olulisel määral hageja au. Hageja leidis, et kostjate väited on alusetud ning nõudis, et nad nende eest vabandaksid. Hageja hinnangul oli ja on väljaspool mõistlikku vaidlust, et kostjad on tema au õigusvastaselt teotanud. Hageja ei ole valeinformatsiooni esitanud, vaid üksnes vahendas Tartu Maakohtu määruses olnud väiteid. Lisaks on kostjate endi seisukohad üksteisele vasturääkivad – korteriomanikele saadetud kirjas väitsid kostjad, et 09.11.2020 koosoleku otsused on kehtivad. 19.12.2020 esitatud määruskaebuses on kostjad väitnud, et 09.11.2020 koosolek „ei saa olla õiguspärane“. Täiendavalt esitasid kostjad hageja vastu põhjendamatu kuriteokaebuse, millega taotlesid hageja suhtes kriminaalmenetluse algatamist. On ilmne, et kostjad soovivad hageja õiguseid rikkuda kõikvõimalike vahenditega. Kuna kostjad on ka ise oma seisukohtadele vastu rääkinud ning seega kaudselt tunnistanud, et nad on hageja au alusetult teotanud, siis leidis hageja, et vaidlus oleks mõistlik lahendada kohtuväliselt. Hageja on andnud kostjatele mitu võimalust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Seejuures nõudis hageja kohtueelsete läbirääkimiste käigus esialgu ainult õigusrikkumise heastamist vabandamise näol. Kuna kostjad ei ole hoolimata mitmest võimalusest soovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada, siis on hageja hinnangul võimalused vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ammendunud. Kostjad ei ole vabatahtlikult nõustunud hageja õiguste rikkumist heastama, mistõttu palub hageja, et kohus mõistaks kostjatelt hageja kasuks välja hüvitise tekitatud mittevaralise ja varalise kahju eest. Hageja põhjendab enda nõudeid ja tekkinud kahju ulatust alljärgnevalt. Hageja toob alljärgnevalt välja selle kostjate avaldatud ebaõige faktiväite, millel baseerub hageja nõue kostjate vastu. Hageja selgitab, et toob õiguslikud seisukohad välja eraldi, märkides siinses peatükis ära ainult selle, et avaldatud faktiväide on ebaõige, et kostjad ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele (kuna on ilmselge, et kostjad ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud) ning et avaldatud faktiväide sisaldab endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav. Kostjad avaldasid faktiväite, nagu oleks hageja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni. Tegemist on faktiväitega, kuna see on skaalal „jah“ kuni „ei“ tuvastatav, kas hageja esitatud informatsioon oli vale või mitte. Hageja korteriomanikele esitatud väide, et 2020. a sügisel toimunud korteriühistu koosolekutel tehtud otsused on tühised, tugines Tartu Maakohtu 04.12.2020 määrusele. Täiendavalt on kostjad ka ise 19.12.2020 esitatud määruskaebuses tunnistanud, et 09.11.2020 koosolek ei olnud tegelikult õigustatud otsuseid vastu võtma. Kostjad on seega sisuliselt omaks võtnud, et hageja ei esitanud valeinformatsiooni. Samuti on selge, et kostjad avaldasid faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostjad väitsid, et üldkoosoleku otsused on pädevad sõltumata sellest, et Tartu Maakohtu registriosakond keeldus neid registrisse sisse kandmast. Kui kostjad oleksid enne hageja laimamist määrusega tutvunud, siis oleksid nad näinud, et registrikande tegemisest keelduti selle tõttu, et koosolekute kokkukutsumisel rikuti seadust. On seega selge, et kande tegemisest keeldumise põhjuseks oli otsuste tühisus. Kui kostjad oleksid enne hageja au teotamist mingilgi määral asjaolusid kontrollinud, oleksid nad saanud aru, et tühised otsused ei saagi kehtida. Hageja on kostjatele ka seda ka selgesõnaliselt välja toonud. Sellest hoolimata on kostjad otsustanud oma ebaõigete faktiväidete juurde jääda ning neid ka korrata. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et tegemist ei ole ebaõige faktiväitega, on hageja hinnangul sellegipoolest tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Kostjad on selgelt esitanud väite, et hageja on „esitanud valeinformatsiooni“, luues sellega teistele korteriühistu liikmetele mulje, nagu oleks hageja neile tahtlikult valetanud. Jääb arusaamatuks, kuidas saab registripidaja määruses toodud informatsiooni vahendamine kujutada endast tahtlikku valeinformatsiooni

2-21-602 edastamist. Kui ka peaks ilmnema, et registripidaja oli oma 04.12.2020 määruses eksinud, siis ei saa selle informatsiooni edastamine sellegipoolest olla käsitletav tahtliku valetamisena, nagu kostjad seda on esitlenud. Hageja toob alljärgnevalt välja need kostjate avaldatud ebakohased väärtushinnangud, millel baseerub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Hageja selgitab, et toob õiguslikud seisukohad välja eraldi, märkides siinses peatükis ära ainult selle, et avaldatud väärtushinnangud on ebakohased ning et avaldatud väärtushinnangud on hageja au teotavad. Kostjad avaldasid ebakohase väärtushinnangu, nagu oleks hageja korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni eesmärgiga tahtlikult korteriomanikke eksitada. Kostjate avaldatud väärtushinnang on ebaadekvaatne, kuna hageja ei ole tahtlikult korteriomanikke eksitanud. Tegelikult on hageja lihtsalt korteriühistu liikmetele edastanud informatsiooni, mille ta sai Tartu Maakohtu registriosakonnalt. Kuna isiku tahtlust ei ole võimalik lõplikult tõendada, siis on kostjad esitanud hageja kohta väärtushinnangu. Kuigi väärtushinnangut ei saa tõendada, siis seda saab ja tuleb põhjendada. Kostjad ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et määruses sisaldunud informatsiooni vahendades oleks hageja seadnud eesmärgiks korteriomanike tahtliku eksitamise. Järelikult tuleb lugeda kostjate avaldatud väärtushinnang ebakohaseks. Samuti on selge, et kostjad avaldasid väärtushinnangu ilma mistahes viisil teadaolevaid asjaolusid arvestamata. Kostjate eesmärk väärtushinnangu avaldamisel ei olnud põhjendatud hinnangu andmine või arvamuse avaldamine. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostjate eesmärk oli pelgalt hageja mainet kahjustada. Eesti Õigekeelsussõnaraamatu andmetel tähendab „eksitamine“ eksitusse, eksiarvamusele viimist. Kostjad on väitnud, et hageja on korteriomanikke eksitanud tahtlikult. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, nagu oleks hageja pahatahtlikult ja kavatsetult soovinud korteriühistu liikmetele tegelikest asjaoludest vale arusaama tekitada. Kostjate avaldatud väärtushinnang ei baseeru ühelgi faktilisel asjaolul, see teotab tugevalt hageja au ning on avaldatud eesmärgiga teha hagejale haiget. Seega tuleb järeldada, et kostjate avaldatud väärtushinnang, nagu oleks hageja teisi korteriühistu liikmeid tahtlikult eksitanud, on ebakohane. Kostjad avaldasid ebakohase väärtushinnangu, nagu oleks hageja tegutsenud isikliku kasu eesmärgil. Oma 07.12.2020 e-kirjas on kostjad läbivalt süüdistanud hagejat valetamises. Seejuures on kostjad lisanud väite, mille kohaselt „valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil“. On ilmne, et kui süüdistada kedagi valeinformatsiooni levitamises ning kohe seejärel viidata, et isikliku kasu eesmärgil valeinformatsiooni levitamine on karistatav, siis luuakse sellega kuvand, et isik, keda valeinformatsiooni levitamises süüdistati, on käitunud isikliku kasu eesmärgil. Hageja hinnangul ei saa keskmine mõistlik isik taoliste väidete kooslust kuidagi teistmoodi vaadata. Kostjad on seega väitnud, et hageja on tegutsenud isikliku kasu eesmärgil. Jääb selgelt mulje, et hageja on soovinud ja / või üritanud korteriühistu arvelt isiklikult rikastuda. On väljaspool mõistlikku vaidlust, et selline väärtushinnang on hageja au teotav. Kostjate avaldatud väärtushinnang ei baseeru ühelgi faktilisel asjaolul ning on avaldatud üksnes eesmärgiga kahjustada hageja mainet. Seega tuleb järeldada, et kostjate avaldatud väärtushinnang, nagu oleks hageja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni isikliku kasu eesmärgil, on ebakohane. Hageja hinnangul teotavad kostjate avaldatud väited hageja au Ebaõiged faktiväited – Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-159-14 punktis 10 kirjutanud, et võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka

2-21-602 tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Selle seisukoha väljendamisel tugines Riigikohus juba varasemalt tehtud lahendile 3-2-1-99-97, milles Riigikohus leidis, et faktiväites sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). Kostjate avaldatud faktiväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivselt. Kostjate avaldatud ja hagi aluseks olevad väited kannavad endas väärtusotsustust, mis annavad hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostjate avaldatud faktiväidete tõttu kahjustunud, kuna väidetest tulenev mulje hagejast on Eesti kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav. Kuigi lugupidamine hageja vastu on kostjate tegevuse tõttu hävinud, tuleb siinkohal siiski tähele panna, et see lugupidamine (ka hageja eneseväärikus) on kadunud õigustamatult, kuna kostjate avaldatud faktiväited on ebaõiged. VÕS §-s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-04 (p 10) kohaselt käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Kostjate poolt avaldatud ning hageja poolt siinses hagiavalduses esile toodud väited on faktiväited, sest neid on võimalik objektiivselt kontrollida. Kostjad on väitnud, et hageja on esitanud korteriühistu liikmetele ebaõiget informatsiooni. Selle faktiväitega on kostjad hagejat iseloomustanud kui valetab ja petab teisi korteriühistu liikmeid. Hageja hinnangul on üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 mõistes, et isiku valetajaks nimetamine on äärmiselt negatiivne väide ning teotab seega selle isiku au. Seoses kostjate avaldatud ebaõige faktiväitega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma teiste korteriühistu liikmete ees häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostjate avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja teistele korteriomanikele tahtlikult valetanud ning üritanud neid petta. Kostjad lõid hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Järelikult on ilmne, et kostjate kirjutatud ebaõige faktiväide on hageja au teotav. Ebakohased väärtushinnangud – Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-159-14 punktis 10 rõhutanud, et võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1). VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist tulenevalt tema isiklike õiguste rikkumisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-159-14 punktis 17 rõhutanud, et isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Seoses kostjate poolt avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Lisaks faktiväidetele sisaldasid kostjate väited ka väärtushinnanguid, millega väärtustati hagejat kui valelikku ja omakasupüüdlikku inimest, kes tahtlikult valetab teistele korteriühistu liikmetele. Hageja hinnangul on väljaspool mõistlikku vaidlust, et isikust sellise kuvandi loomine teotab tema au.

2-21-602 VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuabki hageja kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist. Kahjunõude nõudeõigus tekib seetõttu, et kostjate avaldatud ebaõige faktiväide ning ebakohased väärtushinnangud on hageja au teotavad. Tõendamiskoormise jagunemine. Eeltoodud vaidlusaluse ebaõige faktiväite tõelevastavuse tõendamise koormis lasub kostjatel kui väite avaldajatel. Kui kostjad ei suuda enda väidet tõendada ning hageja suhtes esitatud väide on au teotav ehk sellega rikutakse õigusvastaselt hageja au, siis on hageja nõue esitatud põhjendatult. Väärtushinnangu tõelevastavust ei ole võimalik tõendada. Kostjad saavad (ning TsMS § 230 lg 1 alusel lasub tal selleks ka kohustus) väärtushinnangute kohasust tõendada üksnes sellega, kui nad toovad kohtu ette ja tõendavad neid faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse pidada avaldatud väärtushinnanguid kohaseks. Kostjad peavad seega põhjendama, milliste faktiliste asjaolude tulemusena esitasid nad hageja kohta väärtushinnangu, et vahendades Tartu Maakohtu registriosakonna määruses sisaldunud informatsiooni, on hageja korteriomanikke tahtlikult eksitanud ning tegutsenud isikliku kasu eesmärgil. Kui kostjad ei suuda neid asjaolusid tõendada, siis on nad hageja kohta esitanud väärtushinnanguid põhjendamatult. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nii varalise kui ka mittevaralise deliktilise kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga, kuna rakendatav õiguskaitsevahend on identne. Igal juhul viib analüüs selleni, et kostjad rikkusid hageja isiklikke õigusi ning vastutavad kahju tekkimise eest. See tähendab, et kui kohus peaks tsiviilasjas otsuse tegemisel olema hagejaga eriarvamusel avaldatud teksti täpse kvalifitseerimise osas, siis ei saa see mõjutada hageja nõudeõigust mittevaralise kahju osas. Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Hageja on korteriühistu juhatuse liige olnud kaheksa aastat. Selle aja jooksul on majas teostatud kogu katuse soojustus, ehitatud ühe katuse poole puidust katuseterass katusekatte kaitseks, kuna seal kuivatatakse pesu, soojustatud soojavee ja radiaatorite torustik, renoveeritud lift, värvitud esimese korruse lagi, seinad, postkastid ja välisuks, värvitud maja Paldiski maantee ja lääne poolne fassaad, misjärel see kaeti kihiga, mis hõlbustab grafiti mahapesemist, vahetatud. Lisaks on hageja esitanud korteriühistut mitmel korral kohtus. Seejuures ei ole hageja oma arvestatava panuse eest korteriühistu toimimisse saanud mitte mingit tasu, vaid on oma aega ja teadmiseid panustanud vabatahtlikult kõigi korteriomanike hüvanguks. Seetõttu on tema süüdistamine selles, nagu oleks ta korteriomanikele valetanud ning väitmine, nagu üritaks ta kuidagi korteriühistu arvelt isiklikku kasu saada, eriti tugevalt hageja au teotav. Kui vaadata kostjate väited ja tegevust tervikuna, siis jätab see hagejast eriti inetu mulje. Kostjad on mitmes e-kirjas läbivalt väitnud, et hageja on esitanud isikliku kasu saamise eesmärgil valeinformatsiooni ning peaks selle eest vabandama. Lisaks on kostjad esitanud hageja vastu alusetu kuriteokaebuse. Keskmisele mõistlikule isikule jääb ekslik mulje, justkui oleks hageja täiesti kõlvatu ja põlastusväärne inimene. Seda hoolimata asjaolust, et hageja on mitmete aastate jooksul korteriühistu tegevusele igati kaasa aidanud. Seega on kostjad oma väidetega teotanud hageja au ning peavad hüvitama hagejale tekkinud mittevaralise kahju.

2-21-602 Hageja nõuab kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostjate süü siinses asjas on suur ning põhjendab seda alljärgnevalt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge –muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Selle pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hageja saab nõuda kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist. Ükski isik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole väljendusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb kolleegiumi arvates silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega (Riigikohtu lahend nr 3-21-43-09, p 15). Kostjate avaldatud ebaõige faktiväide ja ebakohased väärtushinnangud põhjustavad hagejale ebamugavustunnet teiste korteriühistu liikmete ees. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Eeltoodust tuleneb, et kostjate tegevuse tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Seega tuleb kostjatelt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja põhjendab hüvitise suurust alljärgnevalt. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 13). Esiteks peab hageja äärmiselt taunimisväärseks seda, et kostjad ei teinud mõistlikke pingutusi tegeliku tõe välja selgitamiseks: nad ei pöördunud hageja poole ega uurinud antud teemat ise. Faktide kontrollimata jätmine viitab tõsikindlalt kostjate kavatsetusele tekitada hagejale moraalset kahju läbi tema kohta ebaõigete väidete ja ebakohaste hinnangute avaldamise. Kostjad jätkasid hageja laimamist ka pärast seda, kui neile oli olukorda selgitatud ning üheselt välja toodud, et nende seisukohad on põhjendamatud. Teiseks märgib hageja, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 29). Varasemast Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb

2-21-602 võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 11). VÕS § 134 lg 6 kohaselt saab kohus kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada vajadust mõjutada kostjaid rikkumistest edaspidi hoiduma ning kostjate varalist seisundit. Arvestades kostjate õigusvastase tegevuse läbivat ja intensiivset iseloomu peaks kohus hageja hinnangul arvestama ka sellega, et liiga väike hüvitis tõenäoliselt ei heiduta kostjaid hageja õiguste rikkumisest tulevikus hoiduma. Kolmandaks märgib hageja, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-21-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Neljandaks on oluline, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused vastaksid ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Hageja on seisukohal, et kohus peaks saatma läbi välja mõistetud kahjuhüvitise eelkõige laimajatele – samas ka kogu ühiskonnale – selge signaali, et teiste isikute au teotamine ning hea nimega manipuleerimine pole ühelgi juhul lubatav ning on taunitav läbi eriti kõrge hüvitise maksmise kohustuse. Kui kohus arvestab ka üldpreventiivset huvi, ei oleks tegemist karistusliku kahjuhüvitise väljamõistmisega, vaid sellega annaks kohus mõista, et isikute laimamine ei ole mingil määral aktsepteeritav tegevus. Inimeste maine ja arvamus neist pole varem kunagi nii palju maksnud kui praegu. Inimeste mainekujundus (nn isiklik bränd) on just selleks, mille alusel valivad teised inimesed kedagi endale koostööpartneriks, töötajaks jne. Inimeste maine on tänapäeval selgelt kommertsialiseerinud ning see tähendab, et ebaseaduslikud löögid inimeste maine pihta tähendavad inimestele suuremat kahju. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostjate hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, kostjate järjepidevust laimutegevuse läbiviimisel, alusetu kuriteokaebuse esitamisest nähtuvat pahatahtlikkust ning kostjate ignorantsust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 3000 eurot. Kuna hageja palub hüvitis välja mõista kohtu õiglase äranägemise järgi, siis ei mõjuta hageja enda hinnang hüvitise suuruse kohta hagihinda. Kostjate õigusvastase käitumise tõttu pidi hageja oma õiguste kaitseks pöörduma advokaadibüroo poole, millega kaasnesid hagejale õigusabikulud summas 710 eurot (koos käibemaksuga). Kohtueelsete õigusabi kulude hulgas on suhtlemine kliendiga, olukorra õiguslik analüüs, nõudekirja koostamine ning kostjatega suhtlemine. Vajaduse õigusabi järele tingis ainult kostjate õigusvastane tegevus. Kui kostjad oleksid hageja õiguste rikkumisest hoidunud või nõustunud oma tegude eest vabandama, siis ei oleks hageja pidanud õigusabikulusid kandma. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtueelselt tekkinud õigusabikulud on käsitletavad varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõistes ning nende hüvitamist on võimalik nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 26). Eelnevast tulenevalt palub hageja, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja hüvitise varalise kahju eest summas 710 eurot. Hageja nõuab kostjatelt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lgs 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostjad on kohustatud tasuma kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.

2-21-602

II Kostja 1 V.R ja kostja 3 N.C ühised vastuväited

2-21-602

2-21-602 Hageja väidab, et tema nõude aluseks on väidetavalt asjaolu, et kostjad on avaldanud kolmandatele isikutele väiteid, nagu oleks hageja tahtlikult ja isikliku kasu saamise eesmärgil valetanud. Nagu kostjad märkisid ülalpool nende arvates selline väide on ilmselt otsitud ja hageja enda poolt väljamõeldud. Kostjad oma 07.12.2020 e-kirjas väitsid, et hageja saatis korteriomanikele vale informatsiooni (mis vastab tõele) ning konstateerisid üldiselt, et valeinformatsiooni levitamine on karistatav eriti kui see on esitatud kasu eesmärgil. Seega kostjad oma kirjas ei väitnud, et hageja esitas omanikele valeinformatsiooni omakasu eesmärgil. See on hageja enda väljamõeldis. Samas arvestades hageja edaspidist käitumist võib oletada, et mingit kasu sellest hageja ikkagi soovis saada. Juhime kohtu tähelepanu sellele, et hageja hagis, enda seisukohtades ja väidetes paljasõnaliselt vaidleb vastu kostjate väidetele, kuid pole tõendanud enda väiteid ühegi tõendiga. Seega hageja kõik väited ja nõuded on alusetud, paljasõnalised ja tõendamata. Kostjatele on üldse hageja hagist, seisukohtadest ja väidetest selgusetu milles väljendub kostjate väidete ebaõigsus ja hageja nime ja au teotamine. Ei vasta tõele ka hageja väide, et ta väidetavalt üksnes edastas infot, mis sisaldus Tartu Maakohtu registriosakonna määruses. Registriosakonna 04.12.2020 eitavas kandemääruses üldse polnud juttu sellest, et „... juhatus on endiselt JN, D.Y ja F.D ehk säilib „status quo“, meili aadress korteriühistuga suhtlemisel on endiselt [email protected]“, nagu seda märkis hageja 05.12.2020 e-kirjas korteriomanikele. 05.12.2020 e-kirjaga hageja tekitas segaduse, eksitas korteriomanike ja takistas uue juhatuse normaalset tööd tekitades 05.12.2020 e-kirjaga mulje tema koos JNga endiselt korteriühistu juhtimisest ja uute juhatuse liikmete (s.h kostjate) ebakohasusest ja volituste puudumisest. Seda tõendab korteriomaniku EF 07.12.2020 e-kiri, milles ta osutab et on segaduses ja palub selgitada kes on juhatuse liikmed kelle poole ta saaks pöörduda. (kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa 10). Kostjate arvates hageja 05.12.2020 e-kirjast on ilmne, et hageja ei edastanud lihtsalt 04 12 2020 määrusest tuleneva info, vaid tegi seda eesmärgil taastada tagasikutsutud juhatuse niinimetatud "status quo" ja seada kahtluse alla uue valitud juhatuse pädevuse. Kostjate arvates korteriühistu koosolekute õiguspärasus ei selgunud tagantjärgi. Hageja väited selles osas on absurdsed ja ebausaldusväärsed. Iga mõistlik inimene antud olukorras oleks ära oodanud 04.12.2020 määruse jõustumist ja poleks hakanud varem levitama mingeid väiteid. Hagiavalduse punktides 13, 15, 17 hageja sisuliselt võtab omaks, et ka pärast registriosakonnalt 07.12.2020 kell 12:47 (lisa 12) korteriühistu juhatuse kohta selgituse saamist (s.h endise juhatuse volituste puudumisest) hageja sellegipoolest jätkas enda kirjades Paldiski mnt 16 korteriomanikele valeinformatsiooni laiali saatmist korteriühistu uue juhatuse volituste kahtluse alla seadmiseks ja endise (enne 30.09.2020) juhatuse „status quo“ säilitamiseks ning korteriomanike ja partnerite hulgas segaduse tekitamiseks. See on näha ka poolte 12.12.2020 ekirjavahetusest, mis on lisatud hagile (hagiavalduse lisad 6, 7). Kostjate arvates tuleb arvestada ka seda asjaolu, et hageja levitas korteriomanikele valeinformatsiooni ja väiteid mitte ühe korra, vaid korduvalt. Sellest on alust arvata, et see oli hageja tahtlik tegevus, mitte eksimus. Kostja V.R korduvalt osutas hagejale tema 05.12.2020 e-kirjas ja hiljem saadetud samasisulistes kirjades sisalduvate väidete ja hinnangute ebaõigsusele ning pakkus hagejale vabandada

2-21-602 eksimuse eest elamu Paldiski mnt 16 kõigi korteriomanike ees (hagiavalduse lisad 4, 6, 9). Kuid hageja ei võtnud midagi kuulda ning jätkas korteriomanikele valeinfo ja hinnangute saatmist, mida ilmekalt näitavad hagile lisatud hageja e-kirjad (hagiavalduse lisad 3, 5, 7, 8, 10) ja kostjate vastused neile. Sellest tulenevalt on otsitud ja pole usaldusväärsed hageja väited, et „hageja eesmärk ei olnud korteriomanikele teadlikult valetada, vaid hageja kõigest edastas infot, mis kohtumääruses kirjas oli“. Märkimisväärne on ka hageja 12.12.2020 saadetud e-kiri (kostjate 01.11.2021 vastuväidete lisa 1), milles hageja kinnitab korteriühistu kõigile korteriomanikele uue juhatuse mittelegitiimsust. Kusjuures enne korteriomanikele ja kostjatele 12.12.2020 e-kirja saatmist hageja oli juba teadlik Harju Maakohtu registripidajale 07.12.2020 esitatud päringust ja samal päeval (07.12.2021) sellele saadud vastusest, et endise enne 30.09.2020 kehtinud juhatuse volitused lõppesid ning kehtisid uute juhatuse liikmete volitused alates nende juhatusse valimisest ning sellest, et registri eitav kandemäärus ei ole jõustunud. Sellest tulenevalt on kostjate arvates ilmne, et hageja tegevus vale väidete levitamisest oli tahtlik ja järjekindel, millega hageja tekitas korteriomanike hulgas segadust, segas korteriühistu uue valitud juhatuse tööd ja halvustas korteriomanike ees uusi juhatuse liikmeid. Seega vastupidiselt hageja väidetele kostjad leiavad, et vastupidi just hageja tegeles uute korteriühistu juhatuse liikmete nime ja au teotava tegevusega eesmärgiga säilitada endise tagasikutsutud juhatuse „status quo“. Hagile lisatud kostjate e-kirjades puudub mistahes valeinformatsioon või ebaõiged väärtushinnangud või mistahes hageja au ja mainet kahjustav informatsioon. Kostjatele on selgusetu kuidas kostjate esitatud faktiväited sellest, et hageja on korteriühistu juhatuse liige 09.11.2020 üldkoosoleku otsuse alusel võib kuidagi kahjustada hageja au ja mainet. Hageja ja JN saadavad käesoleva ajani kostjatele ja juhatusele ebasündsaid, solvavaid ja ähvardavaid kirju. Seda ilmekalt näitavad F.D e-kirjad, millest ühes ta nimetab kostjat V.Rd (kes oli korteriühistu juhatuse esimees (kostjate 27.05.2022 vastuväidete lisa 2)) „putinistiks“ ja „hullunud tsaariks“ (kostjate 27.05.2022 vastuväidete lisa 3 ja 4). Seega mitte kostjad, vaid vastupidi hageja koos JNga solvavad ja esitavad kostjate kohta väärinformatsiooni ja hinnanguid. Lähtudes eeltoodust kostjad V.R ja N.C leiavad, et hageja tekitas ise tema enda poolt valeinfo levitamisega endale kahju ja teotas enda au ja nime. Kostjad pole tekitanud hagejale mingit moraalset kahju ja pole levitanud hageja kohta kolmandatele isikutele väärinformatsiooni ja hinnanguid ega teotanud hageja nime ja au. Hageja ise käitus ebamõistlikult ja seadusevastaselt, millega tekitas kahju endale ja enda nimele. Lähtudes eeltoodust hageja moraalse kahju nõue on absurdne, alusetu, põhjendamatu ja paljasõnaline ning pole tõendatud ühegi tõendiga. Materiaalse kahju ja viiviste nõue Kostjad V.R ja N.C pole tekitanud hagejale moraalset ega varalist kahju. Arvestades seda, et kostjad pole esitanud kolmandatele isikutele hageja kohta väärinformatsiooni ja hinnanguid ega teotanud hageja nime ja au siis järelikult hagejal polnud põhjust pöörduda ka advokaadibüroosse õigusabi saamiseks. Kui aga hageja otsustas pöörduda õigusabi saamiseks, kuigi oli teadlik, et tema poolt 05.12.2020 omanikele saadetud informatsioon on väär, siis see on tema otsustus ning kostjad selle eest ei vastuta. Selle eest vastutab hageja ise. Nagu kostja N.C ja V.R osutasid 26.04.2021 vastuses hagile ja 31.05.2021 vastuväidetes hagile hageja pole tõendanud enda haginõudeid väidetava moraalse ega varalise kahju osas ehk väidetavat kahju tekitanud asjaolu, kahju tekkimist, nendevahelist põhjusliku seost ja kahju

2-21-602 suurust, mille tõendamiskoormis on hagejal. Kostjate vastuväide hõlmab nii hageja varalise kahju nõude sisu, alust kui ka suurust. Kostjad osutavad, et VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 eeldused puuduvad ning hagi Varalise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele. Eelnimetatud vastuväide puudutab ka viiviseid, kuna pole selge nende õiguslik alus, põhjendatus ja suurus. Samuti on ebaseaduslik ja alusetu hageja hagis esitatud viivisenõue, mille kohaselt hageja nõuab määrata viivist kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja sisuliselt nõuab viiviste määramist kohtumenetluse perioodi eest ning pole oma nõuet kuidagi põhjendanud. Kuna hageja ise pole määranud väidetava moraalse kahju eest hüvitise summat vaid palub määrata selle kohtul, siis viivise suurus pole selge ega kontrollitav. Järelikult hageja väidetava viivise nõue on selgusetu, alusetu, paljasõnaline ja tõendamata. Lähtudes eeltoodust hageja materiaalse kahju (sh. viiviste) nõue on põhjendamatu, alusetu ja paljasõnaline. Lähtudes sellest puudub õiguslik alus hageja väidetava varalise (kahju ja viiviste) nõude rahuldamiseks. Kostjad V.R ja N.C paluvad jätta hageja väidetava varalise kahju (s.h viiviste) nõue rahuldamata. Lähtudes eeltoodust kostjad V.R ja N.C paluvad jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. III Kostja 2 D.Y vastuväited

2-21-602 Teine väide vastab tõele seetõttu, et see asjaolu on kinnitatud 25.01.2021 Tartu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-19112. Kolmas väide on karistusseadustiku süüteokoosseisu elementide konstateerimine ja õigusvastase teo võimalikele tagajärgedele viitamine, mitte selliste teo tunnuste otsene omastamine hagejale. Siiski on fakt on see, et hageja teadlikult ja tahtlikult teavitas korteriomanike juhatuse koosseisu mitte muutmisest. Seega ei ole hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ja nende alusena püsitatud väited on meelevaldselt tuletatud. IV Kostja 3 N.C vastuväited

2-21-602 üldkoosoleku kokkukutsumisest (lisa 7). Uue korduvkoosoleku nad määrasid 09. novembrile 2020. 09.11.2020 üldkoosolekul (mis oli kokku kutsutud hageja ja JN poolt) korteriomanikud valisid korteriühistu juhatusse V.R, D.Y, N.C, F.D ja W.F (lisa 8). Kuid nähtavasti ka see omanike otsus hagejat ja JN ei rahuldanud ja nad tahtsid säilitada enda varasema enne 30.09.2020 kehtinud positsiooni juhatuse liikmetena. 17.11.2020 korteriühistul ärandati e-posti aadress [email protected] ning nagu selgus seda tegi JN koos hagejaga, kes hakkasid sellelt e-posti aadressilt saatma laiali kõikidele korteriomanikele erinevaid e-kirju. Saanud 04.12.2020 registriosakonna määruse nr U 10022488/22, millega registripidaja keeldus uue juhatuse kohta registrisse kande tegemisest, hageja 05.12.2020 korteriühistu ärandatud eposti aadressilt [email protected] saatis kõikidele korteriomanikele alljärgneva sisuga kirja (lisa 9): Tere korteriomanikud, Annan teada, et kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised (vt. manust) ja juhatus on endiselt: JN, D.Y, F.D ehk säilib "status quo". Arvan, et arvestades hetke pandeemilist olukorda ja pidades kinni JÕULURAHUST, teeb juhatus uue üldkoosoleku jaanuaris 2021. a. Meili aadress korteriühistuga suhtlemisel on endiselt: paldiskimnt16@gmail,com. Kuni uue juhatuse valimiseni kasutada jooksvates küsimustes vanu kontakte. Esimesel võimalusel või hiljemalt esmaspäeval 07.12.2020 saadab D.Y, kellel on juurdepääs meie pangakontole, eelmise kuu väljavõtte. Ilusat advendiaega ja püsime "negatiivsed":) F.D Juhatuse liige. Eelmärgitud kirjale oli lisatud manusena jõustumata Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrus number U 10022488/22. Peale hageja eelmärgitud 05.12.2020 e-kirja hakkasid tulema küsimused teistelt korteriomanikelt selle kohta kes on siis korteriühistu juhatuses ja kelle poole omanikud saavad pöörduda elamut puudutavates küsimustes (lisa 10). 07.12.2020 kell 11:38 Kostja III koos teiste korteriühistu uue koosseisu juhatuse liikmetega saatis hagejale e-kirja (lisa 11), milles osutas, et erinevalt F.D poolt väidetust, Tartu Maakohtu poolt esitatud määrus ei saanud tühistada ega tühistanud üldkoosoleku otsust vaid üksnes jättis rahuldamata esitatud kandeavalduse. Vastavalt Paldiski mnt 16 KÜ ühistu põhikirja p. 7.1.4 jõustub juhatuse valimise otsus selle vastuvõtmise hetkest ning seda otsust saab muuta üksnes üldkoosolek. Paldiski mnt 16 KÜ poolt toimus juhatuse valimine viimati 09.11.2020, valides juhatusse V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning üldkoosolek ei ole seda otsust muutnud. Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse liikmed kinnitasid, et seoses endise e-posti aadressi ärandamisega F.D (juhatuse liige) ja JN (endine juhatuse liige) poolt 17.11.2020, on ühistu ametlik e-posti aadress [email protected]. Manuses oli kiri, milles paluti F.Dl viivitamatult (sama päeva jooksul) saata kõigile korteriomanikele välja selgitav teade, kus ta tunnistab oma eksimust, vabandab kõigi korteriomanike ees valeinfo levitamise eest ning selgitab, et vastavalt 09.11.2020 toimunud üldkoosoleku otsusele on ühistu juhatuse liikmeteks jätkuvalt V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning, et ühistu ametlik e-posti aadress on jätkuvalt [email protected]. Seega on F.D korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades sellega tahtlikult korteriomanikke ja takistades Paldiski mnt 16 KÜ üldkoosoleku poolt 09.11.2020 valitud juhatuse normaalset tööd. 07.12.2020 peale kostjatelt kell 11:38 e-kirja kättesaamist hageja kirjutas järelpärimise registriosakonnale korteriühistu juhatust puudutavas küsimuses ja endise juhatuse volituste kehtivusest. (lisa 12) 07.12.2020 kell 12:47 Tartu Maakohtu registriosakond saatis hagejale e-kirjaga vastuse (lisa 12) tema järelpärimisele, milles osutas sellele, et Juhatuse liikme kanne on deklaratiivne. See tähendab seda, et juhatus saab volitused valimise hetkest. Registrikaardile on kantud F.D, JN ja D.Y, kuid nende volituste tähtaeg on möödunud registripidajale teadaolevalt.

2-21-602 25.01.2021 Tartu Maakohtu määrusega ts.asjas 2-20-19112 (lisa 13) (mis on jõustunud) maakohus rahuldas Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu määruskaebuse Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määruse nr Ü 10022488 / 22 peale ning tühistas Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määruse nr Ü 10022488 / 22 31.10.2020 kandeavalduse rahuldamata jätmise kohta ja saatis korteriühistu kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Tartu Maakohus jõustunud 25.01.2021 määruses leidis, et Kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. ... 31.10.2020. koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmise kohta Tartu Maakohtule nagu ka korteriühistule jäi arusaamatuks registripidaja seisukoht, mille kohaselt otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata ei jäänud korteriomanikele dokumentidega tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aega seitse päeva ja hääletusprotokollist ei nähtu, palju liikmeid oli erinevate otsustega nõus ja palju vastu. KrtS § 21 lg 2 II lause kohaselt peab korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Hääletusprotokollist ja avaldaja 05.11.2020 selgitusest vastuseks 03.11.2020 määrusele nähtub, et korteriomanikel oli seisukoha andmiseks aega 24.–30.10.2020, seega seitse päeva. Kohus nõustus avaldajaga (korteriühistuga), et hääletusprotokollis märgitust ei saa vastupidist järeldada. Tartu Maakohus leidis, et korteriühistu otsused on kehtivad ja kande tegemata jätmiseks puudub alus. 26.01.2020 registriosakond tegi kandemääruse, millega kandis registrisse Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu juhatuse liikmetena V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D (lisa 13). Keegi korteriomanikest pole vaidlustanud seaduses ettenähtud korras sügiseste üldkoosolekute (30.09.2020, 31.10.2020 ja 09.11.2020) kehtivust ja on minetanud selle õiguse. Toetudes eelmärgitud faktilistele asjaoludele kostja III arvates on tõendatud, et hageja esitas elamu Paldiski mnt 16 korteriomanikele valeinformatsiooni korteriühistu juhatuse koosseisu kohta, et säilitada niinimetatud tema ja JN „status quo“ korteriühistus olenemata sellest, et korteriühistu endise (enne 30.09.2020) juhatuse koosseisu volitused lõppesid lähtudes põhikirja p 7.1.4 sätetest 30.09.2020 üldkoosolekul uue juhatuse koosseisu kohta otsuse vastuvõtmisest. Lähtudes eeltoodust on paljasõnalised ja alusetud kõik hageja hagis esitatud väited, mis toetuvad tühisele registriosakonna 04.12.2020 määrusele nr Ü 10022488 / 22 ja eiravad seaduste ja Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu põhikirja sätteid. Kostja 3 poole esitanud hageja kohta valesid faktiväiteid ja hinnanguid ja lähtus tegelikest faktidest. Hageja teadis, et ta esitas elamu Paldiski mnt 16 korteriomanikele valeinformatsiooni nii kostjate 07.12.2020 vastusest, kui ka registriosakonna 07.12.2020 vastusest hageja järelpärimisele (lisa 14). 07.12.2020 vastuses hageja järelpärimisele korteriühistu juhatuse kohta registripidaja vastas hagejale, et juhatuse liikme kanne on deklaratiivne. See tähendab seda, et juhatus saab volitused valimise hetkest. Registrikaardile on kantud F.D, JN ja D.Y, kuid nende volituste tähtaeg on möödunud registripidajale teadaolevalt. Registripidaja juhtis hageja tähelepanu sellele, et 04.12.2020 eitav kandemäärus ei ole jõustunud. Hageja teadis sellest, et Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu esitas registriosakonna 04.12.2020 eitava kandemääruse peale määruskaebuse ja registriosakonna 04.12.2020 määrus nr Ü 10022488 / 22 pole jõustunud. Praeguseks eelnimetatud registriosakonna 04.12.2020 määrus nr Ü 10022488 / 22 on tühistatud ja seega pole kehtiv. Seega juba sellest lähtuvalt hageja nõuded kostja 3 vastu, mis põhinevad tühisel registriosakonna 04.12.2020 määrusel nr Ü 10022488 / 22 on alusetud ja paljasõnalised. Järelikult kostjate 07.12.2020 e-kirjas osutatud faktiväited ja hinnangud on õiged ja vastavad tõele ning hageja tõepoolest esitas elamu Paldiski mnt 16 korteriomanikele valeinformatsiooni, et säilitada või taastada niinimetatud „status quo“ korteriühistu juhatuse endisele koosseisule, mille volitused olid lõppenud.

2-21-602 Seega juba enne hagi kohtusse esitamist teadis hageja ja pidi teadma seda, et ta esitas korteriomanikele 05.12.2020 e-kirjas valeinformatsiooni ja VÕS § 1047 lg 2, § 1043 ja 1045 lg 1 p. 4 eeldused pole täidetud. Seega hagi kohtusse on esitatud pahatahtlikult ja alusetult. Kostja 3 pole teotanud hageja au ja pole esitanud hageja kohta valeväiteid ja hinnanguid. Pigem vastupidi. Kostja 3 juhib samuti kohtu tähelepanu sellele, et sisuliselt hageja enda hagis vaidlustab nende korteriühistu koosolekute otsuseid, milliseid ta ise koos endise juhatuse liikme JNga kokku kutsus. Arvestades seda asjaolu, et hageja vaidlustab 30.09.2020 üldkoosoleku otsust ja 09.11.2020 otsust seaduse ja kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ning tegelikkuses ta ise olles või pidades end korteriühistu juhatuse liikmeks kutsus need koosolekud sellisel viisil kokku, siis iseenesest tekkib küsimus milleks siis hageja teadlikult ja tahtlikult kokku kutsus korteriühistu Paldiski mnt 16 üldkoosolekud seaduse ja kokkukutsumise korra rikkumisega? Võib oletada, et see oli tehtud sellisel viisil, et vältida korteriühistu uue juhatuse koosseisu valimist. Kostja 3 leiab, et hageja selline tegevus on vastuolus hea usu ja hea tava põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja 3 arvates antud asjas isegi kui kohus mingil põhjusel leiab, et mingi korteriühistu koosolekutest võib osutada tühiseks, siis kostja 3 palub kohaldada VÕS § 6 lg 2 sätteid, sest hea usu põhimõttest lähtuvalt on vastuvõtmatu kohaldada seadusest, tavast või tehingust tulenevat, arvestades et hageja ise kutsus kokku korteriühistu 30.09.2020 ja 09.11.2020 üldkoosolekud, milliste kehtivust kokkukutsumise korra rikkumise tõttu vaidlustab enda hagis käesolevas asjas. Kostja 3 vaidleb vastu hageja väidetele, et korteriühistu 30.09.2020 üldkoosoleku otsus ja 31.10.2020 koosolekut kokku kutsumata hääletusprotokolli otsused on väidetavalt tühised. Korteriühistu 30.09.2020 üldkoosoleku otsused on kinnitatud (kiidetud heaks) korteriomanike poolt 31.10.2020 koosolekut kokku kutsumata vastuvõetud hääletusprotokolliga. MTÜS 24 lg 2 järgi Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. 31.10.2020 koosolekut kokku kutsumata hääletusprotokolli otsused olid vastu võetud järgides KrtS § 21 ja KrtS § 724 (koostoimes) nõudeid, mis on tõendatud jõustunud Tartu Maakohtu 25.01.2020 määrusega (lisa 12), milles maakohus nõustus korteriühistuga, et korteriomanikele oli antud seadusega ette nähtud 7-päevane tähtaeg seisukoha andmiseks. Seega hageja 05.12.2020 e-kirjas esitatud väited, et kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised on ilmselt valed. Need hageja väited on valed ka lähtudes sellest, et ükski kohus pole tuvastanud sügiseste koosolekute õigustühisust ning keegi pole ka esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul sellist hagi kohtusse. Seega hageja kõik väited selles osas on paljasõnalised ja alusetud. Õigus vaidlustada 30.09.2020, 31.10.2020 ja 09.11.2020 koosolekute kehtivust on minetatud. Kuna hageja väited selles osas on alusetud ja paljasõnalised ning ei vasta tõele, siis ei saanud kostja III nende ümberlükkamisega teotada hageja au ega mainet. Hageja ise valeinformatsiooni esitamisega kahjustas enda au, väärikust ja mainet teiste korteriomanike ees ning tema vastupidised väited on alusetud ja otsitud. Kostja III ei vastuta selle eest. Hageja ise osutas enda hagis ja järelikult võttis õigeks selle asjaolu, et kui hageja 05.12.2020 ekirjas esitatud väited ei vasta tõele, siis ei saanud kostja III esitada hageja suhtes ebaõigeid faktiväited ega hinnanguid. Kostja N.C ei rikkunud ja ei saanud rikkuda hageja au ja väärikust 07.12.2020 kirjas väljendatuga, kuna hageja tõepoolest esitas teistele korteriomanikele valeinformatsiooni. On vale ja ei vasta tegelikkusele hageja väide, et kostja 3 väidetavalt 07.12.2020 kirjas viitega isiklikule kasule kaudselt väitnud, nagu oleks hageja korteriühistu arvelt rikastunud või soovinud rikastuda. See on hageja enda paljasõnaline väljamõeldis. Kostja 3 eelmärgitud kirjas pole selliseid väiteid esitanud.

2-21-602 Ei vasta tõele ka hageja väide, et hageja 05.12.2020 kirjaga ei ole valeinformatsiooni esitanud, vaid üksnes vahendas teistele korteriomanikele registriosakonna määruses sisalduvat informatsiooni. Ülalpool esitatud hageja 05.12.2020 e-kirja tekstist, mille ta saatis kõikidele Paldiski mnt 16 korteriomanikele, ja selle kontekstist on ilmne, et selle kirjaga hageja soovis säilitada enne 30.09.2020 olnud korteriühistu juhatuse koosseisu seisundi/staatuse ning tekitada mulje uue valitud korteriühistu juhatuse pädevuse ja volituste puudumisest. 12. 05.12.2020 ekirjas esitas hageja väite et juhatus on endiselt: JN, D.Y, F.D ehk säilib "status quo" (mis tähendab endine seisund). Sellest kõik korteriomanikud pidid aru saama, et sõltumata nende poolt 30.09.2020, 31.10.2020 ja 09.11.2020 korteriühistu koosolekutel uute juhatuse liikmete valimisest uue juhatuse volitused ei olegi kehtivad vaid kehtivad on endise juhatuse koosseisu volitused. See hageja väide on vastuolus korteriühistu põhikirja 7.1.4 sätetega ja seega vale. Seega hageja väide on vastuolus ka jõustunud Tartu Maakohtu 25.01.2020 määrusega korteriühistu määruskaebuse osas. Hageja, kes enne seda oli KÜ juhatuses 8 aastat oli ja pidi olema sellest teadlik korteriühistu põhikirja 7.1.4 sätetest. Nagu ta pidi olema teadlik ka sellest, et korteriühistu põhikirja p.7.1.3 alusel endise juhatuse JN, F.D ja D.Y volitused ehk "status quo" on lõppenud. Ei vasta tegelikkusele ka hageja väide, et kostjad ei esitanud enda kirjas ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks määruses esitatud argumentide paikapidavuses kahelda. Vastupidi 07.12.2020 kirjas kostjad piisavalt argumenteerisid enda väited ja toetudes korteriühistu põhikirja p.7.1.4. sätetele põhjendasid, et nende kui üldkoosoleku valitud juhatuse liikmete volitused on kehtivad ja seda otsust saab muuta üksnes üldkoosolek. Samuti kostjad põhjendasid eelmärgitud kirjas, et Tartu Maakohtu poolt esitatud määrus ei saanud tühistada ega tühistanud üldkoosoleku otsust vaid üksnes jättis rahuldamata esitatud kandeavalduse. Sellest tulenevalt on täiesti absurdne ja tõele mittevastav hageja väide, et kostjad avaldasid faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Hagiavalduse punktides 13, 15, 17 hageja sisuliselt võtab omaks, et ka pärast registriosakonnalt 07.12.2020 kell 12:47 (lisa 12) korteriühistu juhatuse kohta selgituse saamist (sh endise juhatuse volituste puudumisest) hageja sellegipoolest jätkas enda kirjades Paldiski mnt 16 korteriomanikele valeinformatsiooni laiali saatmist korteriühistu uue juhatuse volituste kahtluse alla seadmiseks ja endise (enne 30.09.2020) juhatuse „status quo“ ehk seisundi staatuse taastamiseks/säilitamiseks ning korteriomanike ja partnerite hulgas segaduse tekitamiseks. See on näha ka poolte 12.12.2020 e-kirjavahetusest, mis on lisatud hagile. Mis puudutab hagi punktis 23 esitatud hageja väiteid, siis kostja III osutab esiteks sellele, et 19.12.2020 määruskaebuse esitas Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu, mitte kostjad eraisikutena. Seega isikud ei ühti. Teiseks TsMS § 477 lg 5 järgi kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega ja antud õigusliku hinnanguga. 25.01.2021 määruses Tartu Maakohus andis korteriühistu määruskaebusele ja selles sisalduvatele väidetele hinnangu, mis kinnitas kostjate 07.12.2020 kirjas esitatud seisukoha õigsust. Registriosakond kandis korteriühistu juhatuse liikmetena korteriühistu Paldiski mnt 16 registrikaardile 09.11.2020 korteriühistu üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D (lisa 13). Seega kostja 07.12.2020 kirjas esitatud väide on õige ning hageja vastupidised väited, millistega hageja üheaegselt vaidlustab tema enda poolt kokku kutsutud üldkoosolekut, on valed. Hagi punktis 24 esitatud väidete osas leiab kostja 3, et need on põhjendamatud ja alusetud. Nagu nähtub hagile lisatud lisast 13 Politsei jättis korteriühistu juhatuse liikmete avalduse alusel kriminaalmenetluse alustamata, kuna arvas, et avalduses toodud asjaolud vajavad kontrollimist läbi tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite, olukord kus juhatus volituse tähtaja lõppedes jätab kohustuse täitmata, tuleb lahendada kokkuleppel või tsiviilkorras. Sellest tulenevalt KÜ Paldiski

2-21-602 16 uute juhatuse liikmete esitatud avaldus polnud alusetu nagu seda väidab hageja. Hageja endise juhatuse liikmetega JN ga hoiab kinni enda juures korteriühistu dokumentatsiooni, millega takistab korteriühistu normaalset tööd. Sellest tulenevalt on täiesti alusetu ja otsitud hageja väide, et kostjad on seadnud endale eesmärgiks hageja õiguseid kõikvõimalike vahenditega kahjustada. Hageja ise kahjustab enda mainet ja eirab kohustuste täitmist. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebuse mitteesitamine sugugi ei tähenda, et korteriühistu avaldus politseile oli alusetu. See on hageja alusetu väljamõeldis. Vale on ka hageja väide, et kostja väited on vasturääkivad või vastuolulised. Kostja 3 esitas oma väite 07.12.2020 e-kirjas aga määruskaebuse registriosakonna 04.12.2020 määrusele kande tegemata jätmisest esitas korteriühistu Paldiski mnt 16. Seetõtu mingit vasturääkivust ei eksisteeri. Selgusetuks jääb see, kuidas kostja esitatud faktiväide sellest, et hageja on korteriühistu juhatuse liikmeks 09.11.2020 koosoleku otsuse alusel, võib kahjustada hagejat ja tema mainet. Kostja leiab, et isiku valetajaks nimetamine võib teotada isiku au ainult sel juhul, kui kostja 3 väide oleks ebaõige. Antud juhul nagu nähtub ülaltoodust aga kostja faktiväide on õige. Pole usutav hageja väide, et hageja tundis teiste korteriomanike ees häbitunnet, sest teades pärast 07.12.2020 ja praegu enda väidete ebaõigsusest hageja järjekindlalt ka pärast 07.12.2020 registrilt selgituse saamist väidab enda hagis, et ei esitanud valeinformatsiooni, kuigi teab et tema 05.12.2020 kirjas esitatud informatsioon korteriühistu juhatuse kohta ei vasta tegelikkusele ja on ebaõige. Seega sellest tulenevalt pole usutav hageja väide häbitundest ning sellest lähtuvalt ei saanud hagejal tekkida ka moraalne kahju ning kostja 3 ei ole teotanud hageja au ega laimanud hagejat. Hageja esitas korteriomanikele ebaõiget informatsiooni korteriühistu juhatuse koosseisust. Mittevaralise kahju hüvitamiseks puudub õiguslik alus, kuna VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 4 eeldused pole täidetud. On ju ülalmärgitust ilmne, et hageja 05.12.2020 kirjas esitatud väited on ebaõiged ja valed, kuid hageja olles sellest teadlik püüab esitada neid kohtule nagu õigeid väiteid. Kostja tegi mõistlike jõupingutusi, et hageja lõpetaks valeinformatsiooni esitamist korteriomanikele, kuid hagejal nähtavasti olid teised soovid. Lähtudes eeltoodust pole põhjendatud ka hageja õigusabikulude hüvitamise nõue summas 385 eurot. Sest jõustumata ja tühistatud määrustele nõuete rajamine, korteriühistu põhikirja eiramine kuidagi ei ole võrreldav professionaalse õigusabi osutamisega. Kuna hageja mittevaraline nõue hageja poolt korteriomanikele valeinformatsiooni esitamise eest on alusetu ja põhjendamatu, siis on ka alusetu ja põhjendamatu hageja õigusabi hüvitamise nõue. Lähtudes eeltoodust pole kostja 3 teotanud hageja au ja mainet ning pole esitanud hageja kohta laimavaid ja valesid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagi rahuldamiseks puudub mistahes õiguslik alus. Sellest tulenevalt on alusetu ja põhjendamatu hageja viivise nõue ja varalise kahju hüvitamise nõue (advokaadi kulude hüvitamine). Toetudes eelmärgitule palub kostja 3 jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. V Kohtu põhjendused

2-21-602 VÕS § 1045 lg 1 p 4 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

2-21-602 -

-

22.09.2020 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus oli päevakorras korteriühistu juhatusse uute liikmete valimine. Kuna koosolekul ei olnud kvoorum täidetud, siis ei saanud otsuseid vastu võtta; 30.09.2020 toimus 22.09.2020 üldkoosoleku korduvkoosolek. Juhatuse liikmeteks valiti V.R, IB, D.Y, N.C ja AG; 31.10.2020 esitas korteriühistu registrile taotluse uue kande tegemiseks kirjaliku koosoleku otsuse alusel; 09.11.2020 toimus 30.09.2020 üldkoosoleku korduvkoosolek. Juhatuse liikmeteks valiti V.R, D.Y, N.C, F.D ja W.F; Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusega jäeti 31.10.2020 kandeavaldus rahuldamata (hagiavalduse lisa 1, lk 2); 05.12.2020 saatis hageja korteriühistu liikmetele teatise, mille manuses oli Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrus. Kirjas teavitas hageja korteriomanikke, et kõik sügisesed koosolekud on olnud tühised ning uut juhatust ei ole seega valitud. Hageja andis teada, et pühadeajast tulenevalt toimub uus üldkoosolek jaanuaris 2021. a ja hiljemalt 07.12.2020 saadetakse korteriomanikele väljavõte eelmise kuu rahalistest liikumistest; kostjad saatsid 07.12.2020 kell 11.39 korteriühistus Paldiski mnt 16 KÜ liikmetele vaidlusaluse kirja (hagiavalduse lisa 2).

2-21-602 selgitav teade, kus tunnistab oma eksimust, vabandab kõigi korteriomanike ees valeinfo levitamise eest ning selgitab, et vastavalt 09.11.2020 toimunud üldkoosoleku otsusele on ühistu juhatuse liikmeteks jätkuvalt V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning, et ühistu ametlik eposti aadress on jätkuvalt [email protected]. – hageja hinnangul on ebaõige faktiväide või alternatiivselt ebakohane väärtushinnang: „valeinfo levitamise eest“. Hageja hinnangul on kostjad eeltoodud ebaõigete faktiväidetega või ebakohaste väärtushinnangutega teotanud hageja au ja tekitanud talle mittevaralise ja varalise kahju.

2-21-602 V.R, IB, D.Y, N.C ja AG ja 09.11.2020 valiti juhatuse liikmeteks V.R, D.Y, N.C, F.D ja W.F, on tühised ja uut juhatust ei ole seega valitud. Hageja selgituste kohaselt on ta oma 05.12.2020 kirjas esitatud seisukohas tuginenud Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusele, mille kohaselt on korteriühistu 30.09.2020 ja 09.11.2020 otsused tühised ja uut juhatust ei ole valitud ning hageja ja teised endised korteriühistu juhatuse liikmed on jätkuvalt korteriühistu juhatuse liikmed.

2-21-602 esitas 31.10.2020 registriosakonnale kandeavalduse 31.10.2020 üldkoosoleku otsuste registrisse kandmiseks. Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusega jäeti 31.10.2020 kandeavaldus rahuldamata. Korteriühistu esitas registriosakonna 04.12.2020 määrusele määruskaebuse, mis rahuldati tsiviilasjas nr 2-20-19112 25.01.2021 määrusega (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa 13), millega tühistati 04.12.2020 määrus ja saadeti korteriühistu kandeavaldus registriosakonnale uuesti lahendamiseks. Registriosakond kandis 26.01.2021 muutmiskandega korteriühistu juhatuse liikmeteks kostjad N.C, V.R ja W.F (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa 14), D.Y ja F.D juhatuse liikme esindusõigus nähtub kandest nr 1. 31.10.2020 korteriühistu hääletusprotokolli (kostja 27.04.2021 vastuse lisa 5) kohaselt otsustasid korteriühistu liikmed korteriühistu liikmeteks valida AG, IB, N.C, D.Y ja V.R (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa 5). Kostjate hinnangul ei vasta tõele hageja väide, et ta väidetavalt üksnes edastas infot, mis sisaldus Tartu Maakohtu registriosakonna määruses. Registriosakonna 04.12.2020 eitavas kandemääruses üldse polnud juttu sellest, et „... juhatus on endiselt JN, D.Y ja F.D ehk säilib „status quo“, meili aadress korteriühistuga suhtlemisel on endiselt [email protected]“, nagu seda märkis hageja 05.12.2020 e-kirjas korteriomanikele. 05.12.2020 e-kirjaga hageja tekitas segaduse, eksitas korteriomanike ja takistas uue juhatuse normaalset tööd tekitades 05.12.2020 e-kirjaga mulje tema koos JNga endiselt korteriühistu juhtimisest ja uute juhatuse liikmete (s.h kostjate) ebakohasusest ja volituste puudumisest. Kostjad on oma väidete tõendamiseks esitanud korteriomaniku EF’i 07.12.2020 e-kirja (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa 10), milles ta osutab et on segaduses ja palub selgitada kes on juhatuse liikmed kelle poole ta saaks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärad on hageja väited selle kohta, et korteriühistu üldkoosoleku otsused uute juhatuse liikmete valimise kohta on tühised. Eeltoodust järeldub, et hageja on esitanud ebaõigeid andmeid korteriühistu liikmetele, millega eksitati korteriühistu liikmeid. Seega järeldub eeltoodust, et kostjad ei ole hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.

2-21-602 eesmärgil valetanud. Nagu kostjad märkisid ülalpool nende arvates selline väide on ilmselt otsitud ja hageja enda poolt väljamõeldud. Kostjad oma 07.12.2020 e-kirjas väitsid, et hageja saatis korteriomanikele vale informatsiooni (mis vastab tõele) ning konstateerisid üldiselt, et valeinformatsiooni levitamine on karistatav eriti kui see on esitatud kasu eesmärgil. Seega kostjad ei väitnud oma kirjas, et hageja esitas omanikele valeinformatsiooni omakasu eesmärgil. See on hageja enda väljamõeldis, hageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Kostjate arvates korteriühistu koosolekute õiguspärasus ei selgunud tagantjärgi. Hageja väited selles osas on absurdsed ja ebausaldusväärsed. Iga mõistlik inimene antud olukorras oleks ära oodanud 04.12.2020 määruse jõustumist ja poleks hakanud varem levitama mingeid väiteid.

2-21-602 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. VII Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.