Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 976 eurot.

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, kuna mootoris esinevate tõrgete tõttu ei olnud hagejal võimalik sõidukit alates selle soetamisest kasutada, ilmnenud puudused esinesid sõidukil juba selle üleandmise ajal. Mitte töökorras oleva mootoriga sõiduki üleandmine on lepingurikkumine, mis õigustab lepingust taganemist. Kostja pidi lepingueseme pikaajalise omanikuna olema teadlik selle seisukorrast. Seega rikkus kostja lepingut tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest. Kostja ei avaldanud puudustest teavitamise järgselt mistahes viisil soovi puudusi kõrvaldada. Hageja kandis seoses sõiduki parandamisega kulusid 89 eurot 49 senti. Seoses kostja kohustuste rikkumisega on hageja kasutanud õigusabi tasudes Advokaadibüroole Küllike Namm 525 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

Asjaolu tõendamiseks, kas kirjeldatud mootoririke sai esineda sõiduki hagejale üleandmise ajal 17. veebruaril 2022, rahuldas kohus hageja taotluse ekspertiisi määramiseks. Kohus küsis ekspert R. Põdersalult, kas rike mootoris esines enne müügilepingu sõlmimise kuupäeva. Ekspert leidis, et sellele küsimusele ei saa üheselt vastata, sest pole teada, kas sõiduk anti uutele omanikele üle külma või sooja mootoriga. Ekspert luges tehniliselt võimalikuks, et rike esines enne 17. veebruari 2022. Tehniline võimalikkus ei kinnita vea esinemist. Ekspert ei märkinud rikke konkreetset põhjust, vaid leidis, et selle tuvastamiseks tuleb teha toitesüsteemi diagnostika. Arvestades, et mootori külmkäivitusel töötab mootor tõrgeteta ja viga ilmneb alles mootori soojenedes, tuleks riket otsida mootori toitesüsteemi juhtelektroonikast. Ekspert selgitas, et: „Mootori töötamisel oli kuulda silindrite ebakorrapärast tööd, mis oli kogunenud silindrite seintele kogunenud põlemata tahmast ja mis sõiduki sõiduki sihipärast kasutamist ei takistanud.“ Kohus küsis eksperdilt, kas mootoris esineva rikkega on võimalik läbida tehnoülevaatust. Eksperdi vastuse kohaselt avaldub rike toitesüsteemi töös soojendatud mootori korral ja sellise rikke olemasolul ei ole korralise tehnoülevaatuse läbimine võimalik. Nimelt mõõdetakse tehnoülevaatuse käigus mootori heitgaase mootori toatemperatuuril. Toimikus oleva tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt olid sõiduki summutist väljuvad heitgaasid 15. jaanuari 2022. a tehnoülevaatuse hetkel nõuetekohased. Ekspert R. Põdersalu ekspertiisiaktiga ei ole kohtu hinnangul kokkuvõtteks tõendatud, et mootori rike esines enne sõiduki ostjale üleandmist. Eksperdi arvamuse järgi on kindel üksnes see, et rike ei saanud tekkida enne 15. jaanuari 2022, mil sõiduk läbis tehnoülevaatuse. Ekspert ei tuvastanud, kas rike tekkis enne või peale sõiduki ostjale üleandmist. Pärast ekspertiisiakti esitas hageja täiendavalt tõendi AS Aasta Auto täiendava diagnostika kohta, milles leiti, et mootori elektroonika juhtploki veamälus olid vead seoses silindri mittetöötamisega (vahelejätmised – misfire). Vahelejätmiste põhjuseks on AS Aasta Auto teenindusjuhi L. Kulli hinnangul silindri põlemiskambrisse sattuv õli, mis tahmab süüteküünlaid. Õli satub põlemiskambrisse seetõttu, et silindriseinad on liigselt kulunud ja kahjustatud. Silindritel on sügavad kriimud ja sooned. Silindrite ja kolbide vahel on ebatihedus, mis põhjustab lisaks õli sattumisele silindritesse ka kompressiooni kadumist. Lisaks esitas hageja registreeritud eraekspertide nimekirja kantud M. Meiuse arvamuse, millest nähtuvalt ei ole asjatundja ise sõidukit üle vaadanud, uurinud ega diagnoosinud. M. Meius andis arvamuse üksnes varasemate sõiduki mootori seisundit puudutavate dokumentide pinnalt. Ka M. Meius leidis, et sõiduki mootoris esineb rike, mis takistab selle sihipärast kasutamist, korrates ekspert R. Põdersalu poolt tuvastatut ning lisades, et mootori silindri hülsside seintel esinevad mehhaanilised kraaped ja tõenäoliselt esineb lisaks rike ka toitesüsteemi elektrisüsteemis ja/või selle üksikus komponendis. Seega on mootori normaalne töö häiritud. Ekspertiiside ja diagnostikat puudutavate tõenditega on tuvastatud, et mootoril esines kaks probleemi: esiteks, kraaped silindrite hülsi pindadel ja teiseks (tõenäoliselt) ei tööta mootori elektrisüsteem ja/või selle üksik komponent korrektselt. Ekspert R. Põdersalu leidis, et mootori töötemperatuuril avalduva rikke põhjuseks peab ilmselt olema mootori toitesüsteemi probleem. Milles see täpselt seisnes, ekspert ei tuvastanud. Seda ei tuvastanud ka M. Meius. Mõlemad eksperdid selgitasid, et mootoril väljendunud probleemiga ei olnud võimalik läbida tehnoülevaatust 15. jaanuaril 2022, sest heitgaase mõõdeti töösooja mootori korral ning selles osas tehnoülevaatusel probleeme ei tuvastatud. Seega pidi rike, mis takistab sõiduki kasutamist, tekkima igal juhul peale seda kuupäeva. Samas ei anna kumbki ekspert tõsikindlat vastust, et mootori probleem, mis takistab mootori sihipärast kasutamist ja väljendub töösooja

mootori ebaühtlases töös ja vibratsioonis, ühe silindri töö lakkamises ja väljasuremises, eksisteeris kindlasti või pidi eksisteerima enne müügilepingu sõlmimist 17. veebruaril 2022. Eksperdid ei välista seda võimalust, kuid järeldus, et rikked said eksisteerida enne müügilepingu sõlmimist, ei tähenda veel, et see rike kindlasti enne sõiduki üleandmist eksisteeris. M. Meiuse arvamusega on tuvastatav, et kraaped silindrite hülssidel on pikaajaliselt tekkivad kahjustused, mis ei saanud tekkida lühikese ajaga, mis jäi tehnoülevaatuse ja müügilepingu sõlmimise vahele. Seega pidid kraaped olema tekkinud juba enne 15. jaanuaril 2022 toimunud ülevaatust ja olid olemas järelikult enne sõiduki üleandmist hagejale. Arvestades, et sõiduk läbis ülevaatuse ning mootoril probleeme selle käigus ei tuvastatud, ei saa maakohtu hinnangul lugeda üksnes silindritel olevaid kraapeid selliseks sõiduki mootori puuduseks, mis iseseisvalt takistaks sõiduki sihtotstarbelist kasutamist. Seda leidis ka ekspert R. Põdersalu, kes märkis, et Škoda mootori mehhaaniline osa on küll kulunud, kuid avaldunud rikke iseloomust lähtudes see vahetust ei vaja. Lisaks kinnitab seda M. Meiuse selgitus, et kuivõrd kraaped ei saanud nii ulatuslikult areneda tehnoülevaatuse ja müügilepingu sõlmimise vahel, pidi tekkima sõiduki mootori toitesüsteemi elektrisüsteemis ja/või selle üksikul komponendil mingisugune rike, mis mõjutab mootori tööd. Seejuures selgitas ekspert veel, et toitesüsteemi elektrisüsteemis ja/või selle üksikkomponendil saab mingisugune rike tekkida hetkega. Asjaolu, et selline rike saab tekkida hetkega, viitab, et kohus ei saa antud juhul kuidagi välistada võimalust, et seda riket sõidukil selle hagejale üleandmise ajal olla ei olnud. Ka M. Meius (kes tegutses hageja tellimusel ega olnud kohtu poolt määratud), andis selles osas üksnes ebakindla seisukoha, et rike sai eksisteerida enne müügilepingu sõlmimist või võis tekkida enne müügilepingu sõlmimist. See, et rike sai eksisteerida või võis eksisteerida, ei ole samaväärne järeldusega, et see rike sel ajal eksisteeris või pidi eksisteerima. Seega ei saa kohus lugeda tuvastatuks, et mootoril väljendunud ning selle sõiduki sihipärast kasutamist takistava toitesüsteemi elektrisüsteemi või selle üksikkomponendi rike oli olemas või pidi olemas olema sõiduki juhusliku kahjustumise riisiko ülemineku ajal. M. Meius selgitas, et müügilepingu sõlmimise ajal sai puudus eksisteerida olukorras, kui mootor ei saavutanud töötemperatuuri. See tähendab, et kui sõiduki mootor oli hagejale üleandmise ajaks saavutanud töötemperatuuri, siis pidanuks sõiduki üleandmisel olema sõidukil hetkel eksisteeriv rike märgatav. Poolte vande all antud ütluste kohaselt ei täheldanud kumbki pool sõiduki mootori töös müügilepingu sõlmimisel ja sõiduki üleandmisel mingeid probleeme. Selles, kas mootor oli saavutanud lepingu sõlmimise ajaks töötemperatuuri või mitte, on pooltel erinevad seisukohad. Hageja leidis, et ostis külma mootoriga auto, kostja aga, et töösooja mootoriga sõiduki. Pooled on oma väidete kinnituseks esitanud omapoolsed teooriad, kuid mitte tõendeid. Lisaks ei ole nende seisukohtade hilinenult esitamise tõttu kumbki pool esitanud kohtule ka andmeid selle kohta, kui pikk olnuks 17. veebruari 2022 õhtul Tõrvas eksisteerinud ilmaolude korral 1,2 liitrise mootoriga (mootori tüüp CGPA) Škoda Roomsteri mootori töötemperatuuri saavutamiseks vajalik aeg. Kohus on pooltele selgitanud tõendamiskoormise jaotust ning mh seda, et oma väiteid tuleb poolel ise tõendada. Kuna pooled seda teinud ei ole, ei saa antud juhul kuidagi hinnata, millisel temperatuuril mootoriga sõiduki üleandmine toimus. Et nõude põhjendatuse esmane tõendamiskoormis lasub hagejal, peab kohus eeldama vea puudumist ning hagejal tuleb tõendada vastupidist. Kohtule teadaolevalt on bensiinimootor sooja käimisega. Seetõttu on eluliselt pigem usutav, et mootor saavutab 10-minutilise proovisõiduga töötemperatuuri. Kokkuvõtteks ei saa tsiviilasjas esitatud tõenditest teha järeldust, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavus ehk viga mootori töös eksisteeris juba sõiduki üleandmise ajal.

Kuna probleem sõiduki mootori töös avaldus sisuliselt vahetult peale müügilepingu sõlmimist, s.o sõidul müügikohast hageja asukohta Tartus, siis on inimlikult mõistetav hageja esmane järeldus, et sõiduki mootoril pidi olema viga juba üleandmise ajal. Eksperdid on lugenud seda tehniliselt võimalikuks, kuid ei ole tuvastanud vea kindlat eksisteerimist. Kuna tekkinud probleem toitesüsteemis sai M. Meiuse selgituste kohaselt tekkida hetkega, siis ei saa välistada, et see hetk saabuski Tõrva ja Tartu vahel väga lühikese aja möödumisel sõiduki üleandmisest. Lepingutingimustele mittevastavuse esinemise juhusliku kahjustumise riisiko ülemineku ajal pidi tõendama hageja ning menetluses esitatud tõenditest ei saa sellist asjaolu tõsikindlalt järeldada. Seetõttu tuleb selline kahtlus tõlgendada hageja kahjuks ning lugeda kokkuvõtteks, et hageja ei ole tõendanud lepingutingimustele mittevastavust kujutava puuduse esinemist sõiduki üleandmisel ehk juhusliku kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Maakohus märkis, et eeltoodud järeldusi ei mõjuta hageja muud väited ja tõendid sõiduki mehhaaniliste osade (silindrite) kahjustuste kohta järgmistel põhjustel. Hageja on toetunud asjaolule, et AS Aasta Auto on nii 3. augustil 2023 kui 23. jaanuaril 2024 läbiviidud diagnostika tulemustest järeldanud, et mootori mehhaaniline puudus (s.o kraaped silindrite hülssidel) on põhjustanud rikke mootoris ja selle kõrvaldamiseks tuleb mootor välja vahetada. Maakohus nõustus hagejaga selles, et AS Aasta Auto on tõepoolest kahel korral sellise arvamuse andnud. Samas ei ole kohtule teada, missuguse kvalifikatsiooniga isik on AS-is Aasta Auto sellise seisukoha kujundanud. Ka on selline seisukoht selges vastuolus kohtu määratud eksperdi järeldustega. Kohus ei saa lugeda teadmata isiku arvamust kohtu määratud eksperdi R. Põdersalu järeldustest usaldusväärsemaks. Seetõttu jättis maakohus need tõendid selle järelduse osas asja lahendamisel kõrvale. Kohus arvestas tõendeid osas, milles need ei ole vastuolus eksperdi arvamusega ning tuvastavad, et silindrite hülssidel on kraaped. Ka hageja enda esitatud M. Meiuse arvamus ei kinnita täielikult, et mootor vajaks vahetust ka siis, kui toitesüsteemi elektrisüsteemi või selle üksikkomponendi viga ei eksisteeriks. M. Meius leidis vastuseks hageja küsimusele, et mootori edasiseks tõrgeteta tööks on suure tõenäosusega vajalik vahetada mootori plokk koos kolbide ja kolvirõngastega. Suure tõenäosusega on kahjustatud lisaks ka kolvirõngad ja kolvid, häiritud on silindrite tööpindade õlitus. Selle tagajärjel väheneb mootori jõudlus ning suureneb õli ja kütusekulu. Eeltoodust tegi asjatundja järelduse, et mootori töö ei ole kokkuvõttes normaalne, mis välistab sõiduki sihtotstarbelise kasutamise. Maakohus leidis, et selline järeldus ei ole usaldusväärne, sest arvamusest ei nähtu, et ta oleks sõiduki ekspertiisi käigus ise üle vaadanud. Asjatundja ei ole oma lõppjärelduses kindel ning kasutab sõnastust „suure tõenäosusega“. Seetõttu jättis kohus M. Meiuse vastavad seisukohad kõrvale ning lähtus ekspert R. Põdersalu seisukohast. Maakohus leidis, et teatud jõudluse kadu ning suurenenud õli ja kütusekulu ei saa 10 aastat vana sõiduki puhul lugeda ebamõistlikuks. Kohtul ei ole alust kahelda M. Meiuse järelduses, et silindri kahjustused pidid eksisteerima juba müügilepingu sõlmimisel ning et tegemist on mehhaanilise kahjustuse, mitte normaalse kulumisega. Samas ei saa kohtu hinnangul hageja eeldada 10 aastat vanalt autolt kvaliteeti, mis on uutel autodel. Ka ei saa eeldada, et sõidukil ei esine mingit mehhaanilist kulumist ega vigu. Pooltevahelisest lepingust ja poolte vande all antud selgitustest ei nähtu, et müüja oleks mootori seisukorra kohta andnud mingeid lubadusi, v.a tehnoülevaatuse läbimise osas, missugune asjaolu on ka menetluses kinnitust leidnud. Ka ei nähtu, et müüja oleks kinnitanud, et sõidukit ja selle mootorit on alati korrektselt hooldatud või muid kinnitusi sõiduki mootori seisukorra või omaduste kohta. Seega ei saa lugeda lepingutingimustele mittevastavuseks sõiduki silindrite hülssidel olevaid kraapeid. Ekspertide arvamusega on tõendatud, et veel 15. jaanuari 2022. a ülevaatusel ei kujutanud silindrite kulumine sellist probleemi, mis takistanuks tehnoülevaatuse probleemideta läbimist.

Kuna silindrite kulumine on M. Meiuse sõnul pikemaajalisem protsess, siis ei ole alust järeldada, et ilma lisandunud toitesüsteemi veata oleks silindrite kulumine kujutanud endast auto sihtotstarbelist kasutamist takistavat riket. Õige on hageja väide, et M. Meius on jaatanud võimalust, et sõiduki mootoris väljendunud rikke võivad olla põhjustanud silindrite hülsi pindadel olevad kraaped. Kui see oleks kindlalt tuvastatud, saaks lugeda, et lepingutingimustele mittevastavus esines ka üleandmise ajal. Sellist asjaolu M. Meius aga tõsikindlalt ei tuvastanud, vaid ei välistanud seda. Samas tõi M. Meius välja, et mootoril väljendunud probleem võib olla põhjustatud ka mootori elektrisüsteemi või selle üksiku komponendi mittekorrektsest töötamisest. Seega tuleb järeldada, et M. Meius ei tea ja ei ole kindlaks teinud, mis rikke tekitas. M. Meius pidas võimalikuks ka seda, et kraabete tulemusena kolvi peale jõudnud õli ning abrasiivsed osakesed tööpindadel on kahjustanud toitesüsteemi või väljalaskesüsteemi komponente. Paraku on need arvamused üksnes , neid ei ole kontrollitud ega vea tegelikku põhjust kindlaks tehtud. Kohus ei saa rajada otsust kontrollimata oletustele. Kokkuvõtteks leidis maakohus, et hagejal puudus õigus lepingust taganeda ja nõuda lepingu tagasitäitmist, sest ei olnud täidetud taganemise eeldused. Seetõttu ei saa rahuldada ka hageja kahjunõuet, s.o nõuet sõiduki remondikulu ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Põhinõude rahuldamata jäämisel jäävad rahuldamata ka viivise nõuded. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt, kostja on küll koostanud mitmeid menetlusdokumente, kuid neis esineb varasemate dokumentide ja argumentide kordamist, istungiks valmistumise aeg on üle paisutatud. Ka ei ole mõistlik lugeda õigusabikuluks esindajal dokumentide mehhaaniliseks lugemiseks ning lihtsalt kliendiga suhtlemiseks kulunud aega. Maakohu luges kostja õigusabile kulunud aja põhjendatuks ja mõistlikuks järgmises ulatuses: hagiavalduse analüüs ja kostja vastuse koostamine 5 tundi; kostja 10. augusti 2022. a menetlusdokumendi koostamine koos ettevalmistavate tegevustega 2 tundi; kostja 20. detsembri 2022. a menetlusdokumendi koostamine koos ettevalmistavate tegevustega 2,5 tundi; kostja 13. aprilli 2023. a menetlusdokumendi koostamine koos ettevalmistavate tegevustega 2 tundi; kostja 6. septembri 2023. a menetlusdokumendi koostamine koos ettevalmistavate tegevustega 2 tundi; ekspertarvamusega tutvumine ja 6. veebruari 2024. a menetlusdokumendi koostamine 3 tundi; valmistumine kohtuistungiks ning esindamine kohtuistungil 3 tundi; kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine 3,5 tundi. Seega on kostja põhjendatud õigusabi maht kokku 23 tundi, millest 9,5 tundi 2024. aastal ning 13,5 tundi 2022 ja 2023. aastal. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega. Arvestades tunnitasu ja kehtiva käibemaksumääraga, kujuneb kostja mõistlike menetluskulude suuruseks kuni 2023. aasta lõpuni kokku 1620 eurot (13,5*100*1,2) ja 2024. aastal 1159 eurot (9,5*100*1,22). Seega määras maakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2779 eurot ning mõistis kostja menetluskulud selles ulatuses hagejalt välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohus on asjas esitatud tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oleval sõidukil on mootoririke, mis takistab sõiduki sihtotstarbelist kasutamist. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud sõidukil puuduste esinemist juhusliku kahjustumise ja hävinemise riisiko ülemineku hetkel. Maakohus tuvastas M. Meiuse arvamusele tuginedes õigesti, et kraaped silindrite hülssidel on pikaajaliselt tekkivad kahjustused, need ei saanud tekkida aja jooksul, mis jäi tehnoülevaatuse ja müügilepingu sõlmimise vahele. Seega pidid kraaped olema tekkinud juba enne 15. jaanuaril 2022 toimunud ülevaatust ja olid olemas ka enne sõiduki üleandmist hagejale. Maakohus leidis ekslikult, et kuna sõiduk läbis 15. jaanuaril 2022 ülevaatuse ning mootoril ülevaatuse käigus probleeme ei tuvastatud, ei saa lugeda üksnes silindritel olevaid kraapeid selliseks sõiduki mootori puuduseks, mis iseseisvalt takistaks sõiduki sihtotstarbelist kasutamist. M. Meius on selgelt välja toonud, et ka sõiduki mehaanilised kahjustused välistavad sõiduki sihtotstarbelise kasutamise ja nendest tingituna on mootori vahetus vajalik. M. Meiuse, AS-i Aasta Auto ning Anarin OÜ poolt koostatud tõenditega on tõendatud, et sõiduki sihtotstarbeline kasutus on mootori puuduste tõttu lubamatu. Kohus ei ole eristanud mootori rikke esinemist ja mootori rikke avaldumist. Sõiduki mehaanilist puudust ei oleks müügilepingu sõlmimise hetkel olnud võimalik tuvastada, kuivõrd see selgus alles hiljem diagnostika, endoskoopkaameraga tehtud fotode ja sõiduki mootortöö hindamisel. R. Põdersalu ja M. Meiuse arvamustest järeldub, et puudus sõiduki mootoris ei avaldunud kohe pärast sõiduki käivitamist sama jõuliselt nagu töösooja mootoriga. Hageja seaduslik esindaja Raimo Raid ei oleks pidanud puudusest aru saama müügilepingu sõlmimise hetkel, kui puuduse avaldumist ei märganud külma mootori korral kumbki ekspert. Asjakohane ei ole kohtu etteheide, et kohtule ei ole tõendeid selle kohta, kui pikk olnuks 17. veebruari 2022 õhtul Tõrvas olnud ilmaolude korral 1,2-liitrise mootoriga Škoda mootori töötemperatuuri saavutamiseks vajalik aeg. Menetluses on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et lepingu esemeks olnud sõiduki mootor ei soojenenud enne hagejale üleandmist töötemperatuurini. Millel põhineb kohtu teadmine bensiinimootori töötemperatuuri saavutamise aja kohta, otsusest ei selgu. Hageja leiab, et kohus on seadnud hageja tõendamiskoormise standardi liialt kõrgele. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tõendamiskoormis (vastavalt spetsiifilistele asjaoludele) ei saa olla piiramatu (Vt nt RKTKo 3-2-1-49-17, p 25.1). Käesoleva menetluse ajal on vaidlusalune sõiduk läbinud kolm eraldiseisvat diagnostikat, selle on üle vaadanud üks registreeritud eraekspert ning kogu olemasoleva materjali põhjal koostas eksperdiarvamuse ka teine ekspert, kes kõik on esitanud sõiduki rikke tekke tõenäolised põhjused. Mootori täpse rikke tuvastamine oleks nõudnud mootori demonteerimist, mis oleks olnud veel täiendav ajaja rahakulu (eelkõige hagejale) ning sellega ei oleks jätkuvalt võimalik välja selgitada võimalik toitesüsteemi rikke tekkimise ajahetke. Hageja on tõendanud, et kuivõrd sõiduki mehaaniline kahjustus (kraaped silindrite seintel) pidid esinema enne juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut, saab ta sõiduki mehaanilistele puudustele igal juhul tugineda. Riigikohus on pidanud tõendamiskoormist täidetuks juhul, kui mingi asjaolu esinemine on eluliselt usutav (vt nt RKTKo 2-17-7157, p 14). Hageja hinnangul ei ole mõistlikku vaidlust selles, et eluliselt usutavam on sõidukil rikke tekkimine 33 päeva jooksul (tehnoülevaatusest müügilepingu sõlmimiseni), kui 45 minuti jooksul vahetult pärast müügilepingu sõlmimist. Kohus on tõendeid valesti hinnanud.

Tõendi selle ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata jätmine tulla tõendi esitanud menetlusosalisele üllatusena. Samuti peab teda teavitama sellest, miks peetakse tõendit ebausaldusväärseks ning anda talle võimalus esitada oma vastuväited tõendi ebausaldusvääruse väitele (RKTKo 2-14-61664/48, p 20). Kohus ei ole menetluses avaldanud põhjendusi, miks AS Aasta Auto järeldusi sisaldavad tõendeid tuleb pidada ebausaldusväärseks. Kuna hagejat ei teavitanud eelnimetatud tõendi võimalikust ebausaldusväärsusest ja tal ei olnud võimalus selle osas seisukohta esitada, on kohus AS-i Aasta Auto poolt antud tõenditest nähtuvate järeldustega arvestamata jätmisel teinud muu hulgas ka üllatusliku kohtulahendi. AS Aasta Auto on ametlik Škoda sõidukite esinduse ja edasimüüja, mistõttu on neil eeldatavasti rohkem kogemust ja teadmisi seoses Škoda sõidukite ehituse ja seda marki sõidukite potentsiaalsete vigadega. R. Põdersalu kinnitas, et Škoda esindus on usaldusväärne ja teinud pooltele ettepaneku viia sõiduk AS-i Aasta Auto mootoririkke olemuse ja võimaliku tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega on kohus rikkunud menetlusõigust, jättes otsuse tegemisel üllatuslikult ja alusetult kõrvale AS Aasta Auto poolt tehtud järeldused. Kohus on ka M. Meiuse vastavad seisukohad alusetult kõrvale jätnud ning neid ebaõigesti hinnanud. Põhjendamatu on kohtu arusaam, et „suure tõenäosusega“ puuduste esinemine ei ole puuduste esinemise tõendamiseks piisav. Olukorras, kus mingi asjaolu esinemine on eksperdi poolt loetud väga tõenäoliseks, on hageja oma tõendamiskoormise täitnud, ning kostja oleks pidanud asuma eksperdi poolt tuvastatu omapoolsete tõenditega ümber lükkama. Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et teatud jõudluse kadu ning suurenenud õli ja kütusekulu ei saa 10 aastat vana sõiduki puhul lugeda ebamõistlikuks, mistõttu ei saa lepingutingimustele mittevastavuseks lugeda sõiduki silindrite hülssidel olevaid kraapeid. M. Meius on oma arvamuses leidnud, et mootori silindri pindadel esinevate kraabete näol ei ole tegemist normaalse kulumisega, vaid tööpindade kahjustustega ja nende kahjustuste tagajärjel suureneb mootori õlikulu, väheneb mootori jõudlus ja suureneb kütusekulu. Ka kohus on ise sedastanud, et „ei ole alust kahelda M. Meiuse järelduses, et silindri kahjustused pidid eksisteerima juba müügilepingu sõlmimisel ning et tegemist on mehhaanilise kahjustuse, mitte normaalse kulumisega“. Kohtu järeldused on vastuolulised. Otsuse punktis 13.4 leiab kohus, et kohus ei saa rajada oma otsust kontrollimata oletusele, et sõiduki mootoris väljendunud rikke võivad olla põhjustanud hülsi pindadel olevad kraaped, kuna võimalik on ka toitesüsteemi rike. Käesolevas vaidluses on tuvastatud kaks sõiduki rikke võimalikku põhjust: puudus sõiduki toitesüsteemis või mehaanilises osas, täpsemalt mootori silindrite kahjustus. Toitesüsteemi rikke olemasolu saab, kõiki tõendeid arvesse võttes, pidada sama või isegi vähem tõenäoliseks, selle puhul ei ole teada tekkimise aeg ning kuidas seda puudust kõrvaldada saaks. Mehaanilise rikke puhul on tuvastatud selle esinemine nii endoskoopkaameraga tehtud fotodele ja sõiduki mootori tööle tuginedes. Samuti on teada, et mootori silindrite kahjustused pidid esinema enne 17. veebruari 2022 ja et nende olemasolu muudab sõiduki sellisel kujul kasutuskõlbmatuks. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on kohus jaatanud toitesüsteemi rikke olemasolu, kuid välistanud selle, et mootoris esineb mehaaniline rike, jättes kõrvale kõik asjakohased tõendid, mis mehaanilise rikke olemasolu tõendavad.

Kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks (RKTKo 3-2-1-41-15, p 19). Hageja ei ole esitanud ringkonnakohtule tõendeid, näitamaks, et ta oleks maakohtu selgitamise tulemusel saanud oma nõudeid täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada. Kokkuvõtvalt leidis maakohus õigesti, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavus ehk viga mootori töös eksisteeris juba sõiduki üleandmise ajal ja et hageja ei ole tõendanud lepingutingimustele mittevastavust kujutava puuduse esinemist sõiduki üleandmisel ehk juhusliku kahjustamise riisiko ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tuvastatud vigade tõttu väljavahetamist, et eksperdile esitatud sõiduki Škoda mootori mehhaaniline osa on küll kulunud, kuid eksperdile avaldunud rikke iseloomust lähtudes see vahetust ei vaja. Mootori seadmiseks töökorda tuleb kõrvaldada toitesüsteemi rike (I kd, tl 128). Kuigi VÕS § 114 on dispositiivne, ei ole hageja tuginenud ka sellele, et pooled oleksid kokku leppinud kostja taganemisõiguses ilma täiendavat tähtaega andmata.

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulud 2018 eurot 83 senti (sh käibemaks). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ja ajakulu kokku 16 tundi ja 33 minutit, sh toimingud seoses apellatsioonkaebuse koostamisega 2 tundi ja 23 minutit, hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 13 tundi ja 35 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisega 35 minutit.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.