Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Kaie Almere 07.10.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-22-10074 JVG Solutions OÜ hagi V.M-i vastu kahjunõudes ja V.M-i vastuhagi JVG Solutions OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes Hagihind 5499,54 eurot Vastuhagi hind 17 020,40 eurot Hageja (vastuhagis kostja) JVG Solutions OÜ (registrikood 14246785), seaduslik esindaja X Kostja (vastuhagis hageja) V.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Kohtuistungil 17.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta JVG Solutions OÜ hagi V.M-i vastu kahjunõudes rahuldamata.
2.Jätta V.M vastuhagi JVG Solutions OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 5499,54 eurot, mis koosneb kostja poolt teostamata jäetud ventilatsioonitööde teostamise hüvitisest 3451,20 eurot ning tagastamata töövahendite maksumusest 2048,34 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt.
Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2019 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle ventilatsioonilukksepana. Kostja töö sisuks oli erinevate ventilatsioonisüsteemide ja seadmete paigaldus, remont ja hooldus. Hageja andis kostjale
tööde teostamiseks üle tööriistad soetamismaksumusega 2048,34 eurot. Kostja kinnitas TVK istungil töövahendite vastuvõtmist ja kasutamist.
3.Hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles erakorraliselt alates 17.03.2022 töökohustuste rikkumiste tõttu. Hageja edastas kostjale 10.03.2022 hoiatuse, milles taotles kostjalt töövahendite tagastamist hiljemalt 14.03.2022. Kostja hagejale tööriistu ei tagastanud ega võtnud töövahendite tagastamise osas hagejaga ühendust. Hageja ei soovi töövahendite tagastamist, kuna kostja kasutas töövahendeid konkurentide juures töötamisel ning töövahendid on kulunud ja amortiseerunud.
4.Hageja on kostjale üle andnud järgmised tööriistad: 1) tööriistakomplekt: Combokit + 2 akut (Makita DLX2189TJ), akupuurvasar ning 3 akut, kokku 1307 eurot; 2) akutrell 18V Makita DDF485Z, 89,00 eurot; 3) paigalduse tööriist Hilti, piirajaga puur, kokku 82,17 eurot; 4) ventilatsioonitoru lõiketangid, 191,21 eurot; 5) treppredel Hailo L60 alumiinium 5 astet, töökiiver, kokku 78,73 eurot; 6) akunurklihvija 18V ilma akude ja laadijata, tööriistakott LXT, kokku 252,00 eurot; 7) Led-lamp Makita DEADML801, 42,00 eurot; 8) mõõdulint CR-G44 5M, 6,23 eurot. Kokku on kostja käes hageja töövahendeid kokku summas 2048,34 eurot.
5.Kostja tekitas hagejale varalist kahju töölt põhjuseta puudumiste, töölt varem lahkumiste ja mittenõuetekohaselt teostatud tööülesannete tõttu. Hageja kasutas Raksek OÜ teenuseid kostja poolt tegemata jäetud ja ebakorrektselt teostatud tööde teostamiseks Kivinuka, Vähi 6 ja Volmre objektidel. Raksek OÜ esitas hagejale arve summas 3451,20 eurot teostatud tööde eest, mille hageja on tasunud.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kuna kostja on väidetavalt jätnud töövahendid kolmandate isikute valdusesse ja redeli mitu aastat tagasi ühele objektile, siis ei saa kostja tagastada hagejale töövahendeid, mida tema käes enam ei ole.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel puudus kirjalik tööleping. Hageja edastas kostjale töölepingu ja ametijuhendi esmakordselt 10.03.2022 ekirjaga. Kostja töötas hageja juures suulise kokkuleppe alusel 8 tundi päevas ning 40 tundi nädalas töötasuga 8,30 eurot tunnis.
8.Kostja tegi tõepoolest oktoobris 2021 Vähi objektil tööd, kuid kostja objektilt lahkudes oli ventilatsioonitorustik korrektselt paigaldatud. Kostja informeeris hagejat sellest, et teostada jäi torude isoleerimistööd ning toru otstele välisrestide paigaldamine, mis ei olnud aga kostja tööülesanne. Hageja on kostjale tehtud tööde eest ka töötasu välja maksnud (mitte täielikult). Hageja ei ole nelja kuu jooksul esitanud pretensioone tööülesannete ebakorrektse täitmise kohta.
9.Volmre objektil tehtud töö eest on hageja maksnud (mitte täielikult). Märtsis 2022 ei saanud kostja paigaldada ventilatsiooniseadmeid, kuna seinapinnad millele ventilatsiooniseadmed paigaldatakse olid viimistlemata ning mille kohane info oli ka hagejal. Kostjal ei olnud võimalik teostada töid panipaikades ning keldris, kuna ootas alates 17.02.2022 hagejalt ülejääva materjali inventuuritabelit, et selle alusel tellida vajalikke materjale. Kostja teavitas hagejat juba 18.12.2022, et tööd Volmre objektil jäävad seisma.
10.Kostja andis 03.03.2022 märku tööde seisukumisest ning viitas objekti puuduliku valmisoleku kohta. Hageja ei andnud kostjale võimalust ise tööd ära teha, mille tegemata jätmist ta kostjale ette heidab, vaid tellis koheselt tööd kolmandalt isikult.
11.Kostja valduses on olnud hageja töövahendid millede tagastamist kostja soovis, kuid hageja pole neid vastu võtnud. Kostja on oma 03.03.2022 e-kirjas küsinud, kuhu ta saaks töövahendid viia. Samuti ei õnnestunud tööriistu üle anda hageja töötajale, mis aga ei 2(6)
õnnestunud. Kostja jättis töövahendid lõpuks Element Grupp OÜ poolt renditud soojakusse, kuna selles ettevõttes töötab projektijuhina hageja seaduslik esindaja.
VASTUHAGI
12.Kostja esitas hageja vastu nõude vähem makstud töötasu eest ajavahemikul 01.09.2019 kuni 17.03.2022 kokku 15 094,87 eurot. Hageja tasus kostjale puhkusehüvitist 810,68 eurot. Kostja arvestas puhkusehüvitise suuruseks 1341,58 eurot ning hageja maksis kostjale puhkusehüvitist 308,21 eurot vähem. Kostja nõueb hagejalt tasumata nõudelt viivist seadusjärgses määras alates 25.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. 17.05.20204 kohtuistungil täpsustas kostja enda nõuet ja palub hagejalt välja mõista vähem tasutud töötasu summas 12 504,97 eurot.
13.Poolte vahel oli suuline tööleping, mille kohaselt oli kostja töötasu suuruseks 8,30 eurot tunnis (bruto) ja tööajaks 8 tundi päevas ning 40 tundi nädalas.
VASTUVÄITED VASTUHAGILE
14.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Pooled leppisid 16.04.2019 sõlmitud suulise töölepingu alusel kokku töötasu suurses 907,67 euro. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud tunnitasu kokkulepe. Kostja leiab ka, et töötasu nõue on osaliselt aegunud. Kostja töötasu nõue on esitatud ka päevade eest mil kostja põhjuseta töölt puudus (27 tööpäeva), aja eest mil kostja lahkus hageja loata varem töölt (3 päeva) ning töövõimetuse ajal perioodil 27.03.2020-27.04.2020 ja 20.07.2020 – 17.08.2020 (42 tööpäeva).
15.Kui kohus leiab, et hageja ei ole kostjaga kokku lepitud igakuise töötasu suurust piisavalt tõendanud, siis tuleb töötasu suuruse hindamisel lähtuda statistikaameti andmetest. Torulukksepa keskmine palk 2019 aastal oli 1051,48 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata.
ja vastuhagi
17.Kohus tuvastab asja lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjaolud. Vaidlus puudub, et poolte vahel oli ajavahemikul 16.04.2019 kuni 17.03.2022 sõlmitud tähtajatu suuline tööleping (tl 178). Kostja töötas hageja juures töölepingu alusel ventilatsioonilukksepana.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas hagejale kahju töölepingust tulenevate kohtustuste rikkumise ning töövahendite tagastamata jätmise tõttu. Samuti on vaidlus töötasu suuruse üle. Hageja on seisukohal, et töötasu suuruseks on 907,67 eurot, millele lisandub igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Kostja leiab, et poolte vahel oli kokkulepe täööajaga 40 tundi nädalas töötasuga 8,30 eurot tunnis. Hageja nõuded
19.Kohus võtab esmalt seisukoha tööriistade tagastamata jätmise tõttu tekkinud kahjunõude osas. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud 3(6)
huvi eseme tagastamise vastu (VÕS § 115 lg 2). Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg 3).
20.Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei saa võõras ebaseaduslikus valduses oleva asja omanik nõuda kahju hüvitamist, kui ta ei ole esmalt püüdnud asju tagasi saada. Kui asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel (vt RKTKo 2-16-6563, p 25). Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju (aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja andmast (vt VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-127-08, p 12 ja).
21.Hageja väitel ei ole kostja hagejale töövahendeid tagastanud. Hageja on selgitanud, et kostja ei saa tööriistu tagstada, kuna kostja sõnul jättis ta tööriistad kolmanda isiku objeti ehitussoojakusse. Samuti on hageja soetanud uued tööriistad, ning on kõnelauste tööriistade osas huvi kaotanud. Kostja on samuti menetluses väitnud, et töövahendid ei ole tema käes. Seega ei ole töövahendid kostja käes ning seetõttu ei ole võimalik neid tagastada. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud vindikatsiooninõude asemel esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused ning on alust kohaldada VÕS § 115 lg-d 2 ja 3.
22.Vaidlus on selles millised töövahendid hageja kostjale töö tegemiseks üle andis ja millised töövahendid on tagastamata. Vaidlus puudub selles, et töövahendite üleandmise ja vastuvõtmise kohta akti ei koostatud. Samas on kostja menetluses kinnitanud, et kostja valduses on olnud hageja töövahendid mille tagasiandmist kostja soovis, kuid hageja ei ole neid vastu võtnud ning on tahtlikult hoidunud tööriistade vastuvõtmisest kõrvale (kostja 25.09.2022 vastus, tl 51). Kostja on tõendanud, et soovis hagejale töövahendid tagastada ning küsis 03.03.2022 e-kirjas, et kuhu saaks tööriistad viia (vt TVK toimik 23.04.2022 vastus, lisa 3). Hageja käskis tööriistad viia soojakusse, kuid kostja väitel soojaku võtit tal ei ole. Kostja sõnul tema käes töövahendeid ei ole, kuna jättis töövahendid Element Grupp OÜ poolt renditud soojakusse, kuna hageja seaduslik esindaja töötab seal projektijuhina.
23.Kostja 17.05.2024 toimunud kohtuistungil tööriistade osas midagi omaks ei võtnud ja vaidleb kõigele vastu (tl 179). Kohus selgitas pooltele kõnealusel kohtuistungil, et hagejal tuleb tõendada millised konkreetsed tööriistad on kostjale üle antud ja kostjal tuleb tõendada enda väidet, et ta on tööriistad hagejale üle andnud (tl 181 pöördel). Asja arutamise käigus on selgunud, et mingid töövahendid kostjale üle anti, aga millised konkreetselt, seda hageja tõendanud ei ole. Kuna kostja ei ole ühegi hagis välja toodud töövahendite saamist omaks võtnud, siis tuli hagejal tõendada töövahendite üleandmist. Kumbki pool enda tõendamiskoormist ei täitnud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hageja on andnud kostjale üle hagis märgitud töövahendid ning hageja nõue tagastamata tööriistade eest kahjunõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei saa ka osaliselt hagi rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud ühegi hagis nimetatud tööriista kostjale üleandmist. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida tööriistade osas kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi. 4(6)
24.Kohus analüüsib hageja nõuet 3451,20 eurot seoses kostja poolt teostamata jäetud ventilatsioonitööde teostamise maksumuse hüvitamisega hageja poolt alltöövõtja Raksek OÜ-le.
25.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo nr 2-19-2497, p 23), et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused:
töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
26.Vaidlus puudub, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Hageja ei ole kohtu ette toonud millist konkreetset suulisest töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus. Hagejal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS lg 2 ja TLS § 74 lgd 1 ja 2, vt RKTKo 2-19-2497, p 25).
27.Töötaja on töösuhtes nõrgem pool. Hageja on hagiavalduses üksnes välja toonud, et kostja puudus põhjuseta töölt, lahkus varem töölt ja teostas töid nõuetele mittevastavalt. Hageja enda väiteid tõendanud ei ole. Hageja töötajate seletused nimetatut ei tõenda. Hageja on ka esile toonud, et alates 18.10.2021 asus kostja töölepingut rikkuma, on korduvalt lahkunud töölt varem, ilma sellest tööandjat ette teatamata, puudunud töölt korduvalt põhjuseta ning täitnud tööülesandeid nõuetele mittevastavalt ning rikkumised olid süstemaatilised, pahatahtlikud ning hageja majanduslikku olukorda kahjustavad. Kostja informeeris hagejat sellest, et objektil Vähi 6 jäi teostamata torude iseoleerimistööd ning toru otstele välisrestide paigaldamine. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatu oli kostja tööülesanne. Volmre objektil tööde seisma jäämisest teavitas kostja hagejat 18.02.2022.
28.Millist konkreetset töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus, hageja aga tõendanud ei ole. Hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest tegi hageja kostjale alles 10.03.2022 (dtl 125 ja dtl 130). Sama kirjaga edastati kostjale ka esmakordselt tööleping tuvumiseks ning ametijuhend. Hageja ei ole tõendanud, et Raksek OÜ poolt teostatud tööd olid kostja tööülesanded ning tõendamata on, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu. Hageja on esitanud tõendina Raksek OÜ 10.03.2022 arve teostatud ventilatsiooni tööde eest summas 3796,80 eurot (dtl 124). Arvelt nähtuvad üksnes kolme objekti ventilatsioonitööd. Nimetatud arve ei tõenda seda, et kostja rikkus töökohustusi ning ei tõenda ka kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Seega ei ole vaja analüüsida teisi kahjunõude hüvitamise eelduseid.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
VASTUHAGI
30.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (TLS § 84 lg 1). Hageja nõuab vähem tasutud töötasu 12 504,97 eurot ja vähem tasutud puhkusetasu 5(6)
hüvitist summas 308,21 eurot. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli töösuhe ja kehtiv tähtajatu tööleping. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9).
31.Kohus leiab, et töötasunõue jääb rahuldamata. Hageja väitel oli kostja igakuine töötasu 907,67 eurot ja sellele lisaks igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Hageja väited on tõendatud TSD kokkuvõtetega tehtud väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu osas (tl 133136). Nimetatu on kooskõlas ka kostja enda poolt hagiavaldusega esitatud tõenditega (tl 57-63). Kostja ei ole tõendanud enda väidet töötasu suuruse kohta. Nimetatu on kostja kohustus, kuna kostja soovib vähemtasutud töötasu välja mõistmist. Tunnitasu kokkulepe on tõendamata, kuna töölepingu projekt ei tõenda töötasu suurust. Samuti ei ole kostja tõendanud enda väidet, et ta küsis korduvalt kostjalt vähemtasutud töötasu tasumist. Kohtuistungil vastas kostja kohta küsimusele, et vestlused käisid suusõnaliselt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei küsinud hagejalt peaaegu kolme aasta jooksul vähemtasutud töötasu tasumist. Kohus on veendunud, et juhul kui poolte vahel oli kokku lepitud suurem töötasu, siis oleks kostja ka töötasu saamist küsinud alates 2019. aastast ning teinud seda kirjalikult. Kostja esitas hageja vastu esmakordselt alles kohtus vastuhagi esitades täöötasu nõude. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on tõendamata ning kostja väidetud summas töötasu osas kokkulepet pooltel ei olnud. Vastavalt ei ole vaja võtta seisukohta ka selles osas, kas kostja töötasunõue on osaliselt aegunud.
32.Eeltoodust tulenevalt jääb hageja töötasunõue rahuldamata ja rahuldamata jääb ka puhkusetasu nõue.
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
34.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus jättis hagiavalduse ja vastuhagi rahuldamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (VÕS § 162 lg 1). Kohus on seisukohal, arvestades vaidluse asjaolusid ning vastuhagi ja hagi rahuldamata jätmist, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.
35.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.