KELLU JA HARI OÜ (endine ärinimi JVG Solutions OÜ hagi V.M-i vastu kahju nõudes ja V.M-i vastuhagi KELLU JA HARI OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes Harju Maakohtu 07.10.2024 otsus
Vaidlustatud kohtulahend 13 838,23 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
V.M-i 06.11.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud 22.11.2024) Hageja (vastuhagis kostja, apellatsioonimenetluses vastustaja): KELLU JA HARI OÜ (endine ärinimi JVG Solutions OÜ, registrikood 14246785), lepinguline esindaja Priit Janu Kostja (vastuhagis hageja, apellatsioonimenetluses apellant): V.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten
1(9)
Istung 05.05.2025, edasi kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.10.2024 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Mõista V.M-ilt välja KELLU JA HARI OÜ kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 540 eurot, menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb käesoleva otsuse jõustumisest tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni menetluskulude tasumiseni. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 5499,54 eurot, mis koosneb kostja poolt teostamata jäetud ventilatsioonitööde teostamise hüvitisest 3451,20 eurot ning tagastamata töövahendite maksumusest 2048,34 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2019 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle ventilatsioonilukksepana. Kostja töö sisuks oli erinevate ventilatsioonisüsteemide ja seadmete paigaldus, remont ja hooldus. Hageja andis kostjale tööde teostamiseks üle tööriistad soetamismaksumusega 2048,34 eurot. Kostja kinnitas TVK istungil töövahendite vastuvõtmist ja kasutamist.
3.Hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles erakorraliselt alates 17.03.2022 töökohustuste rikkumiste tõttu. Hageja edastas kostjale 10.03.2022 hoiatuse, milles taotles kostjalt töövahendite tagastamist hiljemalt 14.03.2022. Kostja hagejale tööriistu ei tagastanud ega võtnud töövahendite tagastamise osas hagejaga ühendust. Hageja ei soovi töövahendite tagastamist, kuna kostja kasutas töövahendeid konkurentide juures töötamisel ning töövahendid on kulunud ja amortiseerunud.
4.Hageja on kostjale üle andnud järgmised tööriistad: 1) tööriistakomplekt: Combokit + 2 akut (Makita DLX2189TJ), akupuurvasar ning 3 akut, kokku 1307 eurot; 2) akutrell 18V Makita DDF485Z, 89,00 eurot; 3) paigalduse tööriist Hilti, piirajaga puur, kokku 82,17 eurot; 4) ventilatsioonitoru lõiketangid, 191,21 eurot; 5) treppredel Hailo L60 alumiinium 5 astet, töökiiver, kokku 78,73 eurot; 6) akunurklihvija 18V ilma akude ja laadijata,
2(9)
tööriistakott LXT, kokku 252,00 eurot; 7) Led-lamp Makita DEADML801, 42,00 eurot; 8) mõõdulint CR-G44 5M, 6,23 eurot. Kokku on kostja kä hageja töövahendeid kokku summas 2048,34 eurot.
5.Kostja tekitas hagejale varalist kahju töölt põhjuseta puudumiste, töölt varem lahkumiste ja mittenõuetekohaselt teostatud tööülesannete tõttu. Hageja kasutas R OÜ teenuseid kostja poolt tegemata jäetud ja ebakorrektselt teostatud tööde teostamiseks /asukoht 1/, /asukoht 2/ ja /asukoht 3/ objektidel. R OÜ esitas hagejale arve summas 3451,20 eurot teostatud tööde eest, mille hageja on tasunud. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel puudus kirjalik tööleping. Hageja edastas kostjale töölepingu ja ametijuhendi esmakordselt 10.03.2022 ekirjaga. Kostja töötas hageja juures suulise kokkuleppe alusel 8 tundi päevas ning 40 tundi nädalas töötasuga 8,30 eurot tunnis.
7.Kostja tegi tõepoolest oktoobris 2021 /asukoht 2/ objektil tööd, kuid kostja objektilt lahkudes oli ventilatsioonitorustik korrektselt paigaldatud. Kostja informeeris hagejat sellest, et teostada jäi torude isoleerimistööd ning toru otstele välisrestide paigaldamine, mis ei olnud aga kostja tööülesanne. Hageja on kostjale tehtud tööde eest ka töötasu välja maksnud (mitte täielikult). Hageja ei ole nelja kuu jooksul esitanud pretensioone tööülesannete ebakorrektse täitmise kohta.
8./Asukoht 3/ objektil tehtud töö eest on hageja maksnud (mitte täielikult). Märtsis 2022 ei saanud kostja paigaldada ventilatsiooniseadmeid, kuna seinapinnad millele ventilatsiooniseadmed paigaldatakse olid viimistlemata ning mille kohane info oli ka hagejal. Kostjal ei olnud võimalik teostada töid panipaikades ning keldris, kuna ootas alates 17.02.2022 hagejalt ülejääva materjali inventuuritabelit, et selle alusel tellida vajalikke materjale. Kostja teavitas hagejat juba 18.12.2022, et tööd /asukoht 3/ objektil jäävad seisma.
9.Kostja andis 03.03.2022 märku tööde seiskumisest ning viitas objekti puuduliku valmisoleku kohta. Hageja ei andnud kostjale võimalust ise tööd ära teha, mille tegemata jätmist ta kostjale ette heidab, vaid tellis koheselt tööd kolmandalt isikult.
10.Kostja valduses on olnud hageja töövahendid millede tagastamist kostja soovis, kuid hageja pole neid vastu võtnud. Kostja on oma 03.03.2022 e-kirjas küsinud, kuhu ta saaks töövahendid viia. Samuti ei õnnestunud tööriistu üle anda hageja töötajale, mis aga ei õnnestunud. Kostja jättis töövahendid lõpuks E.G. OÜ poolt renditud soojakusse, kuna selles ettevõttes töötab projektijuhina hageja seaduslik esindaja. Vastuhagi
11.Kostja esitas hageja vastu vähem makstud töötasu nõude ajavahemiku 01.09.2019 kuni 17.03.2022 eest kokku 15 094,87 eurot. Hageja tasus kostjale puhkusehüvitist 810,68 eurot. Kostja arvestas puhkusehüvitise suuruseks 1341,58 eurot ning hageja maksis kostjale puhkusehüvitist 308,21 eurot vähem. Kostja nõuab hagejalt tasumata nõudelt viivist seadusjärgses määras alates 25.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. 17.05.2024 kohtuistungil täpsustas kostja enda nõuet ja palub hagejalt välja mõista vähem tasutud töötasu summas 12 504,97 eurot.
12.Poolte vahel oli suuline tööleping, mille kohaselt oli kostja töötasu suuruseks 8,30 eurot tunnis (bruto) ja tööajaks 8 tundi päevas ning 40 tundi nädalas.
3(9)
Vastuväited vastuhagile
13.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Pooled leppisid 16.04.2019 sõlmitud suulise töölepingu alusel kokku töötasu suursues 907,67 euro. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud tunnitasu kokkulepe. Kostja leiab ka, et töötasu nõue on osaliselt aegunud. Kostja töötasu nõue on esitatud ka päevade eest mil kostja põhjuseta töölt puudus (27 tööpäeva), aja eest mil kostja lahkus hageja loata varem töölt (3 päeva) ning töövõimetuse ajal perioodil 27.03.2020-27.04.2020 ja 20.07.2020 – 17.08.2020 (42 tööpäeva).
14.Kui kohus leiab, et hageja ei ole kostjaga kokku lepitud igakuise töötasu suurust piisavalt tõendanud, siis tuleb töötasu suuruse hindamisel lähtuda statistikaameti andmetest. Torulukksepa keskmine palk 2019 aastal oli 1051,48 eurot. Maakohtu otsus 15.Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata, menetluskulud jättis poolte kanda.
16.Otsuse põhjenduste kohaselt pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas hagejale kahju töölepingust tulenevate kohtustuste rikkumise ning töövahendite tagastamata jätmise tõttu. Samuti on vaidlus töötasu suuruse üle. Hageja on seisukohal, et töötasu suuruseks on 907,67 eurot, millele lisandub igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Kostja leiab, et poolte vahel oli kokkulepe täööajaga 40 tundi nädalas töötasuga 8,30 eurot tunnis. 17.Vaidlus on selles millised töövahendid hageja kostjale töö tegemiseks üle andis ja millised töövahendid on tagastamata. Vaidlus puudub selles, et töövahendite üleandmise ja vastuvõtmise kohta akti ei koostatud. Samas on kostja menetluses kinnitanud, et kostja valduses on olnud hageja töövahendid mille tagasiandmist kostja soovis, kuid hageja ei ole neid vastu võtnud ning on tahtlikult hoidunud tööriistade vastuvõtmisest kõrvale. Kostja on tõendanud, et soovis hagejale töövahendid tagastada ning küsis 03.03.2022 e-kirjas, et kuhu saaks tööriistad viia. Hageja käskis tööriistad viia soojakusse, kuid kostja väitel soojaku võtit tal ei ole. Kostja sõnul tema käes töövahendeid ei ole, kuna jättis töövahendid E.G. OÜ poolt renditud soojakusse, kuna hageja seaduslik esindaja töötab seal projektijuhina.
18.Kostja 17.05.2024 toimunud kohtuistungil tööriistade osas midagi omaks ei võtnud ja vaidles kõigele vastu. Kohus selgitas pooltele kõnealusel kohtuistungil, et hagejal tuleb tõendada millised konkreetsed tööriistad on kostjale üle antud ja kostjal tuleb tõendada enda väidet, et ta on tööriistad hagejale üle andnud. Asja arutamise käigus on selgunud, et mingid töövahendid kostjale üle anti, aga millised konkreetselt, seda hageja tõendanud ei ole. Kuna kostja ei ole ühegi hagis välja toodud töövahendite saamist omaks võtnud, siis tuli hagejal tõendada töövahendite üleandmist. Kumbki pool enda tõendamiskoormist ei täitnud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hageja on andnud kostjale üle hagis märgitud töövahendid ning hageja nõue tagastamata tööriistade eest kahjunõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei saa ka osaliselt hagi rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud ühegi hagis nimetatud tööriista kostjale üleandmist. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida tööriistade osas kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi.
19.Kohus analüüsib hageja nõuet 3451,20 eurot seoses kostja poolt teostamata jäetud ventilatsioonitööde teostamise maksumuse hüvitamisega hageja poolt alltöövõtja R OÜ-le. Vaidlus puudub, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Hageja ei ole kohtu ette toonud millist konkreetset suulisest töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus. Hagejal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS lg 2 ja TLS § 74 lgd 1 ja 2, vt RKTKo 2-19-2497, p 25).
4(9)
20.Hageja on hagiavalduses üksnes välja toonud, et kostja puudus põhjuseta töölt, lahkus varem töölt ja teostas töid nõuetele mittevastavalt. Hageja enda väiteid tõendanud ei ole. Hageja töötajate seletused nimetatut ei tõenda. Hageja on ka esile toonud, et alates 18.10.2021 asus kostja töölepingut rikkuma, on korduvalt lahkunud töölt varem, ilma sellest tööandjat ette teatamata, puudunud töölt korduvalt põhjuseta ning täitnud tööülesandeid nõuetele mittevastavalt ning rikkumised olid süstemaatilised, pahatahtlikud ning hageja majanduslikku olukorda kahjustavad. Kostja informeeris hagejat sellest, et objektil /asukoht 2/ jäi teostamata torude iseoleerimistööd ning toru otstele välisrestide paigaldamine. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatu oli kostja tööülesanne.
21.Millist konkreetset töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus, hageja aga tõendanud ei ole. Hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest tegi hageja kostjale alles 10.03.2022 (dtl 125 ja dtl 130). Sama kirjaga edastati kostjale ka esmakordselt tööleping tuvumiseks ning ametijuhend. Hageja ei ole tõendanud, et R OÜ poolt teostatud tööd olid kostja tööülesanded ning tõendamata on, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu. Hageja on esitanud tõendina R OÜ 10.03.2022 arve teostatud ventilatsiooni tööde eest summas 3796,80 eurot (dtl 124). Arvelt nähtuvad üksnes kolme objekti ventilatsioonitööd. Nimetatud arve ei tõenda seda, et kostja rikkus töökohustusi ning ei tõenda ka kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Seega ei ole vaja analüüsida teisi kahjunõude hüvitamise eelduseid. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. 22.Vastuhagis nõuab hageja vähem tasutud töötasu 12 504,97 eurot ja vähem tasutud puhkusetasu hüvitist summas 308,21 eurot. Kohus leiab, et töötasunõue jääb rahuldamata. Hageja väitel oli kostja igakuine töötasu 907,67 eurot ja sellele lisaks igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Hageja väited on tõendatud TSD kokkuvõtetega tehtud väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu osas. Nimetatu on kooskõlas ka kostja enda poolt hagiavaldusega esitatud tõenditega. Kostja ei ole tõendanud enda väidet töötasu suuruse kohta. Nimetatu on kostja kohustus, kuna kostja soovib vähemtasutud töötasu välja mõistmist. Tunnitasu kokkulepe on tõendamata, kuna töölepingu projekt ei tõenda töötasu suurust. Samuti ei ole kostja tõendanud enda väidet, et ta küsis korduvalt kostjalt vähemtasutud töötasu tasumist. Kohtuistungil vastas kostja kohta küsimusele, et vestlused käisid suusõnaliselt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei küsinud hagejalt peaaegu kolme aasta jooksul vähemtasutud töötasu tasumist. Kohus on veendunud, et juhul kui poolte vahel oli kokku lepitud suurem töötasu, siis oleks kostja ka töötasu saamist küsinud alates 2019. aastast ning teinud seda kirjalikult. Kostja esitas hageja vastu esmakordselt alles kohtus vastuhagi esitades täöötasu nõude. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on tõendamata ning kostja väidetud summas töötasu osas kokkulepet pooltel ei olnud. Vastavalt ei ole vaja võtta seisukohta ka selles osas, kas kostja töötasunõue on osaliselt aegunud. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja töötasunõue rahuldamata ja rahuldamata jääb ka puhkusetasu nõue. Vastuhagis hageja apellatsioonkaebus 23.Vastuhagis hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles vastuhagi jäi rahuldamata ning teha tühistatud osas uus uus otsus, millega vastuhagi rahuldada täies ulatuses või saata asi vaidlustatud ulatuses maakohtule uueks arutamiseks, menetluskulud jätta teise poole kanda kanda.
5(9)
24.Apellant on seisukohal, et kohus on asunud vääralt seisukohale, et tõesed on hageja väited nagu oleks kostja igakuine töötasu 907,67 eurot ja sellele lisaks igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Kohtu hinnangul on hageja väited tõendatud TSD kokkuvõtetega tehtud väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu osas. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga kostja töötasu suuruse kohta. Hageja on ise oma menetlusdokumendis kinnitanud, et kostja töötasu suuruseks oli kokkulepitult 8,30 eurot tunnis (bruto).
25.Samuti ei saa maakohus lahendis tugineda TSD deklaratsiooni andmetele, kuna need ei näita tegelikkust ja on informatiivsed. Tööandjal on võimalik TSD andmeid esitada oma suva järgi ning neid ka vajadusel hilisemalt muuta. Seega ei saa otsust tehes TSD deklaratsiooni andmetele tugineda. Eelnevast nähtub üheselt, et maakohus on meelevaldselt tõlgendanud hagiavalduses esitatut ning sellele lisatud tõendeid. Tulenevalt maakohtu ekslikust tõlgendusest kostja töötasu suuruse kohta on maakohus kostja esitatud vastuhagi vääralt lahendanud. Vastus apellatsioonkaebusele 26.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsus
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 28.Kuna apellant vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt on vaidlustamata osas maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 651 lg 1). Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades tuleb asjas tuvastada, kas vastuhagis esitatud hageja nõue töötasu ja puhkusetasu saamiseks on põhjendatud ning, kas maakohus on õigesti jaotanud menetluskulud. 29.Asja materjalidest nähtub: - KELLU JA HARI OÜ, endine ärinimi JVG Solutions OÜ (edaspidi hageja) ja V.M-i (edaspidi kostja) vahel oli ajavahemikul 16.04.2019 kuni 17.03.2022 sõlmitud tähtajatu tööleping. -Tööleping lõppes, kuna hageja tööandjana ütles töölepingu kostja töölepingu rikkumiste tõttu üles TLS § 88 lg 3 alusel (dtlk 149). -17.04.2023 esitatud vastuhagis nõudis kostja ajavahemiku 01.09.2019 kuni 17.03.2022 eest vähem tasutud töötasu kokku 15 094,87 eurot ja puhkusehüvitist 308,21 eurot. -17.05.2024 kohtuistungil täpsustas kostja enda nõuet ja palub hagejalt välja mõista vähem tasutud töötasu 12 504,97 eurot. -Apellatsioonimenetluses täpsustas kostja oma töötasunõuet, leides, et kui töötasu arvestada Statistikameti poolt avaldatud andmete järgi, siis moodustab kostja saamata jäänud töötasu nõue 10 255,27 eurot.
6(9)
30.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt poolte vahel vaidlus selles, milline oli poolte vahel sõlmitud töötasu kokkulepe ning, kas kostja töötasunõue on osaliselt aegunud.
31.Vastuses hagile tugines kostja sellele, et poolte vahel sõlmiti tööleping suuliselt, seda seisukohta kordas kostja ka vastuhagis. Samas, esitades vastuhagi väitis kostja ka seda, et poolte vahel oli kokkulepitud töötamine täistööajaga, kuid töötasu oli kokku lepitud tunnitasuna 8,30 eurot tund. Kostja tugines seda väidet tõendades hageja hagis esitatud väitele ning hageja poolt asja materjalidele lisatud kirjalikule töölepingu projektile. Seega on kostja esitanud väiteid vastuoluliselt.
32.Peale kostja poolt vastuhagi esitamist muutis hageja oma hagis esitatud väited. Töötasu suuruse kokkuleppe kohta avaldas hageja siis, et poolte vahel oli sõlmitud täistööajaga töö ning kokkulepitud töötasu suuruseks oli kuus 907,67 eurot, st kokku oli lepitud fikseeritud kuupalga suurus. Seega on ka hageja esitanud väiteid vastuoluliselt.
32.Maakohus tuvastas, et hageja poolt hagile lisatud töölepingu projekt saadeti kostjale alles 10.03.2022.a, st vahetult enne hageja poolt töölepingu ülesütlemist. Seda maakohtu poolt tuvastatud asjaolu kostja apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates veenvaks tõendiks poolte vahel kokkulepitud tasu suuruse tõendamiseks töölepingu projekt, milles kajastub töötasu suurus 8,30 eurot tunnis. Seega tuleb poolte kokkulepe töötasu suuruse osas tuvastada teiste tõendite alusel. 33.Maakohus asus seisukohale, et kostja pidi asjas oma väidet töötasu suuruse kohta tõendama. See seisukoht on ringkonnakohtu arvates ebaõige. Kuna töölepingu, sh töötasu kokkuleppe kirjalikult vormistamine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5) ning töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski tööandja (vt ka Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12 ja 299 SE seletuskiri, lk-d 31-32). Kui poolte kokkulepet töötasu suuruse kohta ei ole võimalik tuvastada, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda TLS § 29 lg-st 2. Selle sätte kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Seega juhul, kui tööandja ei suuda tõendada töötasu suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Sarnase töö eest tavaliselt makstava tasu suurust on võimalik tõendada nt Statistikaameti andmetega.
34.Maakohus asus seisukohale, et mõlema poole poolt esitatud TSD andmetega, kostjale hageja poolt üle kantud töötasu suurusega ning asjaoluga, et asjas ei leidnud tõendamist aastate jooksul kostja pretensioonide esitamine vähemtasutud palga tõttu, on tõendatud hageja väide poolte kokkulepitud töötasu suuruse kohta 907,67 eurot (bruto). Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolud ei tõenda eraldiseisvalt veenvalt hageja väidetud poolte kokkulepet töötasu suuruse kohta. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et TSD andmed esitab tööandja ning ka töötasu maksmise suurus on tööandja kontrolli all. Seonduvalt hageja väitega, et kostja ei ole temalt aastaid kestnud töösuhte jooksul nõudnud töötasu täiendavat maksmist vähemtasutu tõttu, toob ringkonnakohus esile Riigikohtu seisukoha, mille järgi nõude esitamine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui teisele poolele luuakse ettekujutus, et nõuet ei esitata (vt nt RKTKo 22.12.2021, 2-20-331/47, p 13.2).
7(9)
Riigikohus on samas avaldanud, et hea usu põhimõttega võib olla vastuolus kostja käitumine vastuoluliselt, nt kui ta on varasemalt väljendanud, et ta ei nõua saamata jäänud töötasu hüvitamist. Rinkonnakohus osutab, et seda asjaolu pole hageja käesolevas asjas esile toonud. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et eelnimetatud asjaolud ja tõendid, millele maakohus rajas vastuhagi rahuldamata jätva otsuse, on asjakohased, kui neid toetavad ka teised tõendid.
35.Ringkonnakohtu arvates tõendas hageja poolte vahel sõlmitud töötasu kokkulepet, mille järgi oli kostja töötasu suuruseks kuus 907,67 eurot. Kostjaga samal ajal ja sama tööd teinud isikutele maksti fikseeritud kuupalka (I kd, tlk 137, 138), seega ei ole veenev kostja paljasõnaline väide, et temal oli hagejaga sõlmitud ajatöö kokkulepe. Lisaks TSD andmetele, millest nähtub, et kostjale on valdavalt arvestatud töötasu ühes kuus 907,67 eurot, kostja konto väljavõtetele ülekantud summade kohta, on asjas esitatud ka töötajate kirjalikud seletused, et hageja on teistele sh sama tööd teinud töötajatele tasunud töötasu vastavalt kokkulepitule ja õigeaegselt (I kd, tlk 137-139) ning esitatud on ka andmesisestaja/juhiabi kirjalik seletus, et kostjale on tasutud vastavalt kokkulepitule ja õigeaegselt (dtlk 70). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja väited, mille järgi maksti temale aastaid kokkulepitust vähem töötasu ei ole usutavad arvestades asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses.
36.Hageja esitas asjas ka väite, et kostja töötasu nõue on esitatud ka päevade eest mil kostja põhjuseta töölt puudus (27 tööpäeva), aja eest mil kostja lahkus hageja loata varem töölt (3 päeva) ning töövõimetuse ajal perioodil 27.03.2020-27.04.2020 ja 20.07.2020 – 17.08.2020 (42 tööpäeva). Kuigi asja materjalidele lisatud kostjaga koos töötanud isikute, sh ka nende kes ei ole olnud hagejaga töösuhetes, kirjalikest seletustest (I kd, tlk 20, 23 pöördel, dtlk 64, 77) nähtub, et kostja hilines korduvalt tööle, töö ajal tegeles tööväliste asjadega, mistõttu on pidev töökohustuste rikkumine kostja poolt tõendatud, ei ole hageja konkreetselt esile toonud, et kostjale maksti mingil perioodil seetõttu kokkulepitust väiksemat tasu. Vastupidi, hageja on väitnud, et kokkulepitud töötasu on ta tasunud ka hoolimata töötaja töökohustuste rikkumisest (I kd, tlk 156 pöördel). Sellele, et kostjale tasuti vähem kui 907,67 eurot kuus töötasu brutosummana ei ole tuginenud ka kostja, ta ei ole esitanud ka alternatiivset vähem tasutud töötasunõuet, juhul, kui tõendamist leiab töötasu kokkulepe 907,67 eurot kuus. Kuigi TSD lehtedelt nähtub kostjale teatud kuudel ka väiksema kui 907,67 brutotöötasu arvestamine (näiteks I kd, tlk 105) mais, juulis augustis ja septembris nähtub, et aprillis ja augustis on kostja saanud Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist (I kd, tlk 105 pöördel) ning töövõimetushüvitist on maksnud mais ja septembris ka hageja (I kd, tlk 60). Ka maakohtus toimunud istungil avaldas kostja, et ta oli märtsis, aprillis, juulis ja augustis osaliselt töövõimetuslehel (I kd, tlk 181A ja pöördel). 37.Kostja esitas ringkonnakohtus tõendid, millest nähtub remondilukksepale tasutud keskmine töötasu Statistikaameti andmete järgi. Hageja tasutud töötasu suurus kostjale kui ventilatsioonilukksepale oli sellest mõnevõrra madalam, samas tuvastas maakohus, et kostjale maksti ka lisaks autokompensatsiooni 335 eurot kuus. Eelnimetatud maakohtu poolt tuvastatut ei ole kostja vaidlustanud. Riigikohus on 20. mail 2020.a tsiviilasjas 2-18-6908 tehtud lahendis esile toonud, et hinnates poolte väiteid ja esitatud tõendeid töötasu kokkuleppe kohta, tuleb silmas pidada, et VÕS §-s 5 sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt ei ole töölepingu pooltel iseenesest keelatud leppida kokku sarnase töö eest sarnastel asjaoludel
8(9)
tavaliselt makstavast väiksemas tasus (VÕS § 1 lg 1, TLS § 2). Samas tuleb arvestada TLS § 29 lg-s 6 sätestatud keeluga maksta töötajale alammäärast madalamat töötasu. Kuna asjas puudub vaidlus, et kostjale maksti töötasu rohkem kui palga alammäär ning kostja ei ole väitnud, et ta on saanud töötasu vähem kui 907,67 eurot (bruto) kuus ja puhkusetasu vähem, kui arvestuse aluseks on hageja tõendatud töötasu suurus, siis jättis maakohus vastuhagi nii töötasu kui puhkusetasu nõudes ning nende nõuetega seotud viivisenõudes põhjendatult rahuldamata. Kuna vastuhagis esitatud nõuded jäid rahuldamata, puudub vajadus käsitleda hageja aegumise vastuväidet, samuti puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus
38.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal apellatsioonimenetluses tekkinud kuludeks, mille hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 540 eurot. Esindaja osutas teenust tunnihinnaga 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud, lepingulise esindaja tasumäär on kooskõlas valitseva kohtupraktikaga ning osutatud teenuse aeg mõistliku suurusega. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskulude tasumisega viivitamise korral mõista välja ka viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.