Mõista hagejalt välja kostja kasuks kostja menetluskulud 173,95 eurot.
7.Tasaarvestada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega ja mõista tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 288,22 eurot.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (288,22 eurot) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE, HAGEJA JA KOSTJA SEISUKOHAD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 24.04.2024 hagi kostja vastu ja 16.05.2024 hagi täpsustuse järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja portaali vahendusel investoritega 07.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 676,47 eurot, intress 70,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 08.11.2023-15.02.2024 eest 5,09 eurot ja menetlustrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest 3 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja portaali vahendusel investoritega 10.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1505,23 eurot, intress 146,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 10.11.2023-19.02.2024 eest 4,98 eurot ja menetlustrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot; 1.3 mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja portaali vahendusel investoritega 31.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2557,17 eurot, intress 266,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 01.11.2023-08.02.2024 eest 4,05 eurot ja menetlustrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot.
2.Hageja väitel on nõude aluseks kolm lepingut.
2.1.Kostja esitas hageja portaali vahendusel laenutaotluse ja nõustus laenulepingu tingimustega (Laenutingimused XXX). 07.02.2023 sõlmis hageja portaali vahendusel kostja investoritega laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 920 eurot, tagastamise lõpptähtajaga 07.02.2025, intressimääraga 34,01% aastas. Lepingu p 1 alusel kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 3,40 eurot ja tagatisfondi tasu 27,60 eurot, laenusaaja pangakontole. Krediidi kulukuse määr oli 45,1% aastas eeldusel, et intressimäär on 34,01% aastas, laenutähtpäev on 07.02.2025, lepingutasu on 3,40 eurot, tagatisfondi tasu on 27,60 eurot, vahendustasu on 89,51 eurot. Laenu pidi kostja tagastama osamaksetena, kuni 07.10.2023 tasus kostja osamakseid korrektselt või hilinemisega; alates 07.11.2023 on ülejäänud osamaksed on tasumata. Hageja saatis 31.01.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale 14 päevase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja lepingu alates 15.02.2023 üles öelduks. Hageja hüvitas investoritele laenusummast protsendi vastavalt portaali üldtingimustele ja leping läks hagejale üle. Kostja tagastamata põhivõla jääk on 676,47 eurot. Tasumata intressi nõuab hageja perioodi 07.03.2023-07.02.2024 eest lepingujärgse intressimäära alusel kokku 70,73 eurot. Hageja viivise nõude suurus oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise seisuga, 24% aastas ehk 0,066% päevas, perioodi 08.11.2023 kuni 15.02.2024 eest summas 5,09 eurot. Kostjal on tasumata ka leppetrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot.
2.2.Kostja esitas hageja portaali vahendusel laenutaotluse ja nõustus laenulepingu tingimustega (Laenusaaja laenutingimused XXX). 10.05.2023 sõlmis hageja portaali vahendusel kostja investoritega laenulepingu nr XXX, mille kohaselt väljastati kostjale laenu 1660 eurot, tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2026, intressimääraga 30,24% aastas. Lepingu p
1 alusel kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 33,20 eurot ja tagatisfondi tasu 58,10 eurot, laenusaaja pangakontole. Krediidi kulukuse määr oli 40,8% aastas eeldusel, et intressimäär on 30,24% aastas, laenutähtpäev on 10.05.2026, lepingutasu on 33,20 eurot, tagatisfondi tasu on 58,10 eurot, vahendustasu on 218,28 eurot. Laenu pidi kostja tagastama osamaksetena, alates 10.11.2023 on maksed tasumata. Hageja saatis 03.02.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse millega andis kostjale 14 päevase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja lepingu 2 alates 19.02.2024 üles öelduks. Hageja hüvitas investoritele laenusummast protsendi vastavalt portaali üldtingimustele ja leping läks hagejale üle. Kostja tagastamata põhivõla jääk on 1505,23 eurot. Hageja nõuab tasumata intressi perioodi 10.06.202310.02.2024 eest 146,52 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 24% aastas ehk 0,066% päevas, perioodi 10.11.2023 kuni 19.02.2024 eest summas 4,98 eurot. Kostjal on tasumata ka leppetrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot.
2.3.Kostja esitas hageja portaali vahendusel laenutaotluse ja nõustus laenulepingu tingimustega (Laenusaaja laenutingimused XXX). 31.07.2023 sõlmis hageja portaali vahendusel kostja investoritega laenulepingu nr XXX, mille kohaselt väljastati kostjale laenu 2260 eurot, tagastamise lõpptähtajaga 31.07.2027, intressimääraga 31,81% aastas. Lepingu p 1 alusel kantakse laenu summa, millest on maha arvatud lepingutasu 52,40 eurot ja tagatisfondi tasu 91,70 eurot, laenusaaja pangakontole. Krediidi kulukuse määr oli 33,9% aastas eeldusel, et intressimäär on 31,81% aastas, laenutähtpäev on 31.07.2027, lepingutasu on 52,40 eurot, tagatisfondi tasu on 91,70 eurot, vahendustasu on 502,52 eurot. Laenu pidi kostja tagastama osamaksetena, kuni 31.09.2023 tasus kostja makseid korrektselt või hilinemisega, osaliselt on tasutud ka 31.10.2023 osamakse. Edasi on ülejäänud maksed tasumata. Hageja saatis 24.01.2024 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, millega andis kostjale 14 päevase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja lepingu 3 alates 08.02.2024 üles öelduks. Hageja hüvitas investoritele laenusummast protsendi vastavalt portaali üldtingimustele ja leping läks hagejale üle. Kostja tagastamata põhivõla jääk on 2557,17 eurot. Hageja nõuab tasumata intressi perioodi 31.08.2023-31.01.2024 eest 266,64 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 24% aastas ehk 0,066% päevas, perioodi 01.11.2023 kuni 08.02.2024 eest summas 4.05 eurot. Kostjal on tasumata ka leppetrahv meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 3 eurot.
2.4.Hageja selgitas vastuseks kostja vastusele, et laenutaotluse esitamiseks peab taotleja esmalt sisse logima vastavalt kas ID kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, mille käigus tuvastatakse laenutaotleja isik. Lisaks tuvastatakse laenusaaja isik täiendavalt laenulepingu tingimuste ja laenulepingu allkirjastamisel. Laenulepingu XXX allkirjastas mobiilile saadetava Omaraha PIN-koodiga. Laenulepingud XXX ja XXX allkirjastas digitaalselt. Laenulepingu XXX tingimused on koostatud kostjale 31.07.2023, 13:05 ja kell 13:06 on oma digitaalse allkirjaga kostja kinnitanud, et laenutingimuste kinnitamisega annab krediidivahendajale siduva nõusoleku laenulepingu sõlmimiseks nimetatud tingimustel, on teadlik, et laenulepingu sõlmimiseks vajalikud ja kinnitatud tingimused on eritingimustena laenulepingu lahutamatuks osaks, annab nõusoleku kõigi laenulepingust tulenevate summade debiteerimiseks laenusaaja portaali virtuaalkontolt. Samad nõusolekud on kostja andnud ka teiste lepingute sõlmimise raames. Laenusummad on kantud hageja poolt kostja isiklikule arvelduskontole. Hageja poolt on edastatud lepingute ülesütlemiste avaldused ja muud lepinguga seotud kirjad samale e-posti aadressile, kust laekus ka kostja arvelduskonto väljavõte.
3.Kostja esitas 25.06.2024 vastuse hagile, milles märgib, et vaidleb hagile vastu täies ulatuses.
3.1.Kostja toob välja, et hageja ei ole selgitanud, kunas ja mis asjaoludel on kostja esitanud tahteavalduse laenulepingu sõlmimiseks. Hagist ei nähtu, kuidas oli kostja isikusamasus tuvastatud ning pole tõendatud, et kostja on näiteks isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks. Kostja ei teadnud ja ei võinud teada Omaraha OÜ ja kostja vahel laenulepingu nt XXX, nr XXX ja nr XXX olemasolust. Kostja ei ole laenulepinguid sõlminud, kostja ettevõttes töötanud raamatupidaja on kasutanud kostja elamisloakaarti lepingu sõlmimiseks, selle kohta on kostja esitanud 15.12.2023.a. avalduse Politsei- ja Piivalveametile kriminaalmenetluse alustamise kohta (kriminaalmenetlus on alustatud ning on kohtueelses menetluses). Kostja ei ole esitanud lepingu sõlmimiseks tahteavaldusi ning kostja ei ole lepingut allkirjastanud, seega on hageja poolt esitatud lepingud tühised (TSÜS § 87) ning kostjal ei tekkinud võla tagastamise kohustust. Raamatupidajaga J D (sünd. xxx) elas kostja 12 aastat, pooltel on ka ühine laps, kuid poolte suhted pöördumatult lõppesid umbes 1,5 aastat tagasi. J D on tasunud kõik kostja arved, raha laekumisest enda kontole polnud kostja teadlik, kuna talle teavitused ei tule, raha oli kohe ülekantud J D isiklikule kontole. Kuna raamatupidaja haldas kostja kontosid ja tasus kõik isiklikud ja ettevõttega seotud arved, siis olid ka raamatupidaja valduses kõik paroolid.
3.2.Kostja toob välja, et maksekorraldused laenude väljastamise kohta on väiksemale summale, kui lepingus näidatud laenusummad. Hageja väidab, et lepingu nr XXX alusel on kostjale väljastatud laen summas 920 eurot, kuid tegelikult kostja kontole on laekunud 888,50 eurot, lepingu nr XXX alusel on kostjale väljastatud laen summas 1660 eurot, kuid kontole on kantud summa 1568,20 eurot, samuti lepingu nr XXX alusel on kostjale väljastatud kokku 2260 eurot, kuid kontole on laekunud 2475,40 eurot. Hagist ei selgu, millise summa krediidiandja kostjale välja maksis või milliseid kinnipidamisi kokkulepitud laenusummast tegi. Seetõttu on kostja hinnangul valesti arvestatud ka kõrvalnõudeid.
3.3.Hagiavaldusest nähtub, et laenud olid väljastatud kostja xxx kontole, seega on arusaamatu, miks on krediidihindamine tehtud xxx konto alusel. Krediidiandja pole edastanud teavet, kuidas oli krediidivõimelisus tuvastatud lepingute nr XXX ja nr XXX sõlmimisel, kas on küsitud pangakonto väljavõtet ning millisest pangast. Kostja ei saanud arvata, et temale väljastatakse laenu, kuna kostjal on xxx AS eest kohustus summas 50 000 eurot.
3.4.Krediidiandja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht oli kostjale saadetud enne lepingu sõlmimist, seega kostja asub seisukohale, et laenuandja on rikkunud oma lepingueelset kohustust kostja kui tarbija lepingueelse teavitamise osas. Hagimaterjalides nähtub, et leping on saadetud koos teabelehega.
3.5.Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.
3.6.Kostja ei ole sissenõudmiskulude kirju kätte saanud. Kostja ei ole saanud hagejalt hoiatusi ega teatist nõude ülesütlemise kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Hageja ja kostja on avaldanud, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras 28.08.2024 asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse. Selgitamiskohustust on kohus täitnud menetlusse võtmise määruses ning täiendavalt veel 31.07.2024 (dtl 802) ja 28.08.2024 kohtumääruses (dtl 850). Pooltel oli lõpptähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks 13.09.2024. Kohus teatas pooltele kohtuotsuse kuulutamise aja.
5.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Et viimane endast samuti lepingu vorminõuet kujutab, on leidnud ka M. Rosentau artiklis „Arvutivõrgu abil sõlmitud leping kui lepingu erivorm“ (Juridica 10/2021, artikli p 3). Sellest järeldub, et minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, ent peab siiski olema täidetud ka vorminõude ülejäänud 2 tingimust – sisu ja lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamine. Kui leping on sõlmitud kõrgemas vormis (näiteks elektroonilises vormis, ükskõik kuidas seda siis ka ei sisustaks) või ka sidevahendite teel, peavad ikkagi olema täidetud ka kaks ülejäänud tingimust – tahteavalduse sisu nõuded ja lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamine. Seadusandja loogika on mõistetav, sest ka lepingu digiallkirjastamisel teenusepakkuja rakenduses ei taga, et tarbija saaks lepingudokumendi; see sõltub teenusepakkuja rakenduse ülesehitusest. TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu. Muu kui kvalifitseeritud eallkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. TsÜS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi jaoks piisab, kui tehingu teinud isik nähtub nt e-kirjast või SMS-st, kusjuures oluline ei ole, et isiku nimi oleks kindlasti teksti lõpus, vaid see võib nähtuda ka nt e-kirja saatja aadressist, teksti päisest või tekstist endast. Samuti ei ole tingimata vajalik, et isik oleks kajastatud täisnimega. Konkreetsel juhul võib piisata nt ainult eesnimest, ainult perekonnanimest, pseudonüümist või ka hüüdnimest, eeldusel et saatja isik on saaja jaoks sellisel viisil selgelt identifitseeritav.
5.2.Hageja väitel kinnitas kostja laenulepingu nr XXX sõlmimise soovi mobiilile saadetava Omaraha PIN-koodiga. Hageja on selgitanud, et laenutaotluse esitamiseks peab taotleja esmalt sisse logima vastavalt kas ID kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, mille käigus tuvastatakse laenutaotleja isik. Kohtule on hageja esitanud laenusaaja laenutingimused XXX ja Laenulepingu (dtl 53 ja 57) pdf failidena, millel ei ole digiallkirja, küll aga on laenutingimuste dokumendis märge „laenusaaja laenutingimused kinnitatud Y Z, 07.02.2023, 14:22 /Digitaalselt kinnitatud/“. Hageja ei ole esile toonud, millisele telefoninumbrile väidetav omaraha pin-kood saadeti ega esitanud selle kohta ka tõendit. Samuti ei ole hageja esitanud konkreetset faktiväidet, millal ning millise vahendiga kostja isikusamasus tuvastati ega esitanud selle kohta tõendit. Failil endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud kinnituse andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida. Kohtule esitatud leping saab eeltoodu kohaselt olla seega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ent kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et hageja tuvastas kostja isikusamasuse ning et kostja tegi lepingu sõlmimise tahteavalduse. Ka ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele esile toonud, et (millal, millisel viisil) lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal. Eeltoodust tulenevalt on leping XXX vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks tõendamata. Küll aga on hageja tõendanud, et selle lepingu alusel kanti 07.02.2023 üle kostja xxx AS pangakontole 888,50 eurot (dtl 173).
5.3.Laenulepingu nr XXX tõendamiseks on hageja kohtule esitanud faili laenusaaja laenutingimused XXX (dtl 825), failil on kostja digiallkiri, mis on antud 10.05.2023 kell
11.58.Digiallkirja konteineris on ka tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud pdf failina ka Laenulepingu nr XXX (dtl 217), millele on märgitud lepingu sõlmimise päev ja kellaaeg: 10.05.2023, 12:34. Laenulepingu nr XXX tõendamiseks on hageja kohtule esitanud faili laenusaaja laenutingimused XXX (dtl 830), failil on kostja digiallkiri, mis on antud 31.07.2023 kell
13.06.Digiallkirja konteineris on ka tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud pdf failina ka Laenulepingu nr XXX (dtl 454), millele on märgitud lepingu sõlmimise päev ja kellaaeg: 31.07.2023, 13:09. Hageja on kohtule esitanud portaali üldtingimused (dtl 205). Portaali kasutamise üldtingimustes on märgitud, et need tingimused reguleerivad ka portaali kasutamise käigus tekkivaid portaali kasutajate vahelisi õigussuhteid, olles portaali kasutajate (so laenuandjate ja laenusaajate) vahel portaalis sõlmitavate laenulepingute lahutamatuks osaks ja reguleerides laenulepingu poolte vahelisi suhteid laenulepingus sätestamata küsimustes. Samuti on märgitud, et üldtingimustega nõustumisega sõlmib kasutaja portaalihalduriga ühtlasi krediidivahenduslepingu ning et portaalihaldur tegutseb ühe ja sama sõlmitava laenulepingu osas krediidivahendajana nii laenusaaja kui ka laenuandja kasuks. Üldtingimustes on defineeritud mõisted: Laenuleping- laenusaaja ja investori allkirjastatud dokumendid, mis kinnitavad laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel laenu taotleda ja anda. Terviklik laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üld- ja eritingimustest. „Laenusaaja laenutingimused“ on üldtingimuste definitsiooni kohaselt laenusaaja allkirjastatud tahteavaldus, millele vastavatel tingimustel on laenusaaja nõus laenu võtma. Üldtingimuste punktide 8.5 ja 8.6 kohaselt laenusaaja allkirjastab laenusaaja laenutingimused ning lõpuks ka portaali koostatud laenupakkumise, kui see talle sobib.
Laenuleping koostatakse investori ja laenusaaja allkirjastatud tingimustel. Laenuleping on sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus laenulepingu koos teabelehega poolte allkirjastatud tingimustel. Tingimuste punkti 5.8 kohaselt võib, kui seadus ei sätesta teisiti, kasutaja kinnitada portaalis tehinguid ja toiminguid kas portaali parooli abil või andes ID-kaardi või Mobiil-ID abil digitaalse allkirja. Hageja on seega kohtule esitanud üldtingimuste punkti 8.5 kohase laenusaaja laenutingimuste dokumendi, ent ei ole esitanud üldtingimuste punkti 8.6 kohast laenusaaja allkirjastatud laenupakkumist. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud investorite allkirjastatud dokumente. Ka ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele esile toonud, et (millal, millisel viisil) lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal. Seega kuigi laenutingimustel on kostja digiallkiri, ei ole hageja tõendanud lepingu vorminõude järgimist ning lepingud on seetõttu tühised. Küll aga on hageja tõendanud, et kostja xxx ASi kontole on kantud üle 10.05.2023 1568,20 eurot (dtl 415) ning 31.07.2023 kostja LHV kontole 2475,40 eurot (dtl 728).
6.Hageja nõuded
6.1.Kostja väitel ei ole kostja teinud ka eeltoodud tahteavaldusi digiallkirja andmise näol, vaid kostja elamisloakaarti kasutas tema elukaaslane. Kohus saab kostja selgitustest aru, et kostja oli ise andnud vabatahtlikult enda elamisloakaardi ja selle digitaalseks kasutamiseks mõeldud pin-koodid elukaaslasele. Kostja väitel ei olnud ta andnud elukaaslasele nõusolekut laenude võtmiseks ega teadnud ka, et raha talle kontole laekus. Lepingutega seotud toimingud on tehtud kokkuvõttes pika aja vältel - alates 2023.a veebruarist kuni juuli lõpuni. Hagejale on laenu taotlemisel esitatud kostja xxx pangakonto väljavõtted. Hageja väitel on tagasimakseid tehtud ka kahelt kostja pangakontolt (xxx ja xxx, st neilt samadelt, kuhu laenud välja maksti, dtl 834). Kohtu hinnangul on hagejal alusetu rikastumise sätete alusel õigus nõuda raha tagastamist, sest hageja on tõendanud, et ta on raha kostjale üle kandnud. Eesti isikut tõendava dokumendi (sh elamisloakaardi) pin-koodid on mõeldud kaardi digitaalseks personaalseks kasutamiseks, sh digiallkirjade andmiseks. Kui kostja andis selle vahendi püsivalt vabatahtlikult üle teisele isikule, võttis ta ise sellega riski, et vahendit võidakse kasutada tema tahtega mitte kooskõlas olevalt. Lisaks ei teostanud kostja kohtule arusaadavalt ka ise mingit kontrolli, ei kaardi kasutamise ega ka pangakontode üle. Kui kostja võimaldas kolmandal isikul oma pangakontot käsutada enda äranägemise järgi ja kontrollimatult (mis on ka vastuolus pangaga sõlmitud lepingutega, sest ka pangakonto on personaalne ning pangal on kohustus tuvastada isik, kellele konto avatakse ning kes on selle kasusaaja), ei tähenda see, et hageja ei saaks kostjalt tagasi nõuda raha, mis ta kostjale on üle kandnud.
6.2.Kuigi tühise tehingu korral ei oma vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine tähtsust, märgib kohus siiski, et krediidiandja ei täitnud seda kohustust täielikult, sest kogus üksnes kostja xxx väljavõtte, kuigi krediidiandjale oli teada, et kostjal on veel kaks kontot (xxx pangas ja xxx pangas). Sellest tulenevalt ei kasutanud krediidiandja kõiki mõistlikult kättesaadavaid võimalusi kostja finantskohustuste kontrollimiseks.
6.3.Hageja väitel on lepingu nr XXX katteks kokku tasutud 430,82 eurot. Kuna kostjale välja makstud summa oli 888,50 eurot, on kostjal tagastamata 457,68 eurot. Hageja väitel on lepingu nr XXX katteks kokku tasunud 357,54 eurot. Kuna kostjale välja makstud summa oli 1568,20 eurot, on kostjal tagastamata 1210,66 eurot.
Hageja väitel on lepingu nr XXX katteks kokku tasutud 201,60 eurot. Kuna kostjale välja makstud summa oli 2475,40 eurot, on kostjal tagastamata 2273,80 eurot. Kostja ei ole esitanud väiteid, et tagasi oleks rohkem makstud. Alusetu rikastumise sätete alusel raha tagastamise kohustus tekib vastava nõude esitamisest. Hageja väitel on ta kõigi kolme lepingu osas esitanud kostjale ka raha tagastamise nõuded (esimese lepingu puhul 15.02.2024, teise lepingu puhul 19.02.2024 ja kolmanda lepingu puhul 08.02.2024), ent kostja on esitanud vastuväite, et ta ei ole ühtegi teadet kätte saanud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuid Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Hageja on kohtule esitanud üksnes lepingute üles ütlemise teated pdf failidena, mis ei tõenda nende saatmist. Hageja täiendavalt esitatud ekraani kuvatõmmis (dtl 836), ent kohtu hinnangul ei ole sellest selgelt arusaadav, et tegemist on e-postkasti kuvatõmmisega saadetud kirja kohta ning teiseks kajastab see üksnes ühte lepingut. Küll aga on tõendatud, et hageja esitas 04.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4), millega nõudis mh põhivõla tagastamist. Seejuures ei oma tähtsust, et hageja nõudis võla lepingule tuginedes, sest lepingu tühisuse tuvastabki kohus ka omal algatusel ning õigust kohaldab samuti kohus ise. Kohus on seega seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega esitas hageja raha tagastamise nõude ning kohus rahuldab VÕS § 1028 alusel hageja põhivõla nõude kokku 3942,14 euro ulatuses (457,68 + 1210,66 + 2273,80 eurot).
6.4.VÕS § 113 lg 1 ja 2 kohaselt saab hageja nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras alates nõudest teatamisest. Pärnu Maakohtu makseettepanek on kätte toimetatud 20.03.2024 (dtl 1). Seega sellest kuupäevast alates sai kostja teada nõudest. Hageja nõuab viivist aga kuni 2024.a veebruarini, st varasema aja eest, mistõttu jääb viivisenõue rahuldamata.
6.5.Hageja intressinõue ning lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade tasude nõuded jäävad rahuldamata, sest kohus tuvastas lepingute tühisuse.
7.Menetluskulud 7.1 Hageja menetluskulud Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 04.06.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.
Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 5245,88 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu summas 595 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 595 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu. 7.2 Kostja menetluskulud Kostja palub mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja on oma menetluskulude nimekirja esitanud 23.09.2024. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 850 eurot. Menetluskulude nimekiri on hagejale kätte toimetatud 24.09.2024. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kostja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 8,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -30.05.2024 kliendi nõustamine, volikirja koostamine, kohtudokumentidega tutvumine 3 tundi; -25.06.2024 vastus hagiavaldusele, lisade komplekteerimine 4 tundi; -22.08.2024 kohtukirjaga tutvumine, vastus kohtunõudele 0,5 tundi; -28.08.2024 hageja vastusega tutvumine, kohtumäärusega tutvumine 0,5 tundi; -23.09.2024 kohtukirjaga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ning lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind on mõistlik ja vastab turuhinnale. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks 25.06.2024 hagiavaldusele vastuse koostamise ja lisade komplekteerimise ajakulu 1,5 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja on eelnevalt, 30.05.2024, kostjat nõustanud ja kohtudokumentidega tutvunud kokku 3 tundi. Hagiavalduse vastuse lisana on esitatud üks kiri, esindaja volikiri ja diplom. Lähtudes vastuse sisust ja mahust on 25.06.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu ja tunnihinda, on kostja õigusabikulu kokku 700 eurot (7 tundi x 100 eurot). 7.3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7.4 Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 24.04.2024 esitatud hagi hind oli 5245,88 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 3942,14 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5245,88 eurot) 75,15%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 75,15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 24,85% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 75,15% hageja põhjendatud menetluskuludest (615 eurot), millele vastab summa 462,17 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 24,85% kostja põhjendatud menetluskuludest (700 eurot), millele vastab summa 173,95 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega ja mõistab tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 288,22 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.