Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
27 970,12 eurot Hageja: Holm Bank OÜ (registrikood 14080830); lepinguline esindaja Helina Sild Kostja: T. O. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 01.12.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 22 958,57 eurot, intress 1455,77 ja viivis 743,33 eurot;
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras ajavahemiku 24.07.2024-27.09.2024 eest summas 507,16 eurot ja viivis põhivõlalt alates 28.09.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. alates 24.07.2024
4.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1400 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 23.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 01.12.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt põhivõlg 22 958,57 eurot, intress 1455,77 ja viivis 743,33 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates hagi koostamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 24.07.2024 tasumata põhivõlalt (22 958,57 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagi aluse osas on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid 01.12.2022 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 25 000 eurot. Laenulepingu lõpptähtaeg oli 10.12.2032 ja intressimäär 10,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr on 19,01% aastas eeldusel, et intressimäär on 10,90% aastas, laenutähtpäev 10.12.2032, lepingu sõlmimise tasu 500 eurot, laen võetakse kohe kasutusse. Lepingu p 2 kohaselt on Lepingu sõlmimise tasu 500 eurot, mille pank peab kinni laenusaajale ülekandmisele kuuluvast laenusummast tasaarvelduse teel.
2.2.Kostja on edastanud Hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 2800 eurot, kohustusteks 521 eurot ja ülalpeetavate arvuks 3. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Maksu- ja Tolliameti päringust nähtuvalt on kostjal püsiv töösuhe aastast 2021 ja kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 1716,67 eurot. Hageja on küsinud ja analüüsinud kostja kontode väljavõtteid, mille tulemusena saadi kostja sissetulekuks 2727 eurot (arvesse võeti kostja konto väljavõttelt nähtuvad O Oü maksed kostjale selgitusega „palgaleht“), kostja igakuiseks kohustuseks 802 eurot. Laenu andmisel võttis hageja kostja sissetulekuks arvesse võtnud konto väljavõtete analüüsi tulemusena saadud 2727 eurot ja kohustustena 802,00 eurot, liitis sellele arvutatud elatusmiinimumi 492,67 eurot, kokku 1294,67 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Kostja oli laene võtnud viielt erinevalt krediidiasutuselt (S AS, B AS, B AS, AS I ja Xxxx Eesti filiaal). Kostja oli võtnud ühe laenu S AS-ilt, B AS-ilt ning B AS-ilt. Xxxx Eesti filiaalilt oli kostja võtnud kaks laenu ja AS-ilt I kaks järelmaksu. Nii laene kui ka järelmakse oli kostja järjepidevalt tasunud
2.3.Kostjal jäid on maksegraafikujärgsed põhiosamaksed osaliselt alates 10.10.2024 tasumata ning intressi osamaksed alates 10.01.2024 on tasumata. Kostjal oli täielikult tasumata 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse saatnud 05.04.2024 kostja e-postile xxxx ning tähitud kirjaga kostja poolt lepingus märgitud elukoha aadressile Xxxx, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 19.04.2024 üles öelduks. Kuna kostja ei reageerinud, lõppes leping 19.04.2024 ülesütlemisega. Hageja edastas Kostjale 19.04.2024 lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude.
2.4.Kostja tagastamata põhivõla jääk 23.07.2024 seisuga on 22 958,57 eurot, mille hageja palub välja mõista. Intressi palub hageja välja mõista määraga 10,9% aastas perioodi 11.12.2023 kuni 19.04.2024 eest kokku 1455,77 eurot. Hagi esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis, suurusega 12,5% aastas ehk 0,034247% päevas, perioodi 20.04.2024 kuni 30.06.2024 eest ja suurusega 12,25% aastas ehk 0,033562% päevas perioodi 01.07.2024 kuni 23.07.2024 eest, kokku 743,33 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 24.07.2024 nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
3.Kostja vastas hagile üksnes niipalju, et sai dokumendid kätte, sooviks jõuda kokkuleppele
maksegraafiku osas ja jätkata arvet tasumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 07.08.2024. Kostja hagile sisulist vastust esitanud ei ole, kuid vastas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Ka hageja avaldas, et soovib kirjalikku menetlust, mistõttu määras kohus 11.09.2024 asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse, andis pooltele lõpptähtaja menetlusdokumentide esitamiseks 18.09.2024 ning teatas kohtuotsuse kuulutamise aja. Kostja vastas, et tahaks maksegraafikut. Hageja selgitas seejärel kohtule, et on korduvalt saatnud menetluse ajal kostjale maksegraafiku, ent kostja ei ole vastanud. Kohus selgitas kostjale, et osamaksetena kohus võlga välja mõista ei saa, et seda saaks üksnes kompromissi kinnitamise kaudu. Kostja rohkem midagi kohtule ega hagejale ei vastanud.
5.Kas leping on sõlmitud ja kehtis ning kas laen on tarbija kasutusse antud
5.1.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
5.2.Kohtule on esitatud kostja poolt 01.12.2022 digiallkirjastatud laenuleping nr xxxx. Lepingu digitaalallkirja konteineris on leping, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohus on hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et leping oli sõlmitud seadusega nõutud vormis, sisaldas nõutud andmeid. Krediidi kulukuse määr lepingus oli näidatud 19,01% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal oli 48,90%, st lepingujärgne krediidi kulukuse määr jäi maksimaalse määra piiresse. Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 63), et laen 24 500 eurot kanti kostjale üle 01.12.2022. Ülejäänud laenusumma 500 euro ulatuses tasaarvestati lepingutasuga.
6.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik).
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud selgituste tõendamiseks esitanud Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringu vastuse (dtl 23) ja maksehäireregistrite päringute vastused (dtl 21, 22), seejuures nähtub tõenditest, kelle kohta ja mis kuupäeval päringud on tehtud. Hageja on esitanud laenutaotluse andmed (dtl 19) ning 5 konto väljavõtted. Kohus uuris esitatud tõendeid ning veendus, et hageja kogus kõikide kostja kontode väljavõtted ning analüüsis korrektselt kostja sissetulekuid ja finantskohustusi. Tõendid kinnitavad, et kostjal oli oma ettevõte, kust maksis endale palka. Ettevõttelt toimus ka muid laekumisi (nt selgitustega laenu tagasimakse) kostja kontole, ent hageja võttis arvesse üksnes palgana välja makstut. Konto väljavõtetelt ei nähtu asjaolusid, mis oleksid pidanud tekitama kahtlusi kostja maksevõimes. Kostja oli võtnud erinevatelt krediidiandjatelt laenu, ent tasus neid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.
7.Lepingu üles ütlemine ja põhivõlg Hageja on kohtule esitanud faktiväited ja tõendanud (dtl 25 ja 64), et kostjale saadeti lepingu üles ütlemise teade. Hageja on esile toonud, et kostja oli selleks ajaks võlgnevuses kolme tagasimaksega ning kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks (kostja võlga ei tasunud). Eeltoodust tulenevalt oli lepingu üles ütlemine kehtiv ning hageja on tõendanud teate saatmise kostjale.
8.Hageja nõuded Lepingu üles ütlemisega on muutunud sissenõutavaks kogu tasumata põhivõlg. Hageja on esile toonud, et kostjal on tasumata 22 958,57 eurot. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab põhivõla välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel. Kohus kontrollis, et lepingus oli kokku lepitud intressimääras 10,9 % aastas. Hageja on esile toonud, et kostjal on tasumata intress perioodi 11.12.2023 kuni 19.04.2024 (st kuni lepingu üles ütlemiseni) eest kokku 1455,77 eurot. Kostja ei ole sellele vastuväiteid
esitanud. Kohus mõistab intressi välja VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel. Hageja nõuab viivist alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast seadusjärgses määras. Kohus kontrollis, et lepingus oli kokkulepe, et viivist saab nõuda lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Viivisemäär perioodil 20.04.2024 kuni 30.06.2024 oli 12,5% aastas ehk 0,034247% päevas ja perioodil 01.07.2024 kuni hagi esitamiseni 23.07.2024 12,25% aastas. Hagi esitamiseni nõuab hageja viivist 743,33 eurot, viivise arvestus on esitatud hagiavalduses. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 20.04.2024-23.07.2024 eest ja mõistab kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 743,33 eurot. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt kuni otsuse tegemiseni, so ajavahemiku 24.07.2024-27.09.2024 eest seadusjärgses määras summas 507,16 eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 28.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks riigilõiv 1400 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 07.08.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 27 970,12 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 1400 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 1400 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu, s.o riigilõivu 1400 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.