AS PlusPlus Capital hagi D K vastu 01.11.2020 lepingust nr xxx, 23.10.2020 lepingust nr xxx, 22.06.2023 lepingust nr xxx, 05.11.2020 lepingust nr xxx, 03.10.2020 ja 07.07.2023 lepingust tuleneva võlgnevuse 221,80 euro, viivise 40,46 euro, sissenõudekulu 25 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja M Š (PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn; e-post xxx) Kostja: D K (isikukood xxx, faktiline elukoht xxx) 327,74 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista D K’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 01.11.2020 lepingust nr xxx, 23.10.2020 lepingust nr xxx, 22.06.2023 lepingust nr xxx, 05.11.2020 lepingust nr xxx, 03.10.2020 ja 07.07.2023 lepingust tulenev võlgnevus 221,80 eurot, viivis 40,46 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot.
3.Välja mõista D K’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt, s.o 221,80 eurolt alates 10.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
5.Välja mõista D K’ilt menetluskulu summas 303 eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks.
6.Välja mõista D K’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (303 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. 1 (5)
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagi 01.11.2020 lepingust nr xxx, 23.10.2020 lepingust nr xxx, 22.06.2023 lepingust nr xxx, 05.11.2020 lepingust nr xxx, 03.10.2020 ja 07.07.2023 lepingust tuleneva võlgnevuse 221,80 euro, viivise 40,46 euro, sissenõudekulu 25 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx ja kostja kuus liitumislepingut, mille alusel xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust seitsmele numbrile ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Xxx ja kostja sõlmisid 01.11.2020 lepingu nr xxx, mille alusel Xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx. Xxx ja kostja sõlmisid 23.10.2020 lepingu nr xxx, mille alusel Xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx ja xxx. Xxx ja kostja sõlmisid 22.06.2023 lepingu nr xxx, mille alusel xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx. Xxx ja kostja sõlmisid 05.11.2020 lepingu nr xxx, mille alusel Xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx. Xxx ja kostja sõlmisid 03.10.2020 lepingu, mille alusel Xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx. Xxx ja kostja sõlmisid 07.07.2023 lepingu, mille alusel Xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx. Xxx esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.08.2023 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Xxx ees summas 251,01 €. Summa 251,01 eurot sisaldab kasutatud Xxx sideteenuseid summas 221,80 eurot, viiviseid 10,21 eurot, meeldetuletuskirja saatmise tasu 4 eurot ja võlgnevuse teatist 15 eurot. 01.09.2023 arve järgi kuutasu augusti eest on 10 eurot terve kuu eest. 01.10.2023 arve järgi kuutasu septembri eest on 3,67 eurot. Seega kasutas kostja Xxx teenuseid kuni 11.09.2023 ja alates 12.09.2023 oli Xxx teenused piiratud (kuutasu 10 eurot / septembri 30 päeva x 11 päeva = 3,67 eurot). Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras Xxx kostja teenused alates 12.09.2023. Xxx 30.10.2023 palus kostjat tasuda võlgnevust täiendava 14 päevase tähtaja jooksul ja hoiatas lepingu ülesütlemisest, kui kostja jätab võlgnevuse tasumata. 2 (5)
Kostja ei ole võlgnevust tasunud, seega luges Xxx lepingu ülesöelduks alates 14.11.2023. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud aadressile xxx ja e-postile xxx, milles Xxx muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb Xxx lepingu üles ja loovutab võla inkassofirmale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 27.02.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 €, 02.04.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € ja 14.05.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 €. Kostja ei reageerinud Xxx nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Xxx loovutas 23.02.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hagejal on kostja vastu viivise nõue summas 40,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.09.2024.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS §-i 100 mõttes. Sama paragrahv loeb kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus ühe õiguskaitsevahendina VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse 3 (5)
avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
6.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.
6.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
6.2.1.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 1,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 150 eurot (1,5 x 100 eurot).
6.2.2.Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga ning taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane numbriga EE102313213. Hageja on esitanud kohtule varasemates menetlustes Maksu-ja Tolliameti 27.11.2020 otsuse, millise kohaselt on Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) registreeritud piiratud käibemaksukohustuslasena alates 08.10.2020 registreerimisnumbriga EE102313213. Seega tuleb õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga.
6.3.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 484 2 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele.
7.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 303 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot ja esindajakulu 183 eurot.
8.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
9.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.09.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, e-posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli 4 (5)
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.