Mõista J.B-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud summas 340 eurot.
5.J.B-l tuleb punktis 4 Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,
1 (6)
kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 17.11.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.B-lt 30 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2023. a võlgnikule makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 15.12.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.17.01.2024. a esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA Tartu Maakohtule oma nõude J.B vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks J.B-lt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 30 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot võla sissenõudmiskulu. Hagi asjaolude kohaselt pargiti 19.02.2021. a hageja opereeritavale parkimisalale, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sõiduk Chrysler Grand Voyager, numbrimärgiga xxxxxx. Transpordiametist saadud andmete järgi oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkla sissesõidul on tehtud nähtavaks eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Kontrollimise käigus tuvastas hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist ega ei olnud fikseeritud parkimise algusaega. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas 15 eurot, maksetähtajaga 05.03.2021. a, paigutades leppetrahvi nõude sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahv on siiani tasumata. Hageja saatis 03.05.2023. a ja 31.03.2023. a kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta, kuid kostja meeldetuletuskirjadele ei reageerinud.
3.Kohus võttis hagi 19.01.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja, J.B , esitas 20.02.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja väitel oli talle kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxxxxx 19.02.2021. a kasutusse antud kolmandale isikule ja seega ei saanud kostja astuda lepingulisse suhtesse hagejaga. Kostja hinnangul ei ole tal kohustust säilitada ja käidelda sõiduki kasutaja andmeid kauem kui kuus kuud. Kostja väidab, et 09.08.2021. a hageja poolt e-kirja teel saadetud leppetrahvinõude sai ta kätte 21.08.2021. a. Samal päeval olevat kostja hagejale väidetavalt saatnud e-posti teel vastuse, millele olevat olnud lisatud ka sõiduki xxxxxx skaneeritud rendileping selles sisalduvate sõiduki rentniku isikuandmetega.
5.Hageja esitas 29.02.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et ta kostja vastuväidetega ei nõustu ja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et hageja parkimisalal 19.02.2021. a parkinud sõidukit numbrimärgiga xxxxxx kasutas keegi teine. Hageja täpsustas, et pooled küll suhtlesid nõude osas 09.08.2021. a, mil kostja teavitas e-kirja teel, et kuna ta läheb kaheks nädalaks õppustele, siis ta esitab sõidukit kasutanud isiku andmed kahe nädala pärast. Seejärel saadeti kostjale 2022. aasta mais uus meeldetuletuskiri, millele kostja vastas, et ta on saatnud EuroParkile info sõiduki kasutaja kohta. Seda infot kontrollides teavitas hageja esindaja, et 2 (6)
EuroParki on küll teavitatud sellest, et sõiduk oli antud rendile, kuid ei ole edastatud ühtegi rendilepingut. Kostja ei ole siiani esitanud tõendeid sõiduki rentimise kohta. Hageja leiab, et asjakohatud on kostja väited selle kohta, et ta ei peagi teadmagi, kes sõidukit kasutas, sest kuue kuu pikkune periood on möödunud, sest liiklusseaduse § 72 lg-st 2 tulenev kuue kuu põhimõte ei kohaldu eraõiguslikes suhetes.
6.Kohus otsustas 17.07.2024. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Muu hulgas selgitas kohus määruses poolte tõendamiskoormist hagimenetluses ning määras pooltele tähtaja täiendavate dokumentide ja seisukohtade esitamiseks.
7.Kostja esitas 21.08.2024. a kohtule oma täiendavad vastuväited hagile. Kostja leiab täiendavalt, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud konkreetset lepingutingimuste punkti, mille rikkumist kostjale ette heidetakse ega sidunud seda esitatud tõenditega. Kostja märgib, et hageja poolt tõenditena esitatud fotod ei ole tehtud leppetrahvi tegemise päeval nagu väidab hageja. Lisaks leiab kostja, et nõude esitamisega on liiga kaua viivitatud, mistõttu on see kõigile väga koormav ja pigem õiglustunnet riivav.
8.Hageja esitas 23.08.2024. a kohtule seisukoha, milles kostja täiendavate vastuväidetega ei nõustu. Lisaks esitas hageja tõendina täiendavalt originaalfoto parkimistingimustest.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 19.02.2021. a pargiti hageja, Osaühing EUROPARK ESTONIA, opereeritavale parkimisalale, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sõiduk Chrysler Grand Voyager, numbrimärgiga xxxxxx, mille omanik/vastutav kasutaja oli kostja. Hageja nõuab hagis kostjalt parkimisnõuete rikkumise eest leppetrahvi summas 15 eurot ja lisaks võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja vaidleb hagile. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et ta oli sõiduki andnud kolmanda isiku kasutusse.
9.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab erisusena, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja leppetrahvi nõude eelduseks leppetrahvi kokkulepe ja ka selle aluseks olev leping poolte vahel ning teise poole lepingu rikkumine, samuti mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest teatamine. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on esitanud tõendina fotod (dtl 52, 58, 59, 60, 61, 63, 114), mis tõendavad, et hageja parkimisala sissesõidul oli 19.02.2021. a paigaldatud märk tasulise parkimisala kohta ja ka tahvel parkimislepingu tingimustega. Parkimislepingutingimustes (dtl 114) oli antud teada, et parkimislepingu tingimuste esitamisega väljendab parkimise korraldaja OÜ EUROPARK ESTONIA oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Samuti oli antud teada, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja 3 (6)
parkimislepingu pooleks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 19.02.2021. a pargiti sõiduk numbrimärgiga xxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale. Kohus leiab, et sellega saab lugeda hageja ja sõiduki juhi vahel sõlmituks parkimislepingu ja ka leppetrahvi kokkuleppe lepingutingimuste rikkumise puhuks. Parkimislepingule ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vormi. Hageja avaldatud parkimistingimused on piisavalt määratletud ja neis sisaldub tahe olla lepinguga seotud, mis on käsitletav VÕS § 16 lg 1 mõttes pakkumusena lepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega väljendas juht VÕS § 20 lg 1 mõttes nõustumust sõlmida leping. Hageja avaldatud parkimistingimustes (dtl 114) oli selgelt teada antud kohustus parkimise eest tasuda ja juhend tasumise kohta, samuti kohustus asetada parkimisõigust tõendav dokument sõiduki esiklaasile või armatuurlauale ning fikseerida parkimise algus parkimiskellal. Parkimislepingu tingimustes oli ka selgelt kirjas, et parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 35 eurot. Hageja esitatud fotolt (dtl 57) nähtub, et sõiduki, numbrimärgiga xxxxxx, armatuurlauale parkimisõigust tõendavat dokumenti ega parkimiskella parkimise algusaja kohta paigaldatud ei olnud. Seega saab lugeda, et sõiduki juht rikkus lepingut. Hageja esitatud foto (dtl 56) tõendab, et leppetrahvi nõue paigaldati rikkumise päeval sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Seega saab lugeda, et hageja teavitas teist lepingu poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et parkimislepingut rikkunud sõidukijuhilt leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et ta oli andnud sõiduki kolmanda isiku kasutusse, ei anna alust leppetrahvi nõude rahuldamata jätmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole kostja tõendanud seda, et 19.02.2021. a hageja opereeritavale parkimisalale pargitud sõidukit, numbrimärgiga xxxxxx, juhtis keegi kolmas isik. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kostja väited selle kohta, et ta ei pidanudki teadma, kes temale kuuluvat sõidukit kasutas ega pidanud andmeid sõiduki kasutusse andmise kohta üle kuue kuu säilitama, on asjakohatud. Kostja on viidanud muu hulgas liiklusseaduse (LS) § 72 lg-le 2, mis näeb ette, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Kohus nõustub hagejaga, et LS § 72 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole kohaldatav eraõiguslikus suhtes ega vabasta kostjat tõendamiskoormusest tsiviilkohtumenetluses. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli sõiduki, numbrimärgiga xxxxxx, omanik/vastutav kasutaja. Kuna kostja ei ole tõendanud, et 19.02.2021. a hageja opereeritaval parkimisalal parkides juhtis sõidukit keegi teine, siis vastavalt parkimislepingu tingimustele saab eeldada, et sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks on kostja, kes vastutab ka lepingutingimuste rikkumise eest.
9.3.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt ka 15 euro suuruse sissenõudekulu hüvitamist, mida hageja on kandnud seoses liiklusregistrile tehtud päringutega ja kostjale nõudekirjade saatmisega. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu nõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
4 (6)
Sellise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 2 lg 2, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud tõendina kostjale 03.05.2023. a ja 31.03.2023. a saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 74-77) leppetrahvi nõude tasumiseks. Eespool tuvastas kohus, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud parkimislepingut. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt pärast lepingu sõlmimist saadetud meeldetuletuskirja eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot.
9.4.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30 eurot, millest 15 eurot on leppetrahv ja 15 eurot võla sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 47) kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 220 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on arvestusega 110 eurot/tund ning esindaja osutas õigusabi 2 tundi. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 100 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikeks ning ka nendele toimingutele kulunud ajakulu 2 tunni ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 110 eurot ühe töötunni eest. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses mõistlikuks ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasule. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja esindaja tasu 20 euro ulatuses maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute eest. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 340 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 340 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja 5 (6)
kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.